LOOMADE SSTEMAATIKA ALUSED Loomariigi ssteemi Eesmrk on luua

LOOMADE SÜSTEMAATIKA ALUSED

Loomariigi süsteemi Eesmärk on : luua evolutsiooni peegeldav loomariigi süsteem n Süsteemid on alati kunstlikud, sest nad 1. On inimese poolt loodud 2. Koostatakse lähtudes momendi teadmistest n

ESIMENE LOOMARIIGI SÜSTEEM Vana – Kreeka filosoof Aristoteles(384 -322) teoses „Historia animalium” n kirjeldas umbes 500 loomaliiki n eristas suuremad loomade rühmad: http: //www. google. ee Verega loomad - imetajad, roomajad, linnud, vaalalised, kalad (tänapäeval SELGROOGSED) Vereta loomad - peajalgsed, vähilised, limused ja putukad - tänapäeval SELGROOTUD n Vere olemasolu kriteeriumiks oli tal punane värvus (nagu inimesel).

Carl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; ( 1707 – 1778) n 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. http: //www. google. ee

1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki Jaotab loomad 6 klassi: imetajad, linnud, roomajad ( roomajad ja kahepaiksed), kalad, putukad ja ussid Lähtub muutumatuse printsiibist. Ehitab süsteemi üles üksikute tunnuste formaalsele sarnasusele. Ei peegelda evoluts. sugulust. http: //www. google. ee

Jean-Baptiste de Lamarck (1744 – 1829) prantsuse loodus-teadlane, akadeemik ja sõjamees. n peateos oli"Philosophie Zoologique" (1809), kus avaldas teooria liikide muutumisest ja selle põhjustest. (esimene terviklik evolutsiooniteooria ) n Jaotab loomariigi esmakordselt n selgrootuteks(10 klassi) ja n selgroogseteks ( 4 klassi) Tema süsteem lähtub esmakordselt liikide muutumisest. http: //www. google. ee

Charles Darwin (12. 02. 1809 – 19. 04. 1882) inglise loodusuurija, kes : n pani aluse evolutsiooniteooriale esitades loodusliku valiku mõiste. n Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". n See teooria teeb üldse võimalikuks evolutsiooni peegeldava süsteemi loomise. http: //www. google. ee

Mis teeb võimalikuks evolutsiooni kajastava süsteemi ülesehitamise ? n Fossiilsed leiud http: //www. google. ee

Mida tehakse ? n n Fossiilide ja tänapäevaste elusolendite morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste võrdlemine Molekulaarbioloogiliste meetodite kasutamine (uuritakse organismide valkude ja geenide sarnasust)

Loomade põlvnemine n Arvatakse, et loomad põlvnevad protistidest 1. kas koloonialistest viburloomadest n 2. või paljude rakutuumadega ainuraksetest n http: //www. google. ee

n / http: //www. google. ee

Olulised etapid loomade evolutsioonis I bilateraalsümmeetria, pea ja sellega koos meeleelundite väljaarenemine Esimesed olid lameussid II seedeõõnes päraku teke - tõhus organismi varustatus energiaga + parem liikuvus III – kehaõõne e. tsöloomi teke rõngussidel Eelised, : 1. tekib ruum keerukate organite arenguks; 2. siin on siseorganid paremini kaitstud; 3. täidab hüdrostaatilise skeleti osa.

Olulised etapid loomade evolutsioonis I Radiaalsümmeetrilistest loomadest n Bilateraalsümmeetria n Pea (sellega koos meeleelunditega varustatud) n Seedeõõnega loomade väljaarenemine Esimesed olid lameussid Piimjas planaar (Dendrocoelum lacteum) kuuluv liik ripsusside klassist. Ta on laialt levinud paljudes madalike järvedes ja jõgedes, sealhulgas Eestis http: //et. wikipedia. org/wiki/Piimjas_planaar

SÜMMEETRIA ARENG n. RADIAAL- KÄSNADEL SÜMMEETRIA PUUDUB SÜMMEETRIA AINUÕÕSSETEL http: //evolution. berkeley. edu/evolibrary/article/arthropods_04 BILATERAALSÜMMEETRIA PUTUKAL

II seedeõõnes päraku teke Millised eelised annab ? n Tõhusam organismi varustatus energiaga n Aktiivsus ja liikuvus suurenevad n Esmakordselt ümarussidel http: //miksike. ee/docs/elehed/8 klass/loomad/kristelilehed/8 -6 -11 -1. htm http: //www. elu 24. ee/491180/austraalia-paari-organismi-soovad-seest-umarussid/

III – kehaõõne e. tsöloomi teke rõngussidel Millised eelised annab ? n tekib ruum keerukate organite arenguks; n siin on siseorganid paremini kaitstud; n täidab hüdrostaatilise skeleti osa tsöloom http: //www. hot. ee/e/egleeku/valisehitus. html

http: //wdict. net/de/word/z%C 3%B 6 lom/

IV metameeria - lülilisuse kujunemine Keha on pikisuunas jagunenud lülideks. Lülide vahel on vaheseinad. Millise eelise annab ? võimaldab intensiivsemat liikumist. n http: //darwin. zoology. gla. ac. uk/~rpage/wiki/index. php/Lumbricus_herculeus

Evolutsiooni käigus on lülilisus välisehituses tavaliselt vähenenud lülide liitumisel. Kuid siseehituses on jäänud Nt imetajate selgroog http: //en. wikipedia. org/wiki/Segmentation_%28 biology%29

Loomad jaotatakse esmassuuseteks ja teissuuseteks n Aluseks on embrüonaalses arengus (blastula – põisloote - staadiumis) toimuvad protsessid http: //www. cathylaw. com/reproductionanddevelopment/embryology. html

http: //www. devbio. biology. gatech. edu/? page_id=752

nhttp: //www. cathylaw. com/reproductionanddevelopment/embryology. html http: //www. geol. umd. edu/~jmerck/honr 219 d/notes/08 b. html

Embrüonaalses arengus toimuvad muutused n n n Esmassuused Ussid, limused, lülijalgsed n Blastula staadiumis kujunenud blastopoorist areneb suu n Süda selgmiselt Närvitüvi kõhtmiselt Ektodermist välistoes n n Teissuused Okasnahksed ja keelikloomad Blastula staadiumis kujunenud blastopoorist areneb pärak, suu tekib teises otsas uuesti Süda kõhtmiselt Närvitüvi selgmiselt Mesodermist sisetoes

Suurimad hõimkonnad loomariigis 30 hõimkonda n 9 suurimat ( üle 5000 liigi). Siia kuulub 90%liikidest : Käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, limused, lülijalgsed, okasnahksed, selgroogsed. Organismide keerukam ehitus – paraneb liikumisvõime – suurem tõenäosus leida toitu, hoiduda ebasoodsate kk tingimuste eest suurem võimalus leida partnerit Looma ehituse keerukus või lihtsus tuleneb kindlatest kk tingimustest ja kohastumustest. n