Muutuva tturu vljakutsed kutseharidusele tandjate rahulolu kutseharidusega Mihkel

Muutuva tööturu väljakutsed kutseharidusele: tööandjate rahulolu kutseharidusega Mihkel Nestor Poliitikauuringute Keskus Praxis analüütik

uuringu taust • Majanduskeskkond ja olemasoleva tööjõu haridustase annab alust uskuda kutsehariduse kasvavat tähtsust tööturul • Kutsehariduses toimunud mitmed sisulised muutused ja oluliselt suurenenud investeeringud õppekeskkonda • Avalikkuses on samas paljud tööandjad avaldanud rahulolematust kutsehariduse taseme üle • Välisriikides leiavad kutseõppeasutuste lõpetajad töökoha hõlpsamalt kui üldkeskharidusega noored, ka on nende töösuhted püsivamad ja teenitav palk kõrgem, Eestis olukord vastupidine

uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad kaasaegse kutseharidusliku ettevalmistuse saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavaga ning millised on nende ootused Eesti kutseharidussüsteemile

kuidas uuring tehti? • Ülevaade Eesti varasematest sektoruuringutest • Ülevaade Hollandi, Soome ja Taani kogemusest kutsehariduse ja tööturu vajaduste paremal ühitamisel • Fookusrühmaintervjuud 6 sektori ettevõtetega • Intervjuud koolide esindajatega • Küsitlus rohkem kui 400 ettevõtte seas

Eesti tööjõud haridustaseme alusel 2012. aastal 2% kutseõpe põhihariduse baasil 12% 7% kutsekeskharidus põhihariduse baasil kutseõpe keskhariduse baasil 11% 59% 9% keskeriharidus põhihariduse baasil keskeriharidus keskhariduse baasil muu haridus

tööandjate hinnang viimase 5 aasta jooksul kutsehariduse omandanud töötajatele Eesti keele oskus 3. 8 Õpivalmidus ja soov areneda 3. 8 Suhtlemisoskus 3. 7 Teadmised erialast ja töövaldkonnast 3. 5 Kohusetunne ja töömotivatsioon 3. 4 Erialased tööoskused 3. 3 Otsustusvõime ja iseseisvus 3. 2 Võõrkeelte oskus 3. 0 0 1 2 3 4 5

tööandjate mõtteid fookusrühmadest • Konkreetsete kutseoskuste puudumine ei ole suur probleem • Loomulikult soovib iga tööandja, et koolist tulnud noor oleks veelgi vilunum • Peamine mure on seotud noorte sotsiaalsete oskustega • Eriti vähempopulaarsetel erialadel ei ole noored tööturu jaoks valmis

tööandjate mõtteid fookusrühmadest • Ettevõtjad on valmis lihvima lõpetajate erialaseid oskuseid, kuid enda kanda ei soovita võtta sotsiaalsete hoiakute kujundamist • Paljud kutseõppesse sattunud noored ei ole ettevõtjate hinnangul teinud teadlikku valikut ja motivatsioon õpitaval erialal tööle asuda on madal • Juba enne kutseõppesse sattumist omandamata jäänud baasteadmised ja antisotsiaalsed hoiakud kahandavad tööandjate silmis kutsehariduse mainet • Õpilaste seas populaarsematel aladel on ettevõtjate kogemused noortega positiivsemad

kas tööandja leiab lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid? tekstiili- , rõiva- ja nahktoodete tootmine (n=28) * 7% puidu- ja mööblitööstus (n=28) * 93% 25% 75% majutus ja toitlustus (n=32) * 31% 69% teised tegevusalad (n=134) 34% 66% jah ei ehitus (n=44) 36% 64% hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (n=55) 42% 58% metalli- ja masinatööstus (n=26) * 42% 58% 0% 25% 50% 75% 100%

miks ettevõte ei leia lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid? Kutsekooli lõpetajate tase ei vasta ettevõtte nõudmistele 33% Pakutavate ametikohtade maine on noorte seas madal 32% Pakutav palgatase ei ole kutsekooli lõpetajate jaoks atraktiivne 27% Kutsekoolis ei lõpeta vajalikul erialal piisavalt õpilasi 27% Kutsekoolis ei õpetata vajalikku eriala 22% Ettevõtte asukoht ei ole kutsekoolist töötajate leidmiseks soodne 13% Muu 6% Ei oska öelda 5% 0% 20% 40%

tööandjate hinnang erinevatele praktikat puudutavatele väidetele Ettevõttes on enamasti võimalik pakkuda praktikandile sobivaid tööülesandeid 29% 60% 8% Praktikantidele leidub ettevõttes sobivaid juhendajaid 31% 58% 9% Praktikale seatud eesmärgid on selged ja arusaadavad 17% Praktikantide juhendamiseks on piisavalt aega 11% Praktikandid on töötamiseks hästi motiveeritud 8% Praktikantide oskused võimaldavad neile anda iseseisvaid tööülesandeid 7% Kooli poolne juhendaja tunneb huvi praktikandi käekäigu üle praktikakohas 8% 0% Täiesti nõus Pigem ei ole nõus 61% 47% 34% 51% 30% 43% 28% 25% 18% 34% 50% Ei ole üldse nõus 7% 8% 11% 25% 75% 100% Ei oska öelda

