Milline on nnestunud uurimist Valik kommenteeritud niteid Koostanud

Milline on õnnestunud uurimistöö? Valik kommenteeritud näiteid Koostanud Katre Talviste Näited pärinevad 2013. – 2015. a õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud töödest. Kasutatud tekste on mõningal määral toimetatud, et tagada lühidus, otstarbekus, autorite ja töödes nimetatud isikute anonüümsus, keeleline korrektsus ja ühtne vormistus. Eesti Teadusagentuur on autoreid tööde kasutamisest teavitanud ja selleks luba küsinud.

Ülesanne 1 • Lugege ja võrrelge uurimistööde teemasid ja kavasid. – Jälgige teemade mitmekesisust. Millest ja mis meetoditega on uurimistöid tehtud? – Jälgige ülesehituse mitmekesisust. Kui palju on töid liigendatud ja millisteks osadeks? – Mõelge, kuidas teema ja liigendus omavahel kooskõlas on. – Mõelge, mida neil väga mitmekesistel kavadel ühist on. Mille poolest nad sobivad õnnestunud ülesehituse näiteks?

Kullenga küla ja külaelanike saatus II maailmasõja ajal SISSEJUHATUS 1. KULLENGA KÜLA TEISE MAAILMASÕJA EEL 2. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AEG 1940– 1941 2. 1. Nõukogude okupatsiooni kehtestamine 2. 2. Muudatused külaelanike elus esimesel nõukogude aastal 3. SAKSA OKUPATSIOONI AEG 1941– 1944 3. 1. Lahing Kullengal Saksa ja Nõukogude üksuste vahel augusti alguses 1941 3. 2. Elu Kullengal Saksa okupatsiooni ajal 3. 3. Kullenga elanike saatusest Saksa okupatsiooni ajal 4. NÕUKOGUDE VÕIMU TAASKEHTESTAMINE 1944. AASTAL 4. 1. Sündmused Kullengal 1944. aasta septembris 4. 2. Kullenga inimeste saatusest sõja järel RESÜMEE SUMMARY KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISA 1. Kullenga küla asukoht kaardil LISA 2. Alfred Rüütel LISA 3. Sepapada Ärinal LISA 4. Endise pritsimaja asukoht Kullengal LISA 5. Assamalla algkool LISA 6. Kunagise viina ja toidupoe asukoht Kullengal LISA 7. Kullenga Maanaiste Selts LISA 8. Pilte Kullenga külakogukonnast LISA 9. Perekond Malla LISA 10. Rüütli park LISA 11. 1941. aasta suvel Kullengal langenud punaarmeelaste matmispaik LISA 12. Salme ja Joosep Sarapuu hoonete varemed LISA 13. Arved Ojamaa LISA 14. 1944. aasta septembris Kullengal hukkunud sõduri matmispaik LISA 15. Mälestusmärk Vistlas LISA 16. Rüütli talu hoonete varemed LISA 17. Rüütli talu jääkeldri asukoht

Nõukogude aja laps: olme ja kultuurilugu Hruštšovi sula ja Brežnevi stagnatsiooni perioodil kahe kirjandusliku näite põhjal SISSEJUHATUS 1. NÕUKOGUDE OLME JA IGAPÄEVAELU LÄBI LAPSE JA NOORE SILMADE 1960. , 1970. JA 1980. AASTATEL 1. 1. Nõukogude aja lapse mängud 1. 2. Positiivne isakuvand kahe nõukogude aja lapse elus 1. 3. Kool ja koolisüsteem nõukogude ajal kahe lapse silmade läbi 1. 4. Meedia, kommunikatsioonivahendid nõukogude aja lapse silmade läbi ja lääneliku kultuuri mõju lapse igapäevaelule 2. KULTUURILUGU NÕUKOGUDE AJA LAPSE SILMADE LÄBI 1960. , 1970. JA 1980. AASTATEL 2. 1. Kirjandus ja lugemine nõukogude lapse elus 2. 2. Nõukogude aja kasvatusmeetodid ning nende mõju noortele 2. 3. Sotsialistliku režiimi propagandavahendite otsene ja kaudne mõju laste psüühikale 3. JÄRELDUSED 3. 1. Erandlik perekonnamudel 3. 2. Inetu pardipoja sündroom 3. 3. Kodu ja ühiskonna vahelised mõjuväljad 3. 4. Lääne ja nõukogude propaganda strateegia motiivid 3. 5. Asjad kui elatustaseme näitajad 3. 6. Kosmose hõlvamine kui uus dimensioon noore inimese kultuuripildis 3. 7. Olümpiamängude seos kasvava läänelembusega KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID

Elu pärast Siberit SISSEJUHATUS 1. Küüditamised Eestist Venemaale 2. Siberist tagasitulek Eesti NSV sse 2. 1. Ilme Soomi lugu 2. 2. Urve Sepmani lugu 2. 3. Ants Kiiveri lugu 2. 4. Vilma Terepingi lugu 3. Küüditatute rehabiliteerimine taasiseseisvunud Eestis 3. 1. Muudatused seadustes 3. 2. Eesti Memento Liit kui endiste represseeritute huvide eest seisja 3. 3. Rakvere Memento Ühingu tegevus 4. Perekond Treimani elu pärast Siberit 4. 1. Eellugu 4. 2. Tagasitulek Eesti NSV sse 4. 3. Elu taasiseseisvunud Eestis JÄRELDUSED KOKKUVÕTE SUMMARY KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1. Tõend Johannes Treimani süüdistamisel natsionalismis Lisa 2. Ella Treimani avaldus Eesti NSV Siseministeeriumile sundasumiselt vabastamiseks 20. 1956 Lisa 3. Ella Treimani avaldus Eesti NSV Siseministeeriumile sundasumiselt vabastamiseks 10. 03. 1957 Lisa 4. ENSV prokuröri pöördumine kõrgema sõjaväekohtu kolleegiumi poole seoses protestiga Treimann, Ella ja tema pere küüditamise kohta 10. augustil 1957. aastal Lisa 5. Arhiiviteatis Laine Treimani rehabiliteerimistunnistuse väljaandmise kohta

Taimestiku liigilise koosseisu näide Variku külas Nõva vallas Läänemaal MÕISTETE LEHT SISSEJUHATUS 1. LÜHIÜLEVAADE PIIRKONNAST 1. 1. Uurimisala geograafilisest asendist ja jääaja järgsest kujunemisest 1. 2. Pärandkoosluste kujunemisest 1. 3. Uurimisala eeldatavast taimkatte tüübist 1. 4. Inimmõjust uurimisalal 1. 4. 1. Majandustegevuse lakkamisest tulenevatest muutustest 2. MATERJAL JA METOODIKA 2. 1. Uurimisala iseloomustus 2. 2. Geobotaanilise ruudu loendamine ja taimede määramine 3. TULEMUSED 4. ARUTELU 4. 1 Uurimisala taimede iseloomustus 4. 1. 1. Perekond kastevars Deschampsia 4. 1. 2. Perekond madar Galium 4. 1. 3. Kandiline naistepuna. Hypericum maculatum 4. 1. 4. Külmamailane. Veronica chamaedrys 4. 1. 5. Angervaks Filipendula ulmaria 4. 1. 6. Ojamõõl. Geum rivale 4. 1. 7. Harilik kortsleht. Alchemilla vulgaris 4. 1. 8. Harilik kastehein Agrostiscapillaris 4. 1. 9. Sirplutsern Medicago falcata 4. 1. 10. Soonurmikas. Poa palustris 4. 1. 11. Perekond tarn Carex 4. 1. 12. Harilik lubikas Sesleria caerulea 4. 1. 13. Lõhnav maarjahein Anthoxanthum odoratum 4. 1. 14. Mets harakputk Anthriscus sylvestris 4. 1. 15. Vähearvukamadtaimed ja nende tüüpilised kasvukohad 4. 2. Uuritava kasvukoha tüübist KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1 Lisa 2 Lisad 3 11 (herbaarium)

Õhu ammoniaagisisalduse määramine Kääpa Põhikooli ümbruses ja võrdlus teiste koolidega SISSEJUHATUS Tööhüpoteesid 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 2. MATERJAL JA METOODIKA 2. 1. Difusioonkoguja ehitus 2. 2. Analüüs 2. 3. Tööpõhimõte 2. 4. Mõõtmine 2014. aastal 2. 5. GLOBE mõõtmised 2012 – 2014 3. TULEMUSED JA ARUTELU 3. 1. Võrdlus GLOBE koolidega 3. 2. 2014. aasta mõõtmiste võrdlus 3. 3. Järeldused KOKKUVÕTE KIRJANDUS

