Tiskasvanute eestkoste kellele ja milleks Nele Parrest iguskantsleri

Täiskasvanute eestkoste: kellele ja milleks? Nele Parrest õiguskantsleri asetäitja-nõunik

Millest räägin? • eestkostesüsteemi arengust • õiguskantsleri olulisematest seisukohtadest ja • • • 4. 12. 2020 menetlustes tõusetunud küsimustest kehtivast õigusest rahvusvahelise õiguse arengutest küsimustest seadusandjale 2

Eestis eestkostet reguleerinud õigusaktid • Liivimaa maaõigus, Eestimaa maaõigus, Riia linnaõigus, Lüübeki linnaõigus, • • 4. 12. 2020 Narva linnaõigus, Liivimaa ja Eestimaa talurahvaõigus 1816. ja 1819. a talurahvaseadused 1865– 1940 Balti eraseadus 1940– 1941 Vene NFSV abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks 1941– 1944 Balti eraseadus 1944– 1970 Vene NFSV abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks 1970– 1995 Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeks 1995– 2010 perekonnaseadus 2010– … perekonnaseadus 3

Õiguskantsleri tegevus 1995. a perekonnaseaduse kehtivuse ajal (1) • märgukiri sotsiaalministrile 17. 09. 2003 – sagedased on juhud, kus füüsilisest isikust eestkostjat ei ole ühel – või teisel põhjusel määratud ja eestkostja ülesandeid täidab seesama eestkosteasutus eestkostjal on küll iga-aastane aruandekohustus eestkosteasutuse ees, mis aga eestkosteasutuse kui eestkoste ülesannete täitja puhul tähendab iseendale aruandmist ja sellega ka piirdub • märgukiri sotsiaalministrile 17. 09. 2004 – praktikas on sagedased juhud, kus füüsilisest isikust eestkostjat ei leita põhjusel, et isikul, kellele soovitakse eestkostet seada, pole kedagi, kes võiks või sooviks olla eestkostja, kuid ka juhud, mil isikule lähedane isik pole sobilik täitma eestkostja kohustusi 4. 12. 2020 4

Õiguskantsleri tegevus 1995. a perekonnaseaduse kehtivuse ajal (2) – nõudeid aruande sisule kehtestatud pole, millest tulenevalt on – aruanded ebaühtlase kvaliteediga ja sageli ka tegeliku sisuta, saab ka kontroll isiku õiguste ja huvide tagamise osas olla formaalne, s. t aruandel pole praktikas erilist funktsiooni juhtudel, mil eestkosteasutus täidab PKS § 95 lõike 5 alusel eestkostja ülesandeid või on kohtu poolt määratud eestkostjaks, tähendab iga-aastane aruandekohustus iseendale aruandmist järelevalve sellega ka piirdub • märgukiri sotsiaalministrile 23. 03. 2010 – sotsiaalministri 20. 12. 2000 määruse nr 85 „Lastekodus, koolkodus või noortekodus elava lapse ajutiselt perekonda andmise nõuded“ kooskõlast põhiseadusega 4. 12. 2020 5

Õiguskantsleri tegevus 2010. a perekonnaseaduse kehtivuse ajal • arvamus eelnõu kohta justiitsministrile 26. 03. 2012 – eestkostja aruandekohustus • arvamus eelnõu kohta justiitsministrile 10. 04. 2012 – eestkostja aruandekohustus • teabe palumine justiitsministrilt 08. 04. 2013 – millisest hetkest alates peaks kohalik omavalitsus täitma eestkostja ülesandeid perekonnaseaduse § 176 lg 1 alusel ning kes määrab kindlaks eestkostja ülesannete täitmisele asumise ajalise alguspunkti (ja kas seda tuleb kohtu poolt kontrollida) • arvamus eelnõu kohta justiitsministrile 11. 07. 2013 - 4. 12. 2020 milline valla- või linnavalitsus määratakse eestkosteasutuseks eestkoste lapse perest eraldamise juhtumitel 6

