Muuseumit alused n n n 20 t loengut

Muuseumitöö alused n n n 20 t loengut 14 t praktikat – 2009. a MUIS-i sisestamine; arheoloogiakogu signeerimine Koduleht muuseum. viljandimaa. ee – Lugemisvara, Muuseumitöö alused Loengumaterjalid - Tvauri, A. Museoloogia ja muinsuskaitse. TÜ 2001; Konsa, K. Artefaktide säilitamine Soovitav – Muuseumi varahoidja meelespea. Tln, 1994. Kanut; Ajakiri “Muuseum”, 2000 -2009 Kirjalik arvestus koha peal

Muuseumitöö alused – kursuse sisu Loengud jagatud kolmeks teemaks: n Muuseumiaate ja muuseumide ajalugu - maailm, Eesti, Viljandi n Sissejuhatus museoloogiasse - põhimõisted: museoloogia, muuseum, musealiseerumine, museaal, muuseumipedagoogika, püsinäitus, näitus jmt n Museograafia –konkreetne igapäevane muuseumitöö: dokumendid, säilitamine, kirjeldamine

Museion = muusade tempel ZEUSI JA MNEMOSYNE TÜTRED: n n n n n Erato - armastusluule Euterpe - muusika Kalliope - eepiline luule Kleio - ajalugu Melpomene - tragöödia Polyhymnia - jumalatele määratud laul, hümn Terpsichore - tants Thaleia - komöödia Urania - astronoomia

Museion = muusade tempel

Aleksandria museion 307 e. Kr-47 p. Kr n n Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaanikatöökojad (tänapäeva füüsikalaborid, observatoorium); Siin elasid pansionaadis teadlased, kes tegelesid filosoofia, ajaloo, geograafia, astronoomia, füüsika, matemaatika, meditsiini, filoloogia, kirjanduskriitika ja eriti agaralt poeesiaga.

Muuseumide eelkäijad Mesopotaamia n n n Vanimad leiud väideavalt paleoliitilistest matustest Uris - riigiarhiiv Larsa - tõendid, et koolide jaoks on vanadest ürikutest tehtud koopiaid Arheoloog Sir Leonard Woolley Uri kaevamistelt 6. saj e. Kr kihtidest tõendeid, et Nabonidus ja Nebuchadnezzar on kogunud atiiki. Kaevamistel leiti ka jälgi esemeid ja ürikuid selgitavatest siltidest (savitahvlid seletasid 21. saj e. Kr pärit olevaid esemeid). Samuti leiti tõendeid nö hariduslike kogude olemasolust.

Muuseumide eelkäijad - Egiptus, Antiik-Kreeka, Lähis-Ida n n n Kogumine seotud peamiselt templitega Siia ohvriannid – kunst, tarbekunst, kaugetelt maadelt kuriositeedid jmt Kasutati omalaadsete pankadena. St, et häda korral müüdi ohverdatud varandused lihtsalt maha

Aleksander Suure kogu n Päris hea haridus – Aristotelese õpilane. Koostas esimese loodusteadusliku kogu. Siin ka elusloomad.

Muuseumide eelkäijad Pergamon (Bergama) n n n Pergamon kasutas Kreekat doonorina. Kuningate Attaloste I-III e Ataliidide (269 -133) huvi oli tuua riiki rohkem kreekapärast. Rööviti ja osteti kunstiesemeid ja pandi kohapeal välja nagu muuseumis. Tehti ka vastavaid koopiaid

Muuseumide eelkäijad Pergamon (Bergama) Kuulsaim on Zeusi altar (Eumenes I 170; fragmendid Berliinis), kus on kujutatud jumalate võitlust titaanidega, mis pidi kujutama Ataliidide võitlusi keldi hõimude gallidega. Püüti võtta endale uus identiteet. Varandused 133. a viimane kuningas Attlos III pärandas Roomale. Mida kandis ära viidi Rooma linna.

