Tallinna munitsipaalkoolide vrgu korrastamise kava 2013 2021 Mihkel

Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2013 -2021 Mihkel Laan, OÜ Cumulus Consulting 18. 04. 2012 1

Kava koostamise eesmärgid • Kava eesmärgiks on jätkata Tallinna elanike vajadustele, ootustele ning linna ruumilistele võimalustele vastava koolivõrgu korrastamist ja arendamist ning väljatöötatud kriteeriumitele toetudes modelleerida optimaalne Tallinna põhikoolide ja gümnaasiumide võrk. • Tallinna koolivõrk peab tagama võimaluse kõigil Tallinna noortel omandada põhiharidus ja soovi korral üldkeskharidus. • Kava koostamiseks on moodustatud töörühm, kava konsulteerivad OÜ Cumulus Consulting ja TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute Instituut 2

Kava koostamise etapid 1. Hetkeolukorra analüüs 2. Võimalike stsenaariumide (alternatiivsete arengusuundade) kirjeldus ja majanduslik analüüs 3. Visiooni 2021 loomine. 4. Tegevus- ja ajakava koostamine aastateks 2013 -2021 5. Riskide ja nende maandamise võimaluste määratlemine. 6. Kava eelnõu koostamine ja selle menetlemine kuni vastuvõtmiseni. 3

Analüüsi loogika Rahvastikuareng Praegune olukord Väljakutsed Gümnaasiumivõrgu reform 4

Koolid ja õpilaskond Põhikooliga gümnaasiumid Linna Gümnaasiumid/ progümnaasiumid Põhikoolid 50 4 1 Riigi 1 Era 6 2 3 Kokku 58 2 14 HEV Algkoolid ja lasteaedalgkoolid 3 Õpilasi Osa 2010/11 tähtsus % 36920 93, 9 5 1030 2, 6 2 447 1, 1 1 1940 4, 9 4 39307 100 5

Õpilaskond linnaositi, munitsipaalkoolid 2010/11 6

Munitsipaalkoolide gümnaasiumiastme õpilaste liikumine, 2012 7

Munitsipaalkoolide õpilaste kooli-koju liikumine linnaosade vahel gümnaasiumiastmes, 2012 Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Kokku sisenev 174 1613 107 117 597 37 27 166 Kokku väljuv Saldo 352 130 428 464 293 549 248 374 -178 1483 -321 -347 304 -512 -221 -208 8

Klassikomplektid ja täituvus 9

Vabad õppekohad klassikomplektides ja kasutamata klassiruumides 10

Hariduse rahastus ja kulud Kulud Rahastamise allikad 11

Pedagoogide palga- ja koolitusraha ühe klassikomplekti kohta, 2012. a (tuh €) 12

Koolide hoonete seisund linnaositi, va HEV ja täiskasvanute koolid 13

Pikaajalised kooliealiste arvukuse muutused (ligikaudsed vanuserühmad), Tallinn 70000 60000 50000 40000 30000 20000 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008 2011 2014 2017 2020 2023 2026 2029 2032 2035 2038 2041 2044 2047 2050 0 Põhikooliealised Gümnaasiumiealised 14

Tallinna kooliealiste ja õpilaste arvukuse prognoosid 15

Mitte-eesti rahvustest laste noorima earühma osatähtsus Tallinnas 42% 41% 40% 39% 38% 37% 0 -4 36% 35% 34% 33% 32% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 16

Gümnaasiumide vajaduse hinnang, reformi suuruskriteeriumide puhul Eesti õppekeel Linnaosa Haabersti Vene õppekeel Gümnaasiumisiume, astme õpilasi õpilaste arv 2010/11 min 252 min 540 352 1, 4 0, 7 366 1, 5 0, 7 Kesklinn 2 321 9, 2 4, 3 651 2, 6 1, 2 Kristiine 358 1, 4 0, 7 0, 0 Lasnamäe 481 1, 9 0, 9 669 2, 7 1, 2 Mustamäe 1 247 4, 9 2, 3 424 1, 7 0, 8 Nõmme 407 1, 6 0, 8 0, 0 Pirita 189 0, 8 0, 4 0, 0 Põhja Tallinn 354 1, 4 0, 7 224 0, 9 0, 4 Kokku 5 709 22, 7 10, 6 2 334 9, 3 4, 3 17

