Taastuvenergia vimalused ja vljakutsed Eestis Rene Tammist Eesti

Taastuvenergia võimalused ja väljakutsed Eestis Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juht Rooma klubi, 09. 02. 2016

ETEK tutvustus Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Ø Asutatud 13. mail 2011 Ø mittetulundusühing Ø 12 liiget sh 5 assotsiatsiooni Ø Enamus Eesti taastuvenergia võimsusest ühe katuse all Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon

ETEK tutvustus Stabiilse, ettenähtava ja jätkusuutliku regulatiivse keskkonna areng Taastuvenergia lahenduste tutvustamine, populariseerimine ja mõjude teadlikkuse tõstmine Eesti energeetika debattides osalemine Taastuvenergia arengu soodustamine läbi R&D&I 100% taastuvat energiat aastaks. . ?

Taastuvenergia hetkeseis Eestis TE osakaal energia lõpptarbimises, % 2004 -2014 • 30 25 20 23 18, 4 17, 5 2004 2005 15 16, 10 17, 1 24, 6 25, 8 25, 6 26, 5 2011 2012 2013 2014 18, 9 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 Taastuvatest allikate osakaal moodustas 2014. aastal 26, 5%. Sealhulgas 45, 16% tarbitud soojusenergiast, 14, 6% elektrienergiast ja 0, 21% transpordikütustest

Taastuvenergia hetkeseis Eestis • • Taastuvad allikad on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisest eralduv gaas, biogaas ja biomass 413, 3 MW elektrilisi võimsusi 2015 a. lõpuks Kuni 2007 aastani minimaalselt investeeringuid Kõige tormilisem kasv 2009 a. 119, 4 MW, viimased aastad stagnatsioon

Taastuvenergia hetkeseis Eestis Taastuvenergia tootmisvõimsused elektritootmisviiside lõikes (MW) • Biogaas; 10, 16 Biomass; 87, 45 Jäätmed; 17, 00 Päike; 6, 19 Hüdro; 6, 20 Tuul; 302, 70 • • Enim tuuleenergia võimsusi (302, 7 MWel), biomassi koostootmisvõimsusi 86, 45 MWel Kiiresti kasvab elektrienergia väiketootmine 2015 a. lõpus oli 6, 31 MWel Taastuvenergia toodang Eleringi andmetel kütuseliigiti aastal 2015: 52% biomass, biogaas ja jäätmed (784 GWh), 46% tuul (693 GWh), 1, 7% hüdro (27 GWh), 0, 1% päike (1, 6 GWh)

TE mõju majandusele ja keskkonnale Investeeringud elektritootmisse 761 M€ Palgamaksud • Sõltumatud elektritootjad 650 M€ • Eesti Energia 155 M€ • Elektritootjad riigile a-s 20, 8 M€ Odavam toasoe • Ca 25% soodsam toasoe • Tarbijate sääst a-s 40 M€ Odavam elekter • Taastuvenergia alandab elektrihinda Energiajulgeolek • 270 Mm 3 väiksem maagaasi tarbimine Väliskaubandusbilanss Puhtam keskkond Töökohad • 90 M€ vähem tarbitud imporditud fossiilkütuseid • 1, 5 Mt vähem tarbitud põlevkivi • 3100 regionaalset töökohta

Taastuvenergia riiklik tegevuskava a-ni 2020 • Eesti Taastuvenergia tegevuskava (NREAP ing k) kohaselt peavad taastuvad allikad kasvama küttest ja jahutusest 2005 a. 31, 3%lt aks 2020 38, 1%-le , elektrist 0, 1%-lt 17, 6%-le, transpordist nullist 10%-le Taastuvenergia osakaalu suurenemine NREAP kohaselt, ktoe Küte ja jahutus Elekter 607 505 165 9 0 2005 92 2020 Transport

Energiapoliitika karmistuva kliimapoliitika võtmes

Pariisi kliimalepe: viia 21. sajandi teiseks pooleks inimkonna poolt tekitatud kasvuhoonegaaside hulk nullini Kyoto Protokoll Heitmete vähendamine Pariisi leping Ulatus Vähendamine, kohanemine, rahastamine Eesmärk Piirata kliima soojenemist alla 2 Piirata kliima soojenemist °C tublisti alla 2 °C ning püüelda 1, 5 °C suunas Kestvus I etapp: 2008 -2012, II etapp Tähtajatu, 5 -aastane riiklike 2013 -2020 kavade läbivaatamine Kohalduvus Arenenud riigid (Annex I riigid, Kõik riigid vähendavad sh Eesti); Annex II riigid emissioone riiklike kavade alusel Kokkuleppega reguleeritavad 14% II etapis; 6 ainet CO 2 e 99% heitmed Mehhanismid Siduvad eesmärgid arenenud Riiklikud kavad, vabatahtlik riikidele, turupõhised meetmed koostöö osapoolte vahel Vastutustasemed Erinevad nõuded arenenud ja Samad nõuded arengumaadele osapooltele kõigile

Energeetikasektor on suurim KHG-de emiteerija Eestis 40000 35000 30000 20000 15000 10000 5000 0 Energeetika Tööstus Põllumajandus Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus Jäätmed 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 -10000 1991 -5000 1990 kt CO 2 ekv 25000

Energeetika tuleb dekarboniseerida • • KKM tellitud uuringu kohaselt Madalsüsiniku stsenaariumi kohaselt taotletakse heitkoguste alanemist energeetikas 92% ja transpordisektoris 63%. välistada põlevkivi otsepõletamine 2050 a-ks, piiratakse põlevkiviõli tootmisvõimsuste arendamist 2014. aasta tasemega (7, 7 mln t põlevkivi aastas).