Muuseumide eelkäijad Rooma n n n 2. saj algas kunstiesemete vool vallutatud aladelt maailmalinna Suurimateks kunstikogujateks olid väepealikud Marcus Claudius Marcellus 212 e. Kr (tõi sõjasaaki Aafrikast) … valitsejad Nero (röövis Kreekat – 800 mitmesugust kuju), Hadrianus (Villa Adriana) … ülikud AGRIPPA, Marcus Vipsanius (63 -12 BC) – ehitas palju templeid kuhu toodi kunstiteoseid sh - (Pantheon). Temalt esimest korda “kunst kuulub rahvale” … haritlased Cicero (106 -40 BC) – Atticuse kaudu ostis Kreekast kokku ja kuhjas oma villasse

Muuseumide eelkäijad Rooma n Etruskiülik Gaius Cilnius MAECENAS (70 -8 BC), keiser Augustuse sõber andnud nime metseenlusele. Ostis kunsti kõvasti kokku ja toetas poeete, kirjamehi.

Rooma Hadrianuse (117 -138) villa ja mausoleum

VILLA ADRIANA

Muuseumide eelkäijad. Itaalia n n n Paavst Bonifatius VIII (13. saj II p) - Rooma kameedekogu Kardinal Giordano Orsini (1360 -1438) – vanad käsikirjad Paulus II e Pietro Parbo (val 1464 -1471) – hea ninaga harimatu preester; teaduse jälitaja, kuid suurepärane kollektsionäär Vatikani (kunsti)kogud Sixtus IV (1414– 1484) ajal. Tegemist endise Pavia ülikuga, keda huvitas filosoofia ja teoloogia. Tema ajal tegutses Vatikanis Boticelli ning üles ehitati Sixtuse kabel. Tema ajal pandi Capitoliumil Senaatorite palees skulptuuri- ja kuriositeedikogu rahvale vaatamiseks 1471. a. Tema oli ka paavst, kes keelas ka kunstiesemete maalt väljaviimise. Huvi antiigi vastu Itaalias 14. sajandil. Seda nii valitsejate kui ka kaupmeeste hulgas. (1330 -tel Oliviero Forza Trevisost – oli vanu medaleid, rahasid, marmorkujusid ja käsikirju). Esimene kogumisplaan COSIMO I de MEDICI - ehit 1560 paiku Uffizi palee. Koguma hakati juba 15. saj. 18. sajandil kinkisid riigile oma kogud. Toskaana hertsog Tänaseni. Algselt ehitis bürood – sisuliselt linnavalitsus. 1582. a püsivalt II korrusel.

Paavst Sixtus IV Francesco della Rovere n n 1471. a paneb sulptuurikogud ja kuriositeedid välja Senaatorite palees Roomas Keelab kunstiesemete maalt väljaviimise

Firenze Medicid – Cosimo vanem (13891464) ja Cosimo Suur (1519 -1574)

Muuseumide eelkäijad. Uffizi palee

Muuseumide eelkäijad. Euroopa n n n Prantsusmaal Jean de France (1346– 1416). Kogus peamiselt kunsti ja juveele. Suurimaks kalliskiviks oli selles kollektsioonis 240 karaadine rubiin. Veel oli seal ilusaid raamatuid, mitmesuguseid reliikviaid jmt. Omas ka eksootiliste loomade kollektsiooni - nt jaanalindu ja kaamelit. Ungari kuningas Matthias I omas kunstikollektsiooni Budas ning Rooma antiigikogu Szombathely lossis 15. sajandil. Tirooli Ferdinand kelle kogus olid Benini elevandiluu ning Hiina kunst (Ambras loss Innsbrucki lähedal).

Prantsusmaa Jean de France (1346 -1416) Jean II Hea poeg n 100 a sõja ajal kontrollis 1/3 Prantsusmaast n Metseen ja suur koguja n 1415 oli sunnitud Itaalia sõjakäigu tõttu kogu maha müüma

Matthias I Corvinus (1458 -1490) n n Türklaste vastase ristisõja vedaja Kunstkogu Budas Rooma antiigikogu Szombathely lossis Kuulsaim aga Bibliotheca Corviniana, mis osalt säilinud erinevates kohtades

Maximilian I Habsburg n Kunstikogu Viinis

Ambras loss n n n Tirooli Ferdinand II loss Innsbrucki lähedal Neli kambrit – kolm relvad ja üks kunst ning kuriositeedid Viimane praegu ka kohal

Bartlmä Bon Ambras´ loss

Rudolf II Habsburg (1552 -1612) n n n Hobused, alkeemia, okultism, rariteedid Maailma kõige parem maneristide kogu Esemetest – kellad, muusikainstrumendid Omas loomaaeda Nüüdseks muuseume mööda laiali

