Pshholoogia Sissejuhatus Eve Tammaru 2010 Pshholoogia On teadus

Psühholoogia Sissejuhatus Eve Tammaru 2010

Psühholoogia On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise psyhē (hing) + logos (õpetus)

Psüühika On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist

Teadvus On teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest

Hippokrates (460 -370 e. Kr) Vana-Kreeka arst, fiolosoof Kehamahlade teooria: Aju on nääre, mis vabastab keha liigsetest vedelikest Aju on aistingute, liikumise ja mõtlemise organ www. aeria. phil. uni-erlangen. de/photo_html/po

Aristoteles (384 -322 e. Ks) “Hingede” teooria – Hing ei saa eksisteerida ilma kehata, olla kehast sõltumatu. Hing on viis, kuidas keha toimib. Ø Ø Ø Meeleline hingaistmisvõime Vegetatiivne hingtoitumisvõime Mõistuslik hingmõtlemisvõime http: //www. biografiasyvidas. com/monografia/aristoteles/fotos/aristoteles_busto. jpg

Claudius Galenos (129 -199 p. Kr) Keerka-rooma arst Temperamenditeooria rajaja. Temperamendi-tüüpide määramine kehamahlade baasil veri - sanguis lima - phlegma sapp - chole must sapp – melas chole http: //www. eurice. info/typo 3 sites/uploads/pics/galenos_portray_kl. jpg

Franz Joseph Gall (1758 -1828) Austria arst Frenoloogia e. koljuõpetuse rajaja http: //www. creationism. org/books/Taylor. In. Minds. Men/Taylor. IMMoc. Franz. Joseph Gall. M. jpg http: //www 3. niu. edu/acad/psych/Millis/History/2004/phrenology. gif

René Descartes (1596 -1650) Prantsuse filosoof “Arutlus meetodist” – sisevaatluse (introspektsiooni) rajaja. Cogito ergo sum! – Ma mõtlen, järelikult olen olemas! (Näilised asjad on inimesest kaugel ja teel nendeni võib kergesti eksida. ) commons. wikimedia. org/wiki/Image

Sir William Hamilton (17881856) Šoti filosoof Eksperimentaalpsühholoogia rajaja – inimese psüühilisi protsesse on võimalik katseliselt uurida. Mitu asja mahub korraga inimese teadvusesse? 4 -5, <7 valed www. britannica. com/ebc/art/print? id=11362 . . .

Wilhelm Maximilian Wundt (18321920) 1. Tunnustatud teadusliku psühholoogia rajaja. 1879 – 1. laboratoorium psühholoogiliste fenomeenide uurimiseks (inimene algelementidest) H + O=H²O Sõna → kogemus (struktuuriline tervik) =mis peaks toimuma http: //www. hwy 66. com/~weid/wundt. gif

Francis Galton Inglise antropoloog Eugeenika rajaja, esimesi psühhogeneetikuid 1865 – “Andekuse ja iseloomu päritavus” o positiivset eugeenikatparimate omadustega isikute sigimise riiklikku stimuleerimine selgitustöö ja majanduslike soodustuste kaudu o negatiivset eugeenikatmis kujutab endast ebasoodsate või kahjulike omadustega indiviidide sigimise piiramist o Eufeenikat tingimuste loomine individuaalsete pärilike eelduste soodsaks ja üldsusele kasulikuks arendamiseks. (1822 -1911) http: //www. charlesdarwinresearch. org/GALTON. JPG

Sigmund Freud Austria psühhiaater Psühhoanalüüsi ja süvapsühholoogia rajaja Ø Psühhodünaamilise psühholoogia rajaja (teadvustatud kogemusjäämäe veepealne osa) Ø Vabade assotsiatsioonide meetodi rajaja (öeldu loogikata, hiljem analüüs – peegeldab alateadlikke protsesse) Ø Unenägude analüüs (1856 -1939) http: //www. bu. edu/mih/images/Freud. jpg

John Watson (1878 -1958) Ameerika psühholoog Biheiviorismi rajaja Uurida saab ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda – käitumist 1925 - “Biheiviorism” Stiimulite ja reaktsioonide teooria. Kasvukeskkonna kontroll → võimalus käitumist ette näha ja suunata Kaasajal rakendus psüüh. hälvete ravis agressiivsuse ohjeldamisel http: //web. syr. edu/~jlbirkla/kb/images/watson. gif

Carl Rogers (1902 -1987) Ameerika psühholoog Humanistliku psühholoogia looja Inimese sisemine, subjektiivne mina, teadvus ja tunnetus – langetada vabal tahtel iseseisvaid otsuseid (Inimese eesmärgid, väärtused, valikute tegemine. Enese ja teiste tajumine) Oluline mõju tänapäeva psühholoogiale. faculty. frostburg. edu/. . . /carlrogers. html

Jean Piaget Prantsuse psühholoog Kognitiivse e. tunnetuspsühholoogia rajaja Teadmisi mälus ainult ei korrata, vaid seal toimub pidev informatsiooni tõlgendamine. Laste vastused valed ainult täiskasvanute tõlgenduses – arengujärgne mõtlemistüüp (nt. moraal) (1896 -1980) psiconovats. wordpress. com/2008/01/24/jean-piaget/

Kaasaeg Psühhobioloogia – kaasaegne lähenemine psühholoogiale. Käitumine s. o. ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus. Moodne tehnika võimaldab üksikute ajurakkude ja aju osade kontrolli. Kõik meetodid kasutusel.

Kasutatud materjalid 1. 2. 3. 4. 5. T. Bachmann, R. Maruste; Psühholoogia alused, Ilo; Tallinn 2003 J. Uljas, T. Rumberg; Psühholoogia gümnaasiumiõpik; Koolibri; Tallinn, 2002 Autorite koondis; Psühholoogia gümnaasiumile; TÜKirjastus; Tartu, 2002 V. Mikkonen, P. Posti, R. Vuorinrn; Psühholoo gia; Koolibri; Tallinn 1995 http: //www. google. ee/imghp? hl=et&tab= wi