Eestkoste peamised küsimused õiguskantsleri tegevuses viimasel ajal • küsimus inimväärikusest, inimeseks olemisest vs inimese kaitse tema enda • • 4. 12. 2020 eest inimene meditsiinilisest küljest ei parane, ent sotsiaalsest küljest on arenev tahtevastaselt haiglasse või hoolekandeasutusse paigutamine finantstehingute aruanne vs muud isiku asemel tehtud otsuste kontroll ohjeldusmeetmete rakendamine eestkostja nõusolekul ravi üle otsustamine (sh ravimite manustamine) teovõime piiramine vs otsuse langetamisel toe pakkumine puude mõiste 7

1992. a põhiseadus (PS) • PS § 19 lg 1: igaühel on õigus vabale eneseteostusele – teovõime piiramine ja eestkostja määramine eneseteostuse piirang (RKTKm 09. 11. 2011 nr 3 -21 -87 -11, p-d 19 ja 21) • PS § 26: igaühel on õigus eraelu puutumatusele • • • – eestkostja määramine sekkumine eraellu (RKTKm 09. 11. 2011 nr 3 -2 -1 -87 -11, p 21) PS § 10: igaühe õigus inimväärikuse austamisele – isikuõiguste piiramisel inimese objektistamise keeld PS § 57 lg 2: hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks teovõime piiramine ja eestkostja määramine – äärmuslik abinõu (RKTKm 09. 11. 2011 nr 3 -2 -1 -87 -11, p 21) – isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, tuleb püüda kaasata asja läbivaatamisse – – 4. 12. 2020 (RKTKo 18. 04. 2006 nr 3 -2 -2 -1 -06, p-d 8 ja 10) eestkostja isiku üle otsustades tuleb mõistlikult arvestada eestkostetava soovi eestkostja ülesannete konkreetne ulatus ning isiku iseseisva tegutsemisvabaduse ulatus peab olema selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks määratud (RKTKm 09. 11. 2011 nr 3 -2 -1 -87 -11, p 21) 8

Õigusvõime ja teovõime kehtivas õiguses • tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) – õigusvõime • § 7 lg 1: võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi – igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime – teovõime • § 8 lg 1: võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid • § 8 lg 2: isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime – täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida 4. 12. 2020 9

Eestkoste seadmise eeldused ja eestkostja tegevuse järelevalve kehtivas õiguses (1) • perekonnaseadus (PKS) – eestkoste seadmise eeldused (§ 203) • ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt • oma tegudest aru saada või neid juhtida ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik – eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning – – perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu • kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada 4. 12. 2020 10

Eestkoste seadmise eeldused ja eestkostja tegevuse järelevalve kehtivas õiguses (2) – eestkostja kohustused (nt § 206 ja § 179) • kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve – mh peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid • küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste • 4. 12. 2020 teostamisel, kui see on tema vanust ja arengutaset arvestades asjakohane peab kohtule ja valla- või linnavalitsusele teatama talle teatavaks saanud asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada 11

Eestkoste seadmise eeldused ja eestkostja tegevuse järelevalve kehtivas õiguses (3) – eestkostja aruandekohustus (§ 194) • kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema • ülesannete täitmise kohta iga-aastane kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule – aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid – igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata – kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist 4. 12. 2020 12

Tervishoiuteenuste osutamine kehtivas õiguses (1) • võlaõigusseadus (VÕS) – piiratud teovõimega patsiendi eest annab tervishoiuteenuse osutamiseks teavitatud nõusoleku patsiendi eestkostja niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma • kui eestkostja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või • tervishoiuteenuse osutaja seda järgida patsienti ennast tuleb tervishoiuteenuse osutamise asjaoludest teavitada ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses (§ 766 lg 4) – piiratud teovõimega patsiendi eest annab üldtunnustamata ennetus-, – 4. 12. 2020 diagnostilise või ravimeetodi kasutamiseks nõusoleku patsiendi eestkostja, kuivõrd patsient ei ole ise võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma (§ 763 lg 2) seadusega sätestatud juhtudel ja ulatuses ei ole patsiendi ega tema eestkostja nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik (§ 766 lg 6) 13