Tänapäeva valgusallikate võrdlus SISSEJUHATUS 1. KIRJANDUSLIK ÜLEVAADE 1. 1. Inimese silm 1. 2. Fotomeetria mõningad põhimõisted 1. 3. 1. Hõõglamp 1. 3. 2. Halogeenhõõglamp 1. 3. 3. Reflektorlamp 1. 3. 4. Fluorestsentslamp 1. 3. 5. Valgusdiood 2. EKSPERIMENDIVAHENDID JA METOODIKA 2. 1. Uurimisobjektid 2. 2. Eksperimendivahendid 3. TULEMUSED JA ARUTELU 3. 1. Valgustatuse sõltuvus kaugusest 3. 2. Lampide valgustugevus 3. 3. Valgusallika suunakarakteristika 3. 4. Valgustite kiirgusspektrid 3. 5. Valgusallikate poolt tarbitav võimsus 3. 6. Valgustatuse ajalised muutused 3. 7. Valgusviljakuse hindamine 3. 8. Valgustite eluiga ja maksumus 4. KOKKUVÕTE SUMMARY KASUTATUD ALLIKAD LISA. PÄIKESEVALGUSE KIIRGUSSPEKTER

Ti. O 2 nanoosakestest valmistatud nanokilede fotokatalüütiliste omaduste uurimine elusrakkude näitel KASUTATUD LÜHENDID SISSEJUHATUS 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1. 1. Nanoosakesed 1. 1. 1. Nanoosakeste iseloomustus ja kasutusalad 1. 1. 2. Ti. O 2 nanoosakesed 1. 2. Bakterid 1. 2. 1. Ülevaade bakterirakust 1. 2. 2. Bakterite roll loodus ja inimkeskkonnas 1. 2. 3. Bakteritest tingitud ohud tervisele 1. 2. 4. Mudelorganism Escherichia coli 1. 2. 5. Luminestseeruvad bakterid 2. MATERJALID JA MEETODID 2. 1. Uurimistöös kasutatud vahendid 2. 1. 1. Ti. O 2 nanokiled 2. 1. 2. Escherichia coli p. SLlux 2. 2. Ti. O 2 nanokilede mõju uurimine 2. 2. 1. Katse parameetrid 2. 2. 2. Escherichia coli p. SLlux’i eksponee rimine Ti. O 2 nanokiledel ja kontrollalustel 2. 2. 3. Antibakteriaalse mõju hindamine 3. TULEMUSED JA ARUTELU 3. 1. Katsetingimuste optimeerimine Ti. O 2 nanokilede mõju uurimiseks 3. 1. 1. Ti. O 2 nanokilede valik 3. 1. 2. Optimaalsete tingimuste leidmine E. coli p. SLlux kultuuri ettevalmistamiseks 3. 1. 3. Sobivate lahjenduste valimine E. coli p. SLlux’i arvukuse määramiseks 3. 1. 4. Bakteritilga räni monokristallist alustelt ja Ti. O 2 nanokiledelt mahapesemise efektiivsuse kontrollimine 3. 2. Ti. O 2 nanokilede mõju uurimine Escherichia coli p. SLlux’iga 3. 2. 1. Ti. O 2 nanokilede ja kontrollaluste mõju E. coli p. SLlux’ile pimedas 3. 2. 2. Ti. O 2 nanokilede ja kontrollaluste mõju E. coli p. SLlux’ile UV valguses KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISA 1. Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt Ti. O 2 nanokilest LISA 2. Bakterite eksponeerimine alustele pimedas LISA 3. Bakterite eksponeerimine alustele UV valguses LISA 4. Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt räni monokristallist alusel ja Ti. O 2 nanokilel UV kiirgusel ja pimedas eksponeeritud E. coli p. SLlux rakkudest RESÜMEE ABSTRACT