Muuseumide eelkäijad. Reliikviate kultus n n n Antiigis - põletatud surnukehade jäänused – nt müütiline Teeba kuningas Oidipus Budismis – põletatud Buddha jäänused Pakistanis, Birmas (hambad) Moslemitel Muhamediga seotud – habemekarvad, esemed, jalajäljed

Muhamedi mõõk

Muuseumide eelkäijad Kristlikud reliikviad / Mirabilia n n n n Kirikud ja kloostrid kogusid kristlikke tootemeid Pühameeste kehaosad - nt. Püha Peetruse aju, Kristuse veri, juuksed Esemed, mis kokku puutunud pühakutega - Petlemma sõime tükk, tõeline rist jne Neitsi Maarja puhul eriti piimatilgad Mingi ürik Muld pühadest paikadest Populaarsed ka ristid, milles püha mulda pühadest kohtadest (Jeesuse sünnipaigast Petlemmast; Jeesuse vangistamispaigast Ketsemani aias; aga ka Maarja haualt. Reliikviad jagunesid oma tähtsuselt klassidesse

Muuseumide eelkäijad Kristliku kiriku tuntuim reliikvia - Torino surilina

Kuriositeedikabinetid – muuseumide otsesed eelkäijad n n n Kuriositeedikabinettide õitseaeg tuli koos maadeavastustega – 16 -18. sajandil. 16. sajandil Itaalias 240 mitmesugust kuriositeedi-kabinetti. Itaalias studiolo; Saksamaal Kunstkammer v Wunderkammer Sisaldasid väga erinevaid esemeid ja loodusobjekte – geoloogia, etnograafia, arheoloogia, ajaloo, kirikuloo jmt vallast. Kuulusid nii valitsejatele kui kaupmeestele kui ka varajastele teadlastele endile. Tähendas enamasti ühte või enamat ruumi, kus kõik välja pandud. Aga võis olla ka mingi mööbliese kapp näiteks või ka kohver. Ferrante Imperato, Itaalia

Ulisse Aldrovandi (1522 -1607) n n Sündinud Bolognas, ülikoolis Bolognas ja Padovas Farmaatsiainspektor Esimesed herbaariumid, mis õigustasid oma nime Kogud pärandas Bologna muuseumile

Francesco Calceolari (Calzolari) 1521 -1600 kabinet n n n Verona apteeker Peatähelepanu taimedel Siiski palju ka loomatopiseid Kaks kataloogi koostatud – 1584 ja 1622 Tänapäeval osaliselt Verona muuseumis alles

Ferrante Imperato (1550 -1625) kabinet n n Napoli apteeker Kataloog 1599 – kõige varasem Suurepärane herbaarium ja geoloogiline kogu; fossiilid Tegeles geol uuringute ja alkeemiaga

Ole Worm 1588– 1654 n n n Taani teadlane, arst ja antikvaar Kolme ülikooli haridus, kuninga ihuarst Kabinet väga mitmekesine – topised, sarved, kihvad, skeletid, mineraalid Kummutas traditsioonilisi müüte (ükssarvik, lemmingute päritolu) Samas lasi neid müüte ka läbi (sküüdi lammas)

Ole Wormi (Olaus Worminuse) kabinet 1588– 1654

Sküüdi lammas

Wormi kabineti rekonstruktsioon

Athanasius Kircheri (1602 -1680) kabinet Museum Kircheriarum n n n Jesuiidist teadlane sünd Saksamaal Magnetism, egüptoloogia, sinoloogia, geoloogia, meditsiin Leiutaja (Magna Laterna) Muuseum Rooma Kolleegiumi juures – Rooma ja Etruski antikviteedid, skulptuurid, Egiptuse muumiad jmt, kollektsioon mineraale, eksootiliste loomade skeletid; enda leiutatud masinad Praegu Roomas (Palazzo Venezia) ja Los Angeleses (Museum of Jurassic Technology)

Athanasius Kircher Varajane megafon 19. saj

Laterna Magica

Isa ja poeg Tradescantid

Musaeum Tradescantianum

Kogumine kindla printsiibi järgi n n Paolo Giovio – kuulsad isikud ja ajaloomälestised (1520 Museum Jovianum) Mantovas Itaalias Gonzaga suguvõsa – Maailma kauneimad naised (2002. a näitus 90 kollektsioonist – üle 200 eseme ja üle 90 kunstiteose koguväärtusega 240 milj eurot). Kogus ka veel palju muud Titian, Young Woman at her Toilet. Gonzaga kollektsioon, praegu Prahas