Tervishoiuteenuste osutamine kehtivas õiguses (2) • psühhiaatrilise abi seadus (Ps. AS) – seaduslik esindaja ei saa esindatava asemel avaldada tahet psühhiaatrilise – abi osutamiseks (§ 3 lg 2) piiratud teovõimega psüühikahäirega isiku ravi ilma tema enda teadva nõusolekuta on lubatud ainult vältimatu psühhiaatrilise abi korras ja statsionaarse sundravi puhul (§ 3 lg 3, § 11 lg 1, § 17) • raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus – piiratud teovõimega naise raseduse võib katkestada tema enda soovil ja – 4. 12. 2020 tema eestkostja nõusolekul (§ 5 lg 2). piiratud teovõimega isiku steriliseerimise otsustab maakohus hagita menetluses isiku eestkostja avalduse alusel, kui rasedus ohustab naise tervist, muud rasestumisvastased vahendid on vastunäidustatud, isikul on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps, isiku haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist (§ 19 lg 2 ja § 20 lg 2) 14

Õigus sotsiaalteenustele ja –toetustele kehtivas õiguses • sotsiaalhoolekande seadus – isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust – – 4. 12. 2020 saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta [---] (§ 19 lg 1) perekonnas hooldamisele suunatakse vanemliku hoolitsuseta laps, kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja (§ 25. 1 lg 1 p 2) kaasamine ja arvamuse ärakuulamine: abivajav isik ja tema eestkostja ning abivajaja nõusolekul isiku pereliikmed, v. a kui see ei ole lahendamiseks vajalik või kui lahendamist ei või selle kiireloomulisuse tõttu edasi lükata (§ 31) isiku tahte arvestamine: arvestatakse isiku tahet, v. a seaduse alusel vabaduse piiramisel (§ 32) otsuse teatamine: isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil (§ 34) 15

Valimisõigus kehtivas õiguses • Riigikogu valimise seadus – hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud (§ 4 lg – 2) kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud (§ 4 lg 5) • kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus – hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud (§ 5 lg – 3) kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas (§ 5 lg 5) • Euroopa Parlamendi valimise seadus – hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud (§ 4 lg 3 p 1) – ei või kandideerida isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud(§ 4 lg 6 p 1) 4. 12. 2020 16

Eestile siduv rahvusvaheline õigus • rahvusvahelise õigusega arvestamise kohustus – rahvusvahelised lepingud – lepinguid ette valmistavad materjalid – järelevalveorganite tõlgendused – soovitused – resolutsioonid • Euroopa Nõukogu • ÜRO 4. 12. 2020 17

Euroopa Nõukogu soovitused • Inimõiguste volinik – 20. 02. 2012 teovõimet käsitlev analüüs • teovõime küsimusi reguleerivad aktid on iganenud ja vajavad muutmist • soovitus vaadata üle eestkostet, valmisõigust, kohustuslikku psühhiaatrilist abi reguleerivad • • • seadused kaotada ära inimeste täielikult teovõimetuteks kuulutamise võimalus ja eestkostjale õigus esindada inimest kõikides küsimustes täies ulatuses lõpetada piiratud teovõimega inimeste paigutamine kinnistesse asutustesse nende eestkostjate või seaduslike esindajate nõusoleku alusel, kuid eestkostetavate tahte vastaselt arendada välja toetatud otsuste langetamise alternatiivid neile, kes soovivad otsuste tegemisel või nende teistele edastamisel abi • Ministrite komitee – soovitus nr 1 (2009) – soovitus nr 99 • Parlamentaarne assamblee – resolutsioon nr 1642 (2009) 4. 12. 2020 18