Kokkuvõtteks 1 1. Ca 1/3 gümnaasiume ja täidetud õpilaskohti on kontsentreerunud Kesklinna. 2. Suur hulk õpilasi käib koolis teises linnaosas, vood koonduvad Kesklinna ja Mustamäele. 1/5 gümnaasiumiõpilastest tuleb väljastpoolt linna. 3. Klassikomplektide täituvus on Tallinna varieeruv. Madalama täituvusega koolidel on majanduslikud võimalused kitsamad. Täituvuse erinevuse põhjused on peamiselt sotsiaalsed. 4. Madala täituvusega koolides on ca 1500 vaba õpilaskohta, vabade klassiruumide kasutusele-võtuga on võimalik luua umbes 5 800 õpilaskohta. 18

Kokkuvõtteks 2 4. Enamik koolide hooneid on renoveeritud, kuid ca 1/3 vajab veel vähemalt osalist renoveerimist. 5. Põhikooliealiste arv Tallinnas kasvab järgmise kümnendiga ca 50%. Gümnaasiumiealiste arv taastub peale mõningast langust ja kümmekonna aasta pärast on tõusujoonel. 6. Eeslinnade õpilaskohtade ajutine puudus võib suurendada õpirände survet Tallinna koolidele esmalt põhikooli- ja hiljem gümnaasiumiastmes. 7. Tallinnas tähendaks munitsipaalgümnaasiumide võrgu korrastamine reformis ettenähtud moel gümnaasiumiastme koondamist 15 -30 kooli. 19

Väljakutsed I. Tulla toime põhikooliõpilaste arvu suure ajutise kasvuga leides vastuvõetava kompromissi täituvuse tõstmise, ruumide parema kasutamise, uute ruumide kasutuselevõtu ja vahetuste rakendamise vahel. II. Leida Tallinna jaoks sobivaim gümnaasiumivõrgu kontsentreerimise tase, arvestades gümnasistide arvu oodatavat hilisemat kasvu. III. Ühtlustada linna eri piirkondade sotsiaalset keskkonda, parandades ka äärelinnades eeldusi hea gümnaasiumihariduse saamiseks. 20

Mida arvati I avalikul arutelul Küsimused olid: I. Milline võiks olla Tallinna jaoks sobivaim gümnaasiumivõrk aastaks 2021 (suurus ja paiknemine)? II. Kuidas parandada eeldusi linna eri piirkondades hea gümnaasiumihariduse saamiseks? 21

Tallinna jaoks sobivaim gümnaasiumivõrk aastaks 2021, teie poolt väljaöeldud mõtteid • Traditsiooniline lähenemine: gümnaasiumid asuvad kesklinnas (eri õppesuundadega), alg- ja põhikoolid asuvad aga elukohtade lähedal linna äärtes. Nõrgad gümnaasiumid kaovad (11). • Säästlik lähenemine: kokku 15 gümnaasiumi linnas - 3 Mustamäel, 3 Lasnamäel, 6 Kesklinnas ja 2 Haaberstis. Kõik gümnaasiumid peaksid olema valmis vastu võtma lapsi vene õppekeelega koolidest ja pakkuma neile haridustee jätkamise võimalust. Mingi % õppest võiks olla vene keeles (eriti Mustamäel ja Lasnamäel) (8). • Gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine: igas linnaosas vähemalt üks gümnaasium; kõik kesklinna koolid gümnaasiumiteks (6). 22

Kuidas parandada eeldusi linna eri piirkondades hea gümnaasiumihariduse saamiseks? , teie poolt väljaöeldud mõtteid • Gümnaasiumid ja põhikoolid tuleb lahutada. Luua kvaliteetne õpilastransport. Gümnaasiumite ja põhikoolide vaheline koostöö (koolitamine, kokkulepped) (15). • Igal gümnaasiumil oma suund, kindel spetsialiseerumine. Kaasaegse füüsilise õpikeskkonna olemasolu (13). • Mitmekülgne süsteem, mis ei välista täistsükli kooli (8). 23

Tallinn koolivõrgu tulevikualternatiivide tegurite määratlemine töörühmaga 1. 2. 3. 4. 5. Suurus ja klassikomplektid Paiknemine Maine Ruumide optimaalne kasutamine Spetsialiseerumisest tulenevad erandid 24

Töörühma tulemused I 1. Suurus ja klassikomplektid • Põhikoolid ja gümnaasiumid on eraldatud, üldiseks mudeliks on PK ja G 3. • G 3 koolides on vähemalt 5 -7 paralleeli, 700 -800 õpilast. • Progümnaasiumid sellesse mudelisse ei sobi, kuna hakkaksid konkureerima õpilaste pärast PK-ga. 2. Paiknemine • G 3 peab olema kättesaadav ühistranspordiga ilma ümber istumata Tallinnaruumis on see võimalik nii, et G 3 -d ei pea olema igas linnaosas. • 3 -5 G 3 kooli jäävad väljaspoole kesklinna piirkonda (näit. Lasnamäe, Mustamäe, Haabersti). 3. Maineküsimus • Väljaspool kesklinna on täna 3 -5 “mainekat kooli”, mis võiksid jääda gümnaasiumideks. • Uue G 3 loomine alternatiivina vana G 12 põhjal on teema, mida on vaja 25 arutada.