19 -20. sajandi muuseumid n n n Demokratiseerumine – kogud avanevad laiadele hulkadele (protsess on pidev ja kestab tänapäevani; inimesed liiguvad üha rohkem, internet, andmebaasid avalikuks) Suurem vajadus näitusetehnika kasutamisele. Samuti vaja rohkem seletada ja süstematiseerida – tuleb kronoloogiline printsiip Suur tõuge demokratiseerumise suunas tuli maailmanäitustelt. Hakati pidama 1851 alates Londonis. Huvitavad väljapanekud, palju rahvast Etnograafiamuuseumide teke – natsionalism ja linnastumine 20. sajandi algul tulevad teaduskeskused, kus tutvustatakse kaasaegset tehnikat ja progressi Pärast II maailmasõda tuleb buum

Londoni maailmanäitus 1851

Briti Muuseumid British Museum n n n Sir Hans Sloane pärandus Briti rahvastele 1753: 83 000 säilitusühikut + raamatud ja taimed. Teistel andmetel 71000 eksponaati 1759 avati BM publikule. Esimene märkimisväärne avalik muuseum. Hiljem on sellest lahku löönud loodusteaduslik muuseum ja British Library.

Prantsusmaa muuseumid Louvre 1793 n n 1793 avatakse kuninglikud kogud rahvale Kogud tol ajal 16. sajandist alates Andunud kunstikoguja Napoleon tõi sõjakäikudelt kaasa suure hulga teoseid Tänapäeval 400 000 kunstiteost

Muuseumid Ameerika Ühendriikides n n n Vanim on 1773. a asutatud Charlestoni (Lõuna. Carolina) muuseum. Klassikaline, koosneb näitustest ja ajaloolistest majadest. Rõhk pedagoogilistel programmidel. USA muuseumid eelkõige koolituskohad Tähtis on elamus aga ka majandustegevus USA muuseumidel väikesed kogud – vajalik innovaatilisus Washington DC Rahvuslikud muuseumid – Loodus (1910), Kunstigalerii (1937), Ajaloomuuseum (1964), Indiaanimuuseum (1989 -2004)

Saksamaa muuseumid n n Rahvusliku muuseumi algus Preisimaal – 1815. a tehti näitus Napoleoni käest tagasi saadud kunstiväärtustest Berliinis 1830 Altes Museum 1850 Neues Museum 1903 Deutsches Museum Münchenis

Rootsi muuseumid n n Gustav II Adolf – Livrustkammaren Artur Hazelius Nordiska Museetin 1873 ja Skansen 1881

Venemaa muuseumid Kunstkamera n n Peeter I kuriositeetidekogu 1698. a ostis nt Amsterdamist 1000 anatoomilist preparaati Esialgu oli siin ka elus eksponaate – kääbused, hiiglased, inimmonstrumid väärarengutega. 1716 paigutati see Peeter I suvelossi

Venemaa muuseumid Kunstkamera

Venemaa muuseumid Ermitaaž n n n n Asutatud 1764 kui Katariina II omandas Gotshkovski kollektsiooni 1764 -1775 Väike Ermitaaž 1771 -1787 Suur Ermitaaž 1917 muuseum saab endale Talvepalee Avati 1852 rahvale Rahval pidi olema sabakuub, valge lips ja torukübar Kunstimuuseum praegu 3 miljonit museaali

Mon faible – minu nõrkus n n n Eesti muuseumitraditsioon on alguse saanud munast 1802. a. rajatud erakogu Apteeker Johann Burchart Tallinnas Nimetatud ka antikviteetide ja rariteetide kabinetiks Hiljem Provintsiaalmuuseumi kogudesse ja edasi Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse

Tartu Ülikooli Kunstimuuseum n n n 1803 asutatud Johann Karl Simon Morgenstern Danzigist kutsuti kuraatoriks Koguda seda, mis on silmapaistev ja kaunis ning omaks kohta kunstiajaloos; näitlikustada loenguid, kujundada üliõpilaste kunstimaitset Praeguseks on kogus üle 30 000 museaali. Parim valik antiikkunsti Eestis, 4000 aastane muumia, vanagraafika haruldused 16– 19 sajandist, ikoonmaali eri koolkondi esitlev kogu. Probleem on originaalkunsti koguga, mis viidi I MS ajal Voroneži ja venelased pole seda siiani tagasi andnud