Harku järve vee kvaliteedi uurimine hüdrokeemiliste parameetrite põhjal sügis-talvel 2014– 2015 SISSEJUHATUS 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1. 1. Järvevee kvaliteet 1. 1. 1. Hüdrokeemilised parameetrid 1. 1. 2. Eutrofeerumine 1. 2. Eesti järved 1. 2. 1. Seisundiklassid 1. 2. 2. Eesti järvede seire ja seisund 1. 3. Harku järv 1. 3. 1. Harku järve üldiseloomustus 1. 3. 2. Harku järve bioloogiline kooslus 1. 3. 3. Harku järve seire ja seisund 1. 3. 4. Harku järvega seotud probleemid 2. EKSPERIMENTAALNE OSA 2. 1. Veeproovide võtmine 2. 2. Analüütilised meetodid 2. 2. 1. Värvuse määramine 2. 2. 2. Hägususe määramine 2. 2. 3. Elektrijuhtivuse ja p. H määramine 2. 2. 4. Heljumi sisalduse määramine 2. 2. 5. Üldkareduse määramine 2. 2. 6. Üldleelisuse määramine 2. 2. 7. Ca 2+ ioonide sisalduse määramine 2. 2. 8. Üldraua määramine 2. 2. 10. PO 43 ioonide sisalduse määramine 2. 2. 11. NO 3 N ioonide sisalduse määramine 2. 2. 12. BHT määramine 2. 2. 13. KHT määramine 3. TULEMUSED JA ARUTELU 3. 1. p. H 3. 2. Elektrijuhtivus 3. 3. Värvus 3. 4. Hägusus ja heljumi sisaldus 3. 5. Üldkaredus 3. 6. Üldleelisus 3. 7. Ca 2+ ioonide sisaldus 3. 8. Üldraud 3. 9. PO 43 ja NO 3 N sisaldus 3. 10. KHT ja BHT KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISA 1. Seireandmete tabelid LISA 2. Vee kvaliteet Tiskre ja Harku ojas erinevatel perioodidel Resümee Abstract

Õnnestunud ülesehitus… • … annab ülevaate töö sisust juba enne töö lugemist. • … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi. • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. • … arvestab valdkonna traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga.

Õnnestunud ülesehitus… • … annab ülevaate töö sisust juba enne töö lugemist. … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi.

Õnnestunud ülesehitus… • … annab ülevaate töö sisust juba enne töö lugemist. … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud onetosad, Mida on tehtud, õhu mis tutvustavad ammoniaagisisaldust mõõta? töö autori algupärast materjali ja tulemusi. Mis andmete põhjal on võrreldud teiste koolidega?

Õnnestunud ülesehitus… • … annab ülevaate töö sisust ja tulemustest juba enne töö lugemist. … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi.

Õnnestunud ülesehitus… • … annab ülevaate töö sisust ja tulemustest juba enne töö lugemist. … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad Mis aspektidest on töö autori algupärast materjali ja küüditatute käekäiku uuritud? tulemusi.

Õnnestunud ülesehitus… • … annab ülevaate töö sisust ja tulemustest juba enne töö lugemist. … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi. Pealkiri ei tarvitse alati töö sisu detailselt avada, mh seetõttu, et paljude teemade käsitlemiseks on mitu võimalikku viisi. Ülesehitus sõltub sellest, milline viis on valitud.

Õnnestunud ülesehitus… • … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi. • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. • … arvestab valdkonna traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga.

Õnnestunud ülesehitus… • … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi. • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. • … arvestab valdkonna traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga.

Õnnestunud ülesehitus… • … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi. • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. • … arvestab valdkonna traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga.

Õnnestunud ülesehitus… • … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi. • … lähtub töö objektist, meetodist ja Autori enda panus (kogutud algupärane tulemuste sisulisest loogikast: materjal, selle analüüs ning tehtud iga töö sisaldab osi, mida järeldused) on töö ainult kõige olulisem osa. sinna sisuliselt vaja on. saab paika panna Töö lõpliku ülesehituse siis, kui selle osa sisu on teada: • …alles arvestab valdkonna materjal analüüsitud ja järeldused tehtud. traditsioonidega, kuid ei järgi neid Sissejuhatavad jm taustaosad tuleb mõtlematu formalismiga. kujundada vastavalt põhiosale. Need peavad hõlbustama põhiosa mõistmist, ei tohi sisaldada üleliigset ega põhiosa oma mahuga varjutada.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. Töö eesmärk on anda algupäraste allikate põhjal ülevaade seni uurimata teemast. Mahukas varasem kirjandus sel teemal puudub, seega pole eraldi kirjanduse ülevaatel mõtet. Kasutatud meetod ei vaja eraldi seletamist. Küll aga on mõttekas taustaks tutvustada uuritavale perioodile vahetult eelnenut.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. Ajaloolise ülevaate puhul on kronoloogiline ülesehitus traditsiooniline ja mõistlik valik.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. Uuritav objekt (kindla piirkonna taimestik) on paigutatud konteksti, mis aitab tulemusi mõista.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. Materjali ja metoodikat on vaja eraldi seletada, kui need on spetsiifilised ning tulemuste tähendus sõltub pisematestki detailidest töö käigus ja vahendites. Loodusteaduslikes töödes on see enamasti nii.