Euroopa Nõukogu: inimõiguste kohus • inimõiguste kohus (EIK) – Stanev vs Bulgaaria – eestkostealuselt vabaduse võtt ja teovõime taastamine • EIK möönis, et on olukordi, kus nõrgenenud vaimse võimekuse tõttu on inimese soovid kehtivalt asendatud • • • teise inimese soovidega, kui too inimene tegutseb tema kaitseks, ning mõnikord on raske teha kindlaks puudutatud isiku tegelikke soove ja eelistusi. See aga ei tähenda vältimatult, et teovõimetu inimene poleks võimeline aru saama olukorrast (p 130). psüühikahäirega inimese vabaduse võib võtta, kui on usaldusväärselt tehtud kindlaks, et ta psüühika pole terve, häire peab olema selline, millele on näidustatud kohustuslikus korras eraldatus (inimene vajab ravi, ravimeid või muud kliinilist ravi oma olukorra ravimiseks või leevendamiseks või kui ta vajab järelevalvet hoidmaks ära enese või teiste kahjustamist), eraldatuse kehtivus sõltub häire püsivusest ning rakendatud vabaduse võtmise alusele peab vastama vabaduse võtmise koht ja tingimused (nt vaimse tervise patsient viibib haiglas, kliinikus või muus sobivas kohas) (p-d 145 - 147). inimese kaitseks võetud meetmed peavad nii palju kui võimalik peegeldama inimese, kes on võimeline oma tahet avaldama, soove. Inimese arvamuse kuulamata jätmine võib viia kuritarvitusteni ja takistada haavatava inimese õiguste realiseerimist. Seepärast iga meede, mis on võetud inimest ära kuulamata, vajab hoolikat kontrollimist (p 153). viidates ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele nr R (99) 4 ning liikmesriikide riigisiseste aktides tehtud muudatustele, leidis EIK, et piiratud teovõimega inimesel peab olema tagatud õigus pöörduda oma teovõime taastamiseks kohtusse (p-d 244 ja 245) – Salontaji-Drobnjak vs Serbia ja Shtukaturov vs Venemaa – teovõime piiramine kui eraellu sekkumine – X vs Horvaatia - teovõimetuks tunnistatud vanema õigus osaleda lapsendamismenetluses 4. 12. 2020 19

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) • Artikkel 12: võrdne tunnustamine seaduse ees 1. Osalisriigid kinnitavad, et puuetega inimestel on õigus olla kõikjal seaduse ees isikutena tunnustatud. 2. Osalisriigid tunnistavad, et puuetega inimestel on õigus- ja teovõime kõigis eluvaldkondades teistega võrdsetel alustel. 3. Osalisriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, võimaldamaks puuetega inimestele juurdepääsu oma õigus- ja teovõime teostamiseks vajalikule abile. 4. Osalisriigid tagavad, et kõik õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed pakuvad asjakohast ja tõhusat kaitset kuritarvituste eest vastavalt rahvusvahelistele inimõigustele. Selline kaitse peab tagama, et õigus- ja teovõime teostamisega seotud meetmed austavad isiku õigusi, tahet ja eelistusi, ei sisalda huvide konflikte ega alusetut mõjutamist, on proportsionaalsed ja vastavad isiku olukorrale, neid kohaldatakse ainult lühima võimaliku aja vältel ning need vaatab regulaarselt läbi pädev, sõltumatu ja erapooletu asutus või kohtuorgan. Kaitse peab olema proportsionaalne sellega, mil määral sellised meetmed mõjutavad isiku õigusi ja huve. 5. Kui käesoleva artikli sätetest ei tulene teisiti, võtavad osalisriigid kõiki asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, et tagada puuetega inimestele võrdne õigus omada või pärida vara, korraldada ise oma rahaasju ning omada võrdset juurdepääsu pangalaenudele, hüpoteekidele ja muudele rahakrediidi vormidele, ning tagavad, et puuetega inimestelt ei võetaks meelevaldselt nende vara. • Eesti välistus „Eesti Vabariik tõlgendab konventsiooni artiklit 12 selliselt, et see ei keela pidamast isikut piiratud teovõimega isikuks, kui selline vajadus tuleneb isiku võimetusest oma tegudest aru saada või neid juhtida. Piiratud teovõimega isiku õiguste kitsendamisel lähtub Eesti enda riigisisesest õigusest. “ 4. 12. 2020 20