Töörühma tulemused II 4. Ruumide optimaalne kasutamine • Väiksemad ajaloolised hooned (kesklinnas) jäävad G 3 -de kasutusse, toetavat infrastruktuuri (võimla, staadion jm) saab kesklinnas osaliselt kasutada ühiselt. • Põhikoolideks muutuvad endised peamiselt nõuk. aegsed hooned (äärelinnades). • Võimalik on ruumi kasutuses ka lisategevusi juurde tuua (näit. täiskasvanute gümnaasiumid, huvikoolid, jmt samadesse hoonetesse). 5. Spetsialiseerumisest tulenevad erandid • Üldine lähenemine - erandeid ei peaks olema. • Samas arvamus, et mõned erandid on paratamatud. Seega vastuolu. 26

Tallinna koolivõrgu tulevikualternatiivid • Alternatiiv I – radikaalne reform • Alternatiiv II – reform põhjendatud eranditega • “Plaan B” 27

Radikaalne reform • Radikaalse reformi puhul eraldatakse põhikool (1 -9 klass) ja gümnaasium (10 -12 klass), ainsaks erandiks on kesklinnas asuv Juudi kool. G 3 -d on kontsentreerunud kesklinna, enamus äärelinna G 12 koolidest reorganiseeritakse PK-deks. • G 3 -de moodustamisel lähtutakse järgmistest argumentidest: – G 3 -deks muudetaks eelkõige koolid, mille ruumiprogramm ei võimalda PK jätkamist või on selleks vaja suuri investeeringud (nn ajaloolised hooned); – G 3 -deks muutmisel eelistataks neid koole, kus on täna suur gümnaasiumiaste. – G 3 koolide loomisel eelistataks neid koole, kus tänase seisuga toimub õppetöö kahes eraldi majas. • Variandi rakendamise järgselt oleks Tallinnas ca 13 G 3 kooli, nendest väljaspool kesklinna ca 6 ning kesklinnas ca 7. Ülejäänud G 12 koolid reorganiseeritakse PK-deks. • Üleminek toimub PK-deks muutuvate koolide puhul 3 aastaga, G 3 deks muutuvate koolide puhul 6 -9 aastaga. 28

Alternatiiv II – reform põhjendatud eranditega • Võrreldes radikaalse reformiga jäävad eranditega reformi puhul Tallinnasse teatud G 12 koolid. • G 12 vorm säilitatakse näiteks koolides, kus on rahvusvahelised õppekavad või kokkulepped. • Ülejäänud koolide puhul toimuks reorganiseerimine sarnaselt radikaalse stsenaariumiga. • Üleminek toimub PK-deks muutuvate koolide puhul 3 aastaga, G 3 deks muutuvate koolide puhul 6 -9 aastaga. 29

“Plaan B”, jätkustsenaarium • “Plaan B” puhul on tegu nn jätkustsenaariumiga. Variandi kohaselt suletakse gümnaasiumiastmed järk-järgult koolides, kus gümnaasiumiosas on vähe õpilasi (riigi poolt eraldatav nn pearaha ei kata kulusid). • Võimalik jätkusuutlikkuse piir on 216 õpilast gümnaasiumiastme kohta (minimaalselt 3 paralleeli 24 õpilasega) – tänase seisuga on rohkem kui pooltel G 12 koolidel gümnaasiumiastmes vähem kui 200 õpilast. • Ülejäänud koolide puhul põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ei toimu. • G 12 koolide vähenedes võib tekkida vajadus uute G 3 -de loomise järgi (näit. ca 2 -4). 30

Edasised sammud • • Aprill-mai - alternatiivide fikseerimine, visioon aastaks 2021 Mai-juuni - tegevus- ja ajakava koostamine Juuni - riskide hinnang ning kava eelnõu koostamine Juuli - oktoober – kava kooskõlastamine ja kinnitamine 31

Aitäh! OÜ Cumulus Consulting Mihkel Laan, konsultant, juhatuse liige Tel 529 7984 mihkel. laan@cumulus. ee www. cumulus. ee