NANDA taksonoomia juurutamine SA Tallinna Lastehaiglas Liisa Pld

NANDA taksonoomia juurutamine SA Tallinna Lastehaiglas Liisa Põld Irma Nool Mare Tupits

Koostööleping 01. 12. 2015 - 01. 06. 2018. • Rakendusuuring "Õendusloo täitmise tulemuslikkus SA Tallinna Lastehaiglas„

KOOLITATAVAD/UURITAVAD OSAKONNAD • Kirurgia kliinik (3 osakonda) • Pediaatria kliinik (6 osakonda) • Psühhiaatriakliinik (3 osakonda)

ÕENDUSDOKUMENTATSIOONI KVALITEEDI HINDAMINE SA TALLINNA LASTEHAIGLA KIRURGIA OSAKONNA NÄITEL

Uurimistöö probleem • Õendusdokumentatsioon on Eestis ebaühtlase kvaliteediga • Puuduvad kvaliteedi nõudeid ja näitajaid • Dokumenteerimine lahus patsientidele pakutavast kliinilisest hooldusest, ei peeta osaks kogu õendusega seotud protsessist.

Uurimistöö eesmärk ja ülesanded Uurimistöö eesmärk: • kirjeldada õendusdokumentatsiooni kvaliteedi hindamist SA Tallinna Lastehaigla kirurgia osakonna näitel. Uurimistöö ülesanded: • kirjeldada õendusdokumentatsiooni kvaliteeti enne ja pärast NANDA-I koolituse läbimist SA Tallinna Lastehaigla kirurgia osakonna näitel; • kirjeldada erinevusi SA Tallinna Lastehaigla kirurgia osakonna õendusdokumentatsiooni kvaliteedis enne ja pärast NANDA-I koolitust.

Uurimistöö metoodika Uurimisobjekt: • 10+10 SA Tallinna Lastehaigla kirurgia osakonna õenduslugu, mis vastasid järgmistele kriteeriumitele: a) haiglas viibimine vähemalt 3 päeva; b) individuaalne õendusplaan; c) koostatud ajavahemikul 01. 09. 2015– 01. 12. 2015 või 15. 02. 2016– 14. 05. 2016.

Uurimistöö metoodika • Andmete kogumise meetod: Ø D-Catch instrument • Andmete analüüsimise meetodid: Ø Microsoft Excel 2010 Ø SPSS 22. 0 Ø kirjeldava statistika põhimõtted

Uurimistöö tulemused • Õendusdokumentatsiooni struktuuri ja loetavuse osas ei ole muutusi toimunud. • Muutused olid jälgitavad järgmistes hinnatavates kategooriates: õendusanamnees, -diagnoosid, sekkumised ning progress ja tulemuste on hindamine. • Valimite võrdluses olid kõige suuremad muutused toimunud õendusdiagnooside kasutamises ja sõnastamises. • Kõige kõrgemad tulemused nii enne kui ka pärast NANDA-I koolitust olid õendusanamneesis ning kõige madalamad progressi ja tulemuste hindamise osas.

Valim A Valim B s/ vu et a e/ al kv 2. 45 Lo in am 2. 73 2. 82 6. nd 2. 82 Hi n va e/ k 3. 73 5. in am 2. 64 nd 3. 09 Hi al kv 3. 55 5. d/ ise m an kv 3. 82 ku ss ek du Õe n ise d/ 3. 10 4. um va l 2. 73 se kk us /k oo sid ag n n va /k 3. 50 nd di us Õe nd os id l va es /k • Keskmised tulemused enne (valim A) ja pärast NANDA-I (valim B) koolitust. 4. 00 3. 90 4. Õe 3. no ag us di nd Õe ne n va /k al kv 3. 70 3. m sa na du Õe n ne es am r/ uu kt ru St an us nd Õe 2. 1. Uurimistöö tulemused 3. 55 2. 56

Uurimistöö tulemused • Keskmised summaskoorid enne (valim A) ja pärast (valim B) NANDA-I koolitust. 7. 50 6. 91 6. 80 7. 27 6. 35 5. 36 2. Õendusanamnees 3. Õendusdiagnoosid Valim A keskmine summaskoor 5. 18 4. Õendus sekkumised Valim B keskmine summaskoor 5. 45 5. Hindamine

Järeldused • Hinnatud õendusdokumentatsioon vastab oma olemuselt kirjanduses välja toodud kvaliteetse õendusdokumentatsiooni tunnustele; • SA Tallinna Lastehaiglas läbi viidud NANDA-I koolituse tulemusena oli näha muutusi õendusdokumentatsioonis; • D-Catch instrumendi abil hinnatud õenduslugudes olid suuremad muutused õendusdiagnooside sõnastamise, kõige väiksemad progressi ja protsessi hindamise osas.

Ettepanekud • jätkata õdede koolitamisega; • koolitamisel pöörata rohkem tähelepanu sekkumiste, tulemuste/hinnangute sõnastamisele; • välja töötada instrument, mis sobiks kasutamiseks konkreetses haiglas või juba olemasoleva instrumendi põhjalik kohandamine; • tutvustada käesoleva uurimistöö tulemusi SA Tallinna Lastehaigla õdedele.

Aitäh! / Thank you!