PIK komitee seisukohad (1) • ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaar nr 1 (2014) – puudega inimesel peab olema nii õigus- kui ka teovõime (art 12 lg-d 2 ja 5) • õigusvõime kanda õigusi ja kohustusi, teovõime neid õigusi realiseerida ja kohustusi täita, inimese vaimne võimekus näitab otsuste langetamise oskust – seos teiste PIK-s sisalduvate õigustega • juurdepääs kohtule (art 13) • õigus olla mitte kinni peetud psühhiaatriaasutuses ja vaba sunnist alluda psühhiaatrilisele • • ravile (art 14) õigus anda ise teadev nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks (art 25) õigus valimistel hääletada ja kandideerida (art 29) – üleminek asendusotsuste süsteemilt toetatud otsuste süsteemile (art 12 lg 3) – absoluutne kohustus • filosoofia – tahe ja eelistused vs parimad huvid – õigus võtta riske ja teha vigu • millises vormis ja kui ulatuslik abi otsuse langetamisel sõltub inimesest • hõlmab ka puudega inimese vara küsimuste üle otsustamist (art 12 lg 5) 4. 12. 2020 21

PIK komitee seisukohad (2) – tuleb ette näha tagatised toetussüsteemi toimimiseks: inimese õigusi, tahet ja eelistusi tuleb austada, ent lubamatut mõju vältida (art 12 lg 4) • toetatud otsuste langetamise võimalus peab olema kättesaadav kõikidele sõltumata • • • 4. 12. 2020 puudest või selle raskusastmest või elukohast, inimese kasutatavast kommunikatsioonivormist ning olema tasuta või kättesaadava hinnaga kõik toetuse vormid peavad põhinema inimese tahte ja eelistuste austamisele formaalselt välja valitud toetajat peab riik õiguslikult tunnustama toetatud otsuste langetamine ei õigusta nt valimisõiguse piiranguid, abiellumispiiranguid, perekonna loomise piiranguid, vanemlike õiguste piiramist, teavitatud nõusoleku andmist tervishoiuteenuste osutamiseks õigus keelduda toetatud otsuste langetamisest ja lõpetada või muuta tekkinud toetussuhet toetussüsteemi tagatised peavad olema paigas, sh toetaja isiku tuvastamiseks ja kuritarvituste vältimiseks vaimsele võimekusele antud hinnangutest ei peaks sõltuma süsteemi kasutamisvõimalus, vaja on teisi kriteeriume 22

PIK komitee seisukohad (3) • ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee seisukohad (järeldused ja otsused) – mõned järeldused • soovitus Taanile jt osalisriikidele: üle vaadata teovõimetuse ja eestkoste seadus ning sätestada • • • 4. 12. 2020 toetatud otsuste tegemise mehhanism, mis austab inimese õigusi, tahet ja eelistusi, sh õigust anda ja võtta tagasi teavitatud nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks, juurdepääsuks kohtumõistmisele, hääletamiseks, abiellumiseks ja töötamiseks (art 12) soovitus Austriale: astuda samme, et inimesi ei hoitaks psühhiaatrilise abi asutustes kinni vastu nende tahtmist (art 14) soovitus Taanile, Austriale: tuleb muuta seadusi, et kaotada füüsiliste, keemiliste ja teiste meditsiiniliste tahtevastaste meetmete rakendamine psühhosotsiaalse puudega inimeste suhtes psühhiaatriahaiglates jm asutustes (art 15) soovitus Taanile: muuta psühhiaatrilise abi seadust ning keelata patsiendi kohta käiva isikliku ja konfidentsiaalse teabe edastamine kolmandatele isikutele ilma patsiendi nõusolekuta (art 22) soovitus Taanile: valimisseadusi muuta nii, et kõik puudega inimesed saaksid valimistel hääletada ja kandideerida ka siis, kui nende üle on seatud eestkoste (art 29) soovitus Austriale ja Ungarile: lõpetada vahetegu abordi tavapärasest hilisemal lubamisel põhjusel, et loode on väärarenguga (art 5) 23

Küsimused seadusandjale • • 4. 12. 2020 õigusvõime ja teovõime lahutamine tahtest olenematu ravi ohjeldamine eestkostja ülesannete ulatus riigivastutus valimisõigus steriliseerimine raseduse katkestamine 24

Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast!

www. oiguskantsler. ee