Pshholoogia kui teadus Eve Tammaru MPA 2010 Pshholoogia

  • Slides: 11
Download presentation
Psühholoogia kui teadus Eve Tammaru MPA 2010

Psühholoogia kui teadus Eve Tammaru MPA 2010

Psühholoogia kui teadus o Uurimisobjektiks inimese psüühika, mis koosneb psüühilistest protsessidest, -seisunditest ja –

Psühholoogia kui teadus o Uurimisobjektiks inimese psüühika, mis koosneb psüühilistest protsessidest, -seisunditest ja – omadustest.

Psüühilised nähtused Psüühilised protsessid aeg Psüühilised seisundid aeg Psüühilised omadused

Psüühilised nähtused Psüühilised protsessid aeg Psüühilised seisundid aeg Psüühilised omadused

Psüühilised protsessid (kindel algus ja lõpp) o o o o Aistingud Taju Mälu Mõtlemine

Psüühilised protsessid (kindel algus ja lõpp) o o o o Aistingud Taju Mälu Mõtlemine Kõne Fantaasia Tundmused Tahe

Psüühilised seisundid o o o o Tähelepanelikkus Hajameelsus Elurõõm Ärritus Rahulolu Väsimus jt

Psüühilised seisundid o o o o Tähelepanelikkus Hajameelsus Elurõõm Ärritus Rahulolu Väsimus jt

Psüühilised omadused o o o o Veendumused Teadmised Oskused Vilumused Harjumused Iseloom jt

Psüühilised omadused o o o o Veendumused Teadmised Oskused Vilumused Harjumused Iseloom jt

Psühholoogia areng Olmepsühholoogia : ühiskonnakihi vaimulaad (“ametnikupsühholoogia”, vaistlik tegutsemine) o Eelteaduslik psühholoogia: rahva tarkus

Psühholoogia areng Olmepsühholoogia : ühiskonnakihi vaimulaad (“ametnikupsühholoogia”, vaistlik tegutsemine) o Eelteaduslik psühholoogia: rahva tarkus (vanasõnad) o Teaduslik psühholoogia: esitab selgeid ja loogilisi määratlusi, tõeseid ja praktikas kontrollitud seaduspärasusi. o

Psühholoogia põhiolemus o On objektiivse maailma (tegelikkuse) subjektiivne peegeldus meie ajus. Info vastuvõtt toimub

Psühholoogia põhiolemus o On objektiivse maailma (tegelikkuse) subjektiivne peegeldus meie ajus. Info vastuvõtt toimub läbi inimese individuaalsete iseärasuste prisma. Kogu selle mitmekesisuse ja varieeruvuse juures peegeldatakse psüühika tegelikkust õigesti (versus desorientatsioon tegelikkuses)

Teadvus o o o On psüühika kõrgeim tase Omane ainult inimestele Võimaldab eristada “mina”

Teadvus o o o On psüühika kõrgeim tase Omane ainult inimestele Võimaldab eristada “mina” ja “mittemina” (enesetunnetus) Tagab sihipärase tegevuse Võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse

Alateadvus o o o Talletab nähtused, mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust Võimaldab vastu

Alateadvus o o o Talletab nähtused, mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust Võimaldab vastu võtta signaale, mis teadvusesse ei jõua Seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod) Väljendub intuitsioonis, afektides, hüpnoosis, harjumustoimingutes Avaldub ka sellistes püüdlustes, tundmustes ja tegudes, mille põhjusi inimene ei teadvusta

Kasutatud materjalid 1. 2. 3. 4. T. Bachmann, R. Maruste; Psühholoogia alused, Ilo; Tallinn

Kasutatud materjalid 1. 2. 3. 4. T. Bachmann, R. Maruste; Psühholoogia alused, Ilo; Tallinn 2003 J. Uljas, T. Rumberg; Psühholoogia gümnaasiumiõpik; Koolibri; Tallinn, 2002 Autorite koondis; Psühholoogia gümnaasiumile; TÜKirjastus; Tartu, 2002 V. Mikkonen, P. Posti, R. Vuorinrn; Psühholoo gia; Koolibri; Tallinn 1995