Esimesed arvud Eesti elanike ja nende tegevuse kohta
- Slides: 33
Esimesed arvud Eesti elanike ja nende tegevuse kohta: statistika esimese rahvaloenduseni Aadu Must Tartu Ülikool Eesti statistikasüsteemi 95. aastapäeva konverents „Riiklik statistika muutuvas maailmas” Tallinn, 25. aprill 2016
Teema • 17. -19. sajandi statistilised materjalid meie ajaloo allikana • 17. Sajandi statistika Rootsi emamaal ja tema Läänemereprovintsides • Miks seda vajati? • Kas omaaegsest statistikast on ammutatud juba kogu teave? • Kas ja miks omaaegne statistika meile valetab? Või on viga meis?
Statistika ja maksumajandus Kuna sellest statistikasteesmärkidel sõltusid • Kogu vaadeldavad perioodi statistika koostati fiskaalsetel riigi või tema • Kataster – Rootsi maksusüsteem maksustas mitte tulu, vaid ressursi. institutsioonide Selleks tuli mõõdistada ja hinnata kõik põllumajanduslikud maad • Maarevisjonid pidid määrama kindlaks talude sissetulekud majandusliku püüdis kandevõime, et riik saaks kehtestada maksud, riik mis koguda ei tohtinud olla ruineerivad võimalikult täielikke • Hingeloendeid oli vaja pearahakohuslaste kindlaksmääramiseks andmeid. • Valla liikmete nimekirjad olid valla maksukohuslaste nimekirjad • Meetrikaraamatutes olid kirjas kirikumaksude maksjad
Suure Rootsi Katastri kaardid: Vändra piirkonna kaart • Tegemist on väga olulise asustusajaloo allikaga, aga mitte ainult – kirjas on andmed kõlvikute suuruse ja struktuuri kohta – kogu maksualune ressurss • Punased numbrid kaardilehel viitavad kaardikirjeldusraamatu lehtedele, kuhu on koondatud agraarstatistika – iga küla aia-, põllu- ja võsamaade suurus rootsi tündri- ja kapamaades, samuti hinnang nende kvaliteedile. Heinamaid mõõdeti “heinakoormates”
Suure Rootsi Katastri kaardikirjeldusraamatu fragment • Iga talu kohta on kirjas peremehe nimi ja maade kirjeldus. • Tabelist leiame andmed künnipõldude, söötis maa, võsapõldude, heinamaade kohta. Nii see agraarstatistika kogunes
1721
1624
17. sajandi alguse revisjonid meie põlvnemisloost • Perepärimuse järgi olevat meist nii mõnegi esiisaks “Rootsi rüütel” • Kas see on tõenäoline? • Minu kodukihelkond: Venelane Jac, hollandlane Berend, sakslane Hermann, poolakas Matz… • 16 inimpõlve tagasi oli nende (ja nende laste) osakaal rahvastikus ca 12% • Sõjameditsiini esimene aste – lesknaised korjasid haavatud üles • Teoreetiliselt on meil 16 põlvkonna jooksul 65 536 esivanemat. Tegelikult on kõugukadu ca 97% • Järelejäänud 3%-st piisab meile kõigile, et olla nii rootslaste, hollandlaste, sakslaste kui poolakate järeltulijad
1731
• 1731 oli täiskasvanuid (vanemaid, kui 16 aastat, kes pidid 1715 juba sündinud olema) oluliselt rohkem, kui 1715. aasta kogu rahvastik • Pole oluline, et 1715. aastal elanutest keegi vahepeal ei surnud • Kas osa inimesi sündiski täiskasvanutena? • Tõenäolisemalt oli 1715. aastal tegemist olulise alaregistreerimisega. Vanad ja vigased Tööealised Lapsed 1715 1731
1834
Fragment sünnimeetrikast
Fragment surmameetrikast
1680
Kirikumeetrikad ja rahvastikustatistika • 19. Sajandi luterlikud meetrikaraamatud annavad hea ülevaate rahvastiku loomulikust liikumisest • Miks 17. ja 18. sajandi meetrikate uurijad iibega liialdavad? • Surmameetrikad ja meditsiinilise demograafia. Kuidas hinnata usaldusväärsust? • Surmameetrikad rahvarändest
1782 1858 1834