EL kava nõuab energeetikas dekarboniseerimist • • Komisjoni teatises „Energia tegevuskava aastani 2050“ leitakse, et elektrienergia tootmises peab CO 2 -heide juba 2030. aastaks vähenema 57– 65 %. 2050. aastal peab vähenemine olema 96– 99 %. IEA - loobuda tuleb kivisöejaamade käitamisest ja keelustada uute ehitamine.

taastuvenergia võimalused

Taastuvenergia tugevaid kasvusektoreid 1. Heitmete vähendamiseks on suurriigid USA, Hiina, Saksamaa, Jaapan, India teinud panuse taastuvenergiale. 2. Pariisi kliimalepe annab tohutu hoo keskkonnatehnoloogiate arengule aga ka traditsiooniliste majandusharude ümberkorraldamisele. Puhastesse energiatehnoloogiatesse investeeritakse järgmise 15 aasta jooksul 13, 5 triljonit dollarit (IEA). 3. Läbimõeldud riiklik lähenemine partnerluses erasektoriga aitaks ka Eestil sellest osa saada. Eestis arendatakse ja toodetakse edukalt tuulikuid, päikesepaneele, invertereid, targa maja seadmeid, tarkvaralahendusi jpt. Sektoris tegutseb üle 40 tehnoloogiat arendava ettevõtte.

• • elektrituulikute tootja Vestas suurimad tuulikutetootjaid maailmas; Danfoss juhtivaid energiasäästulahenduste pakkujaid; biokütuseid arendav Novozymes üleilmne bio-tech gigant. Taani 1/3 maailma tuuleturbiinide tootja, ainuüksi tuulikute eksport moodustab üle 5 protsendi riigi koguekspordist ja pakub kõrgepalgalist tööd ca 30 000 inimesele Taanis ja tuhandetele väljaspool.

Taastuvenergia arenguks vajalik: • • Pikaajalised riiklikud eesmärgid sh. kliimapoliitikas Stabiilne, ettenähtav ja jätkusuutlik investeerimiskeskkond ja läbimõeldud investeerimistoetus Tarkade võrkude kiire kasutuselevõtmine Salvestusvõimsuste arendamine

ENMAK 2030+ (%) ENMAK 2030+ eesmärgid koalitsioonileppes soojusmajanduses 100% 80% 60% 20 59, 3 100% 80% 60% 40% 20% ENMAK 2030+ eesmärgid koalitsioonileppes elektrimajanduses 80 40, 7 87 40% 50 20% 0% 0% 2013 Biokütused 50 2030 Muud kütused 13 2013 Taastuvelekter 2030 Fossiilelekter

Elektrienergia ja soojuse tarbimise prognoos

Elektri- ja soojusenergia toodang 2030 Soojusenergia toodang 2030 Lo ka a lk üt e 28 % Elektrienergia toodang 2030 21

TE 100 2030 2. 0 • • Ressursside ja energiakandjate hinnad oluliselt langenud. EL heitmekaubanduse süsteem on läbimas olulisi reforme. Nende tulemusena ootab Euroopa Komisjon CO 2 hinnaks a-ks 2030 40 EUR/t. Analüütikud pakuvad isegi kõrgemat hinda 45 -50 EUR/t. CO 2 üldine hinnasiht a-tel 2015 -2017 on 10 EUR/t, 2018 -2019 eesmärk on 20 EUR/EUA. Eestis uuemate, tootlikumate tuulikutega kasutustegur on vahemikus 35 -50%. Meretuulikute Eesti tingimust eeldaks kasutusteguriks 45 -50% Tehnoloogia hindadest on PV tootmisvõimsuste investeeringumaksumus juba täna oluliselt väiksem (1 €/W) kui TE 100 kavas a-l 2030. Samuti on pikaajaline langustrend oluliselt järsem kui mudelites arvestatud. JÄRELDUS: TE 100 el/th realiseeritav väiksema investeeringute kogumaksumusega ning vähemate installeeritud paigaldistega.

KOKKUVÕTE 1. Taastuvenergia ressursipotentsiaal on Eestis täna veel suuresti kasutusele võtmata 2. Taastuvenergia kiireks arenguks vajalik stabiilne seadusandlus ja investeerimiskeskkond, tarkade võrkude ja energia salvestusvõimsuste arendamine

Tänan! Eesti Taastuvenergia Koda koda@taastuvenergeetika. ee 56 490670