mida saaks teha praktikakorralduse parendamiseks? Kutsekoolid peaksid praktikandi võtmise võimalusi ettevõtetele rohkem tutvustama 54% Ettevõtted peaksid saama praktika pakkumise eest rahalist toetust 48% Praktikale seatud eesmärgid peaksid olema selgemad ja arusaadavamad 39% Praktika ajaline korraldus peaks paremini ühtima ettevõtete töökorraldusega 35% Teistest piirkondadest pärit praktikantidele tuleks hüvitada sõidu- ja elamiskulud 34% 26% Ettevõtete praktikajuhendajad tuleks koolitada Ettevõtted peaksid praktikantidele andma sisulisemaid tööülesandeid 16% 14% Ettevõtted peaksid rohkem praktikakohtasid pakkuma 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

millist koostööd on ettevõtted kutsekoolidega veel teinud? 25% Vastu võtnud kutsekoolide ekskursioone ettevõttesse 23% Saatnud töötajaid kutsekoolidesse täiendkoolitusele 16% Käinud end kutsekoolides tutvustamas 14% Ettevõtte esindaja on olnud seotud kutseeksamitega 8% Kutsekoolide õpetajad on ettevõttes stažeerinud 4% Teinud kutsekoolidega tootearenduse alast koostööd 3% Muu 5% Ei oska öelda 0% 10% 20% 30%

tööandjate hinnang erinevatele kutseharidust puudutavatele väidetele Kutseharidus on noore jaoks mõistlik haridusvalik 34% Kutsekoolide hooned ja õppevahendid on kaasaegsed 12% Kutseõppe kvaliteet on oluliselt paranenud 14% 53% 5% Kutseõppe koolitustellimus vastab ühiskonna ja majanduse vajadustele 3% Kutsekoolid ja ettevõtted teevad head koostööd 3% 23% Kutseõppe valdkond on adekvaatselt rahastatud 3% 23% pigem jah kindlasti mitte 0% 22% 14% 47% 25% 16% 29% 30% 44% 42% 28% 25% 4%8% 12% 45% Kutsekoolides töötavad õpetajad on oma eriala head spetsialistid kindlasti pigem ei ei oska öelda 52% 7% 9% 50% 14% 24% 37% 75% 100%

ootused riigile ja koolidele • Ootus tihedamaks koostööks • Koostööd sooviti teha ennekõike koolidega, kuid ka ministeeriumiga • Tugevama koostöö abil loodavad tööandjad arendada kutseõppe sisulist kvaliteeti, muuta kutseõpe vastavamaks kohalikele vajadustele ja parandada praktikakorraldust

ootused riigile ja koolidele • Vajadus tõsta kutsehariduse õpilaste motivatsiooni ja arendada üldoskuseid • Märksõnad, mida paljud tööandjad rõhutavad, on kohusetunne, distsipliin, motiveeritus • Paljude tööandjate jaoks on probleemiks noorte teadmatus sellest, kuidas tekib raha, millest neile palka makstakse • Kõige suurem on probleem aladel, kus töökohused eeldavad häid sotsiaalseid oskuseid

ootused riigile ja koolidele • Karjäärinõustamise parandamine • Ettevõtjate peamised negatiivsed kogemused kutseharidusega seoses on tingitud sellest, et sinna satuvad õppima vähemotiveeritud noored, kes ei ole eriala valinud teadlikult või kelle jaoks ei ole see nende esimene eelistus • Karjäärinõustamise poolel sooviti, et riik osundaks noortele paremini, millised on nende väljavaated eriala lõpetamisel, et noored saaksid langetada informeeritud valiku

ootused riigile ja koolidele • Töömaailma vajadustest aina kaugenev koolitustellimus • Koolide rahastamismudel soosib tööandjate hinnangul loomingulist lähenemist atraktiivsete erialanimetuste välja mõtlemisel • Ainult erialade populaarsusest lähtumine on vale, sest vajadus sellise haridusega inimeste järele puudub • Pearahast sõltumise tõttu pidasid ettevõtjad vajalikuks üle vaadata kutsehariduse rahastamise mudel • Riigi ja koolide eesmärk peaks olema teatud taseme ja kutsetunnistusega spetsialistide olemasolu tagamine

peamised probleemid • Halb infovahetus • Koolidel on väljakujunenud koostööpartnerid, kes leiavad ettevõttesse praktikante ja töötajaid ning suudavad mõjutada õppeprotsesse • Kuidas viia info nende ettevõteteni, kes seni koostööd pole teinud?

peamised probleemid • Pikaajaline riiklik koolitustellimus vs lühiajaline tööjõunõudlus • Enamus ettevõtetest on väikesed ja tegutsevad väga muutlikus keskkonnas, mis takistab pikaajalise tööjõuvajaduse planeerimist • Tööandjate ootus on nõudluse suurenedes kiirelt vajalikke töötajaid leida • Koolidel kulub vajalikul erialal lõpetajate „tootmiseks“ aga aastaid

peamised probleemid • Kutsehariduse üks peamine probleem tundub olevat maine – võimekad noored ei vali erialade kasuks, mille lõpetajaid tööandjad ootavad • Seetõttu paljudele erialadele „satutakse“, mis tähendab vähemotiveeritud õpilast • Mida koolid ja ettevõtted saaksid koos vajalike ametite populaarsemaks muutmiseks teha?

Aitäh kuulamast! mihkel. nestor@praxis. ee