1782. aasta hingeloenduse leht • Kõik elanikud on nimeliselt kirjas • Sissekanded on talude kaupa, kogu perekond koos. • Eelviimases lahtris on meeste, viimases aga naiste vanus. • Loendid on süstematiseeritud mõisate, kihelkondade, maakondade ja kubermangude kaupa
1858. aasta hingeloendi fragment
Ümberarvestusleht • Lehele kanti kõik ühest mõisast teise rännanud talupojad • Lehtede põhjal korrigeeriti maksunimekirju ja koostati rändestatistika
Hingeloendite head ja vead • Kas kirjas on kogu rahvastik? • Kas Mihkel Fuhrmann käis Siberis? • Fiktiivse rahvastiku probleem • Miks ei olnud 1858. aastal 64 -aastasi naisi? • Hingeloendid ja rahvaränne • Ümberarvestuslehed
Liivimaa kubermangu statistikakomitee ja Friedrich von Jung-Stilling • Kui suur oli Liivimaa kubermangu sisene rahvaränne? • Jung-Stilling versus Liivimaa kubermangu oklaadiraamatud (Ф. Юнг. Штиллинг. О сельском быте Лифляндских крестьян. СПб. , 1868. С. 96). (Latvijas valsts vēstures arhīvs, F 77). • Ootamatu tulemus: Kubermangusiseste • Kas viga, mis vähendas viga? migrantide arv = igasse kihelkonda saabujad + igast kihelkonnast lahkujad
Vallastatistika
Suur statistika ja “rohujuure tasand” • Mitu hobust oli Sammuli Jaagul? • Kroonu hobusteloenduse ja vallakohtu materjalide vastuolud • Kroonu hobusteloenduse andmed. • Surnud peremehe varaloendi andmed. • Eesti talupojale on alati meeldinud oma makse „optimeerida“ • Kas Tartumaal külvati pähkleid? • Pähklikülv 1870. aastate aruandluses • “Goroh” ja “oreh”
Fragment Liivima linnade 1867. aasta rahvaloenduse Tartumaa materjalidest
1881. aasta rahvaloenduse isiku- ja majakaart • 1881. aasta rahvaloenduse mitmekesine dokumentatsioon pakub rikkaliku ainest täiendavaks statistiliseks analüüsiks. Kahjuks on sellised algandmed säilinud vaid üksikute kihelkondade kohta.
“Salakaubana” rahvaloendustest • Säilinud originaalid Ajalooarhiivis • Seniuurimata seosed • Kirjaoskus, usutunnistus, jõukus • Kas korsten õpetas kirjutama?
Kokkuvõtteks • Ulatuslikum statistiliste materjalide kogumine meie kodumaal algas 17. Sajandil, Rootsi suurriigi perioodil • Eesti ja Läti arhiivides on säilinud massilised statistilised materjalid Eesti ala rahvastikuloo, maakasutuse ja majandusajaloo uurimiseks • Nimetatud materjalid pakuvad uurijatele jätkuvalt huvi, kuna üht osa neist on kas tahtlikult või tahtmatult valesti interpreteeritud, osa tänasele ajaloolasele olulisi seoseid on aga jäetud tähelepanuta • Arvestatav osa nendest materjalidest on arhiivides tänaseni välja selgitamata ja teaduskäibesse toomata. Leidmisrõõmu jätkub ka järgmisele uurijate põlvkonnale • Seni läbitöötamata ajalooliste statistiliste materjalide läbitöötamisel loob arvestatavat sünergiat ajaloolaste ja statistikute koostöö
Tänan!
- Planeedid ja nende kaaslased
- Harku valla elanike facebook
- Tallinna elanike arv
- Islanti kasvillisuus
- Elu areng maal
- Taimed
- Sirge millele on märgitud nullpunkt
- Täisarv millega jaguvad kõik antud arvud
- Arvud miljonini
- Kaspersky eesti
- Eesti keele eksamiks valmistumine
- Linnu välisehitus
- Isehelisev löökpill
- Pass eesti
- Harmiin
- Eesti rabataimed
- Sotsioperiood
- Eesti rahvastikupüramiid
- Kehaosad eesti keeles
- Eesti hümn vikipeedia
- Lauljad eestis
- Eesti pandipakend
- Eesti keele kujunemine
- Metsalilled
- Slidetodoc
- Eesti muinasaeg
- Margus rahuoja
- Tark ja tegus eesti 2035
- Standardlahendused
- Eesti nuded
- Metsnugis toitumine
- Keeleinspektsiooni peadirektor
- Eesti pillid
- Kmar raamatukogu