Esimesed ajaloomuuseumid Eestis n n Esimene oli 1843 -1860 Kodumaa Muinasasjade Keskmuuseum; 1860 liideti ÕES kogudega = Kodumaa Muuseum Tartus Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu (1842) kogude põhjal – Eestimaa Provintsiaalmuuseum; 1870 lisati Burcharti kollektsioon Mon Faible

Provintsimuuseumid n n n Tekkisid b-s seltside juurde reeglina 19. saj lõupoole, 20. saj algul Narva, Kuressaare, Viljandi, Pärnu, Paide Sisuliselt hobiringid; ettekandekoosolekud, arheoloogia, muinsuste kaitse Kinnised ekspositsioonid reeglina Pidevad rahamured

Eesti Rahva Muuseum n n n n Mõte 19 saj II poolel Ajend Hurda rahvaluulekogu Lubadus Hurda matustel V. Reiman jt Asut 1909. a; näitused Vanemuises, põllutöönäitustel 1913 ekspositsioon Gildi 8 1922. a-st Raadile; 1923 püsiekspositsioon 12 saalis Keskendus peamiselt 18. – 19. sajandi talupojakultuurile Nõukogude perioodil 1940 st alates – Riiklik Etnograafiamuuseum ja Kirjandusmuuseum

Eesti Kunstimuuseum KUMU n n n Asutatud 17. nov 1919 Eesti Muuseum Kristjan Raud 1928 st kunstimuuseum; etnograafilised kogud ERMi Kadrioru lossis ja Toompeal Rüütelkonna hoones Nüüd Kadriorus KUMU

Kohamuuseumid ja erimuuseumid 1920 -1940 n 1. 2. 3. n n n 1920. -30. aastail asutatud kohamuuseume: 1929 praegune Haapsalu Koduloomuuseum, 1930 praegune Rakvere Koduloomuuseum, 1937 Tallinna Linnamuuseum. Ja erimuuseume: Eesti Tervishoiu Muuseum (Tartus 1922; hävis sõjas 1944), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (1931), Postimuuseum (Tallinnas 1935; kogud viidi 1951 teistesse muuseumidesse), Eesti Meremuuseum (1935).

Nõukogude okupatsioon n Enne 1940. a-t olid kohamuuseumid eraseltside või omavalitsuste ülalpidamisel. Pärast nõukogude võimu kehtestamist muuseumid riigistati, osa neist, nt. Eesti Vabadussõja Muuseum ja Politseimuuseum, suleti. Eesti Provintsiaalmuuseumi ja veel mõne väikese muusemi liitmisel moodustati Eesti Ajaloomuuseum (tollal Riiklik Ajalooja Revolutsioonimuuseum) ja ENSV Riiklik Loodusmuuseum. Ajaloomuuseumi 1957. a. asutatud filiaal – Tööliste Kelder tutvustas Eesti 1920. -24. a. töölisliikumist ja 1970. asutatud filiaal Eesti Komsomoli Muuseum Eesti kommunistliku noorsooühingu ajalugu.

Memoriaalmuuseumid n n 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandusid ka hulgaliselt isikute memoriaalmuuseume. Esimesena, 1941. a. rajati Võrus Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Hiljem on muuseum asutatud Lydia Koidula (1945; Pärnu Ülejõe end koolimaja), Eduard Vilde (1946; Roeheline aas 3 Tln Linnamuuseumi filiaal), Viktor Kingissepa (1948; Kuressaares praegu Linnakodaniku muuseum ja Arhiivraamatukogu), C. R. Jakobsoni (1950; Kurgjal), A. Laikmaa (1953; Taebla vallas Kadarpiku külas), A. H. Tammsaare (1958 Paide maakonnas Vargamäel, 1967 Tallinnas), O. Lutsu (1963 Tartu Riia 38, Trt Linnamuuseumi filiaal), F. Tuglase (1971; Ahjas Tartu mnt 21), J. Smuuli (1972; Koguva külas 1990 st Muhu Muuseum), R. Tobiase (1973; Hiiumaal Käinas), M. Saare (1964; Hüpassaare) Heliloojate Kappide (S-Jaani) jt mälestuse jäädvustamiseks.

Nõukogude periood n n Nõukogude perioodil rajati ka uusi kesk- ja erimuuseume. Suurim Tallinnas Rocca al Mares asuv Eesti Vabaõhumuuseum (asutati 1957, avati 1964. Sisaldab arhitektuurimälestisi koos olustikku ja kultuuri kajastava materjaliga. Eesti majanduse ajalugu kajastasid Kohtla-Järve Põlevkivi muuseum (1966; pr Põlevkivimuuseum), tehase Punane Kunda muuseum (1967; pr Kunda Tsemendimuuseum SA Virumaa muuseumid), Eesti Piiritusetööstuse Muuseum (1973; Moe mõisas) ja Kreenholmi Muuseum (1977; kogud Narva muuseumis). Merendust ja laevandust uurivad ja eksponeerivad taasrajatud Eesti Meremuuseum ning Kahe Punalipu Ordeniga Balti Laevastiku Muuseum (1958, nt allveelaev Lembit oli selle filiaal 1992 võeti alles üle; asus Peda vastas). Põllumajanduse ajalugu käsitles Ülenurmes Põllumajandusmuuseum (1968) Mitu muuseumi on asutatud linnajaloo põhjalikumaks käsitlemiseks ( Kiek in de Kök, Tallinna raekoda, Pärnu Punane torn). Kohamuuseumide arv peaaegu kahekordistus võrreldes Eesti Vabariigiga. Uutest kohamuuseumidest on suurimad Tartu Linnamuuseum (1955), Valga Koduloomuuseum (1955) ja Elva Koduloomuuseum (1959; 1990 st Tartumaa Muuseum).

Eesti muuseumide maastik täna n n n Riiklikud keskmuuseumid Maakonnamuuseumid Munitsipaalmuuseumid Juriidiliste isikute muuseumid sh ametkondlikud Eramuuseumid

Viljandi Muuseum 1878 n n Ditmari muuseumi kogudele pandi alus 1878 -1879. a kaevamistega Initsiaator Theodor Schiemann Ditmari muuseumi asukoht Maagümnaasium 1881. a luuakse Viljandi Kirjanduslik Selts (FLG)

1878 -1879. a arheoloogilised kaevamised ordulinnuse varemetes n n n n 24. nov 1877 Schiemanni sütitav kõne 28. nov Ausgrabungs- comite 2000 rubla Friedrich Ditmarilt 2. mail 1878 kaevamiste algus Viljandi suursündmus – linnuse varametesse müüdi pileteid Sügisel leiud Maagümnaasiumisse – seal moodustatakse Ditmari muuseum 1879 – kaevamised jätkusid

Friedrich von Ditmar

Leiud ordulinnusest n n n Kapiteelid ja ehitusdetailid Tööriistad Relvad Keraamika Majariistad Kapiteelid 1878. a

Leiud ordulinnusest – muuseumi ekspositsioon

Felliner litterarische Gesellschaft (FLG) e Viljandi Kirjanduslik Selts (1881 -1939) n n n 1. 2. 3. 4. 5. n n n Asutati ja registreeriti 1881, oli Ausgrabungscomite jätk Perioodid 1881 -1892; 1892 -1918; 1918 -1939 Teaduslike huvide koondamispunkt Ettekandekoosolekud (kuni 1892 sisukad) Aastaraamatud Ditmari muuseum ja raamatukogu Arheoloogilised kaevamised Ordulinnuse hooldamine (kaevumajakese plaan) Probleemid ruumidega (muuseumihoone projekt) Fr. Werncke 1918 -1939 peaeesmärk - muuseumi taasavamine August-Westren Doll 1927. a

Viljandi Kodu-uurimise Seltsi Viljandi Muuseum n n n n 1919 luuakse M. Varriku ja A. Maramaa poolt muuseumiühing eesmärgiga FLGlt kogud endale saada. Ei tule midagi välja 1929 loob August Westren-Doll Kodu-uurimise Seltsi 1930 idee teha muuseum 1933 25. sept linnavalitsuses koosolek, kus võeti kurss muuseumi (taas)asutamisele, baasiks FLG arheol osa 1933. a 5. okt asutamiskoosolek 1933 -1936 kogumistöö 16. veebr 1936 ekspositsiooni avamine nn Stiftihoones