Õnnestunud ülesehitus… • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. Ainsad osad, mis lisaks põhisisule peavad olema igas uurimistöös, on • sissejuhatus, • kokkuvõte, • allikate loend. Kõigi muude osade vajalikkus oleneb töö valdkonnast, objektist ja sisust. Osa, mida sisuliselt vaja ei ole, tunneb enamasti hõlpsasti ära selle järgi, et sinna pole suurt midagi kirjutada.

Õnnestunud ülesehitus… • … arvestab valdkonna ja asutuse traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga.

Õnnestunud ülesehitus… • … arvestab valdkonna ja asutuse traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga. Kui valdkonnas on mingisugune liigendus tavaks, siis on selleks enamasti sisuline põhjus. Sestap on kohane tava järgida. Tavad erinevad valdkonniti, samuti ühe valdkonna sees, olenevalt asutusest, kultuurist jm asjaoludest.

Õnnestunud ülesehitus… • … arvestab valdkonna ja asutuse traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga.

Õnnestunud ülesehitus… • … arvestab valdkonna ja asutuse traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga. Kui asutuses (nt koolis) kehtib nõue, et tööl peavad olema mingid kindlad formaalsed lisad, nt resümee ja võõrkeelne kokkuvõte, siis peavad. Kui selline nõue puudub, siis ei pea.

Õnnestunud ülesehitus… • … arvestab valdkonna ja asutuse traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga. Teise valdkonna või teise asutuse tööd ei saa hinnata liigenduse formaalsete tunnuste põhjal. Oma valdkonnas ja asutuses on mõtet kehtestada minimaalselt puhtvormilisi nõudeid ja jälgida muus osas tööde ülesehituse sisulist põhjendatust.

Õnnestunud ülesehitus… • … annab ülevaate töö sisust juba enne töö lugemist. • … rõhutab uurija panust: kõige mahukamad ja põhjalikumalt liigendatud on osad, mis tutvustavad töö autori algupärast materjali ja tulemusi. • … lähtub töö objektist, meetodist ja tulemuste sisulisest loogikast: iga töö sisaldab ainult osi, mida sinna sisuliselt vaja on. • … arvestab valdkonna ja asutuse traditsioonidega, kuid ei järgi neid mõtlematu formalismiga.

Õnnestunud ülesehitus… • … saavutatakse järelikult juhul, kui – tööd ei kirjutata tegemise järjekorras, vaid mõeldakse tulemused enne kirjutama asumist läbi; – töö kirjutatakse eeskätt selleks, et lugeja saaks teada, mis välja tuli, mitte mis tehti; – tööd ei kirjutata selleks, et refereerida, mis inimestele juba varem teada oli (isegi kui töö autorile veel ei olnud).

Ülesanne 2 • Analüüsige oma õpilaste töid. – Milliste kirjeldatud põhimõtetega lähevad nende tööd hõlpsasti kooskõlla? – Milliste põhimõtete vastu nad kipuvad eksima? – Mis tööprotsessis võib seda põhjustada (nt teema või metoodika valik, valesti planeeritud aeg vm)? • Analüüsige oma juhendamist. – Milliste juhendamisvõtetega olete õpilastel aidanud neid põhimõtteid omandada ja järgida? – Milliseid neist on kõige raskem õpetada? Miks?

Ülesanne 3 • Lugege uurimistööde sissejuhatusi. – Jälgige, kuidas on sissejuhatused üles ehitatud. – Jälgige, mida ütleb iga sissejuhatus töö eesmärkide ja metoodika kohta. – Mõelge, kuidas on teema, eesmärgid ja metoodika kooskõlas.

Harku järve vee kvaliteedi uurimine hüdrokeemiliste parameetrite põhjal sügis-talvel 2014– 2015 Harku järv on üks reostunumaid järvi Eestis, kuid samas on see saanud inimestele tähtsaks puhke ja ajaviitmiskohaks. Järve kaguosas asub supelrand ning hiljuti avati suveperioodideks veelauapark. Seega on vee kvaliteet äärmiselt oluline inimeste tervise kaitseks, samas avaldavad inimesed ise oma tegevustega pikaajalist halba mõju järve vee kvaliteedile ning seeläbi ka sealsele ökosüsteemile. Järvevee kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid kvaliteedinäitajaid ehk parameetreid, näiteks hüdrokeemilisi, füüsikalis keemilisi, mikrobioloogilisi ja bioloogilisi. Töös uuritakse hüdro keemilisi parameetreid, mis on meedias vähem tähelepanu pälvinud, kuid on väga olulised järvevee kvaliteedi hindamisel ja sealse elustiku kaitsmisel. Eesti järvi, sealhulgas Harku järve, on palju uuritud just suvisel perioodil ja ka põhilisi järeldusi vee kvaliteedi kohta on tehtud selle põhjal. Järvevee kvaliteeti tuleks aga jälgida ka sügisesel ja talvisel perioodil, et oleks võimalik näha aastaajalisi erinevusi. Uurimistöö eesmärgid on järgmised: • Harku järve vee kvaliteedi uurimine sügis talvel põhiliste hüdrokeemiliste kvaliteedinäitajate põhjal; • näitajate väärtuste võrdlemine Harku järve vee seire andmetega ja järelduste tegemine. Tulenevalt uurimistöö eesmärkidest püstitati järgmised hüpoteesid: 1. 2. 3. uurimistöös leitud kvaliteedinäitajate väärtused sarnanevad seireandmetega; võrreldes sügisega on talvel kõikide vee kvaliteedinäitajate väärtused väiksemad; väljavoolukohas on vee kvaliteedinäitajate väärtused suuremad kui sissevoolu kohtades. Uurimistöö koosneb kokku kolmest osast. Esimene osa koosneb kolmest peatükist, kus antakse ülevaade järvevee kvaliteeti mõjutavatest teguritest ja seda iseloomustavatest hüdrokeemilistest parameetritest, Eesti järvede seisundist ja selle hindamisest ning Harku järvest. Allikatena kasutati teemakohaseid raamatuid ja internetilehekülgi ning Harku järve vee kvaliteedi seire aruandeid, mis on toodud ka lisades. Teises osas on kirjeldatud järvevee analüüsimise metoodikat ning kolmandas toodud välja katsete tulemused ja nende analüüs. Vee analüüsimisel kasutati tiitrimist, spektrofotomeetriat, kaalanalüütikat ja erinevaid mõõteriistu (p. H meeter, konduktomeeter, lahustunud hapniku sensor ).

Helenduvate Semliki Forest viiruse replikaasi valkude valmistamine, tootmine ja paiknemine rakus Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakusisesed parasiidid. Nad on võimelised pere meesrakku enese paljundamiseks ära kasutama ning põhjustavad oma paljunemismudeli tõttu tihti suuri kahjusid peremeesorganismile. Viirused on võimelised nakatama kõiki teisi taksonoomilisi rühmi, sh inimest (1). Haiguste paremaks raviks ja ennetamiseks on vajalik viiruseid teaduslikult uurida. Alfaviirused kuuluvad sugukonda Togaviridae. Sugukonna nimi tuleb kreekakeelsest sõnast toga – „Rooma rüü“, mis peegeldab fakti, et moodustuv virion võtab rakust lahkudes kaasa osa raku enda membraanist. Alfaviiruste genoom on positiivse polaarsusega RNA ((+) RNA)), mis on umbes 12 000 lämmastikaluse suurune (1, 2). (+) RNA s oleva info põhjal on ribosoom kohe võimeline valku sünteesima. Seega ei pea eelnevalt transkriptsiooni toimuma. Alfaviiruste perekonna tuntuim esindaja on Chikungunya viirus (CHIKV), mis troopilistes piirkondades elavatel inimestel põhjustab muude terviseprobleemide hulgas raskeid liigesvalusid. Alfaviirused on võimalik tulevikus kasutada geeniteraapia vallas, sest nendega on võimalik rakus lühiajaliselt ja suures koguses valku toota (3). Alfaviiruste uurimiseks kasutatakse eelkõige ohutumaid mudelviirusi. Semliki Forest Virus (Semliki metsa viirus, SFV), mida käsitletakse antud uurimistöö praktilises osas, on üks nendest mudel organismidest. Seda on palju uuritud, sest viirus ei ole üldjuhul inimesele ohtlik (4). Antud uurimistöö käsitleb nelja Semliki Forest viiruse (SFV) valku ⎯ ns. P 1, ns. P 2, ns. P 3 ja ns. P 4, mis on vajalikud viiruse genoomi paljundamiseks (5). Neid pole virioni koostises, seetõttu kutsutakse neid mittestruktuurseteks e. replikaasi valkudeks (ns. P ⎯ non-structural Protein). Uurimistöö põhieesmärgiks oli valmistada vahendid (plasmiidid), mille abil on võimalik uurida ja mõõta erinevate faktorite mõju teise mittestruktuurse valgu, ns. P 2, tootmise tasemele ja paiknemisele rakusiseselt ning võrrelda tulemusi varasemalt kirjeldatutega. Erinevalt varem valmistatud sarnastest plasmiididest on sellel töövahendil erinev helenduva EGFP markervalgu asukoht, mistõttu oli oluline testida ka lisatud valgu võimalikku mõju ns. P 2 paiknemisele rakus. Lisaks olid laboris varem valmistatud sarnased helenduva valguga konstruktid ns. P 1, ns. P 3 ja ns. P 4 põhjal, mis olid seni veel testimata ning polnud teada, kas EGFP ga seoseliselt erineb nende asukoht rakus võrreldes tavalise valguga. Seetõttu ei olnud teada, kas ja kuidas need on kasutatavad vahendina vastavate ns valkude rakusisese paiknemise uurimiseks.

Helenduvate Semliki Forest viiruse replikaasi valkude valmistamine, tootmine ja paiknemine rakus Ns. P 2 asukoht rakus on SFV puhul oluline, sest sellest sõltub, kui toksiline on viiruse paljunemine peremeesrakule ning järelikult ka tekitatud kahju määr nakatunud organismile (6, 7). Seetõttu on oluline luua võimalus leidmaks, millised faktorid võivad muuta ns. P 2 asukohta ning sellega ka tema kahjulikkust rakkudele. Kogutud teabe põhjal võib olla võimalik välja töötada ravimeetmeid alfaviirusega nakatunud inimestel haigusega kaasnevate sümptomite leevendamiseks. Põhieesmärgi täitmiseks jaotati see kolmeks alameesmärgiks: 1) anda käsitletava uurimisobjekti mõistmiseks ülevaade alfaviiruste olemusest, levikust, infektsiooni tsüklist ja kasutusaladest; 2) määrata kindlaks, kas töö raames valmistatud plasmiididelt ja varem valmistatud mainitud ns. P 1, ns. P 3 ja ns. P 4 põhistelt plasmiididelt toodetakse valku edasiseks uurimistööks piisaval tasemel; 3) määrata kindlaks, kas helenduva valgu EGFP lisamine käesoleva töö raames valmistatud ns. P 2 ja eelnevalt valmistatud ns. P 1, ns. P 3 ja ns. P 4 puhul mõjutab valkude paiknemist rakus. Eesmärkidest lähtuvalt sõnastati 3 uurimisküsimust: 1. Kas pc. DNA ns. P 2/EGFP ja ps. DNA ns. P 2 RDR/EGFP plasmiidide valmistamine õnnestus? 2. Kas töös kasutatud konstruktid ekspresseerivad SFV ns. P 1, ns. P 2 RDR, ns. P 3 ja ns. P 4 valke COS 7 rakuliinis 37°C juures ning kas ekspressiooni määr on piisav edasise uurimistöö võimaldamiseks? 3. Kas ja mil määral mõjutab kasutatud konstruktide rakusisest lokalisatsiooni EGFP lisamine võrreldes EGFP ta vastavate valkude teaduskirjanduses kirjeldatud asukohtadega? Eesmärkide täitmiseks ja küsimustele vastuste leidmiseks teostati laboratoorsed katsed Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi (TÜTI) rakendusviroloogia laboris perioodil jaanuar 2014 kuni juuli 2014. Uurimis töö praktilise osa tegemiseks TÜTI s andis loa rakendusviroloogia uurimisrühma juht.

Keskkonna mõju vees sisalduvatele humiinainetele kõrgsurvevedelikkromatograafilisel meetodil Harku järve näitel Humiinained moodustavad väga suure osa looduses esinevast orgaanilisest ainest ning nende roll looduses on äärmiselt tähtis. Hoolimata sellest on humiinaineid ajaloo jooksul uuritud tunduvalt vähem kui erinevaid biomolekule jm tuntud orgaaniliste ühendite klasse ning nende omadustest ja funktsioonidest teatakse suhteliselt vähe. Seoses keskkonnaprobleemide teadvustamisega hoogustus ka humiinainete uurimine – mõisteti, et neil on väga suur mõju ümbritsevale keskkonnale. Humiinained mõjutavad pinnase viljakust, veekogude kvaliteeti, turba moodustumist, toitaineringlust, organismide elutingimusi jpm ning on koguni võimelised siduma ja kahjutuks tegema reostajaid. Ent humiinainete struktuur ja omadused vajavad veel uurimist. Humiinainete tekkemehhanismidest ja keskkonna mõjust humiinainete omadustele teatakse samuti vähe. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida keskkonna mõju vees sisalduvatele humiinainetele. Raamatus „Aquatic Humic Substances: Characterization, Structure and Genesis“ toob Maris Klavins välja mõned veekeskkonna humiinainetele iseloomulikud seaduspärasused (Klavins, 1997: 43). Nendest lähtudes on valitud käesoleva töö hüpoteesid. 1. 2. 3. 4. Vees sisalduvate humiinainete keemiline koostis ja füüsikalised omadused sõltuvad ilmastiku muutustest; Soojemates ilmastikuoludes on vees sisalduvate humiinainete kontsentratsioon väiksem kui külmemates ilmastikuoludes; Vees sisalduvate humiinainete keskmine molekulmass suureneb koos nende kontsentratsiooni suurenemisega; Vees sisalduvate humiinainete kontsentratsioon suureneb koos toitainete hulga suurenemisega vees. Töö käigus kontrolliti hüpoteese katseliselt, analüüsides Harku järve veest võetud proove kõrgsurve vedelikkromatograafiliselmeetodil. Proove võeti järvest kolmel korral: 2012. aasta septembri, oktoobri ja novembri keskpaigas. Kahjuks oli detsembris proovi võtmise ajaks järv jäätunud ning rohkem proove võtta ei õnnestunud. Harku järv on üks reostatumaid järvi Eestis. Samas asub järve kaldal populaarne suplusrand ning vee kvaliteet on seetõttu äärmiselt oluline. Keskkonnaseirete käigus on aastaid uuritud vee lämmastiku , fosfori , ioonide, lahustunud hapniku jm sisaldust, kuid humiinainete sisaldust järve vees pole kunagi uuritud, hoolimata nende ökoloogilisest tähtsusest. Käesoleva töö eesmärgiks on ka Harku järves sisalduvate humiinainete omaduste uurimine. Kõrgsurvevedelikkromatograafiline meetod on üks täpsemaid ja usaldusväärsemaid analüüsimeetodeid analüütilises keemias. Käesoleva töö eesmärgiks on ühtlasi tõestada, et kõrgsurvevedelikkromatograafia on sobilik humiinainetega seotud keskkonnauuringute tegemiseks ning et meetodi rakendamine keskkonnauuringute raames oleks kasulik. Uurimistöö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk annab ülevaate humiinainetest, töös kasutatavast kõrgsurvevedelikkromatograafilisest meetodist ja Harku järvest – allikatena on kasutatud teemakohaseid raamatuid, varem sarnastel teemadel kirjutatud uurimistöid, Harku järve vee uuringute aruandeid ning internetist leitud allikaid. Teises peatükis on kirjeldatud töö eksperimentaalse osa läbiviimist. Kolmandas peatükis esitatakse eksperimentide tulemused ja analüüsitakse neid.

Hollywoodlike ja eesti rahvausundis tuntud libahundikujutelmade võrdlus ning elujõulisus Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste seas Uurimistöö teemaks valisime hollywoodlike libahundikujutelmade võrdluse eesti rahvausundis esinevate kujutlustega. Samuti soovisime kindlaks teha eesti rahvasusundi libahundikujutelmade elujõulisust noorsoo seas Hugo Treffneri Gümnaasiumi (edasi HTG) õpilaste näitel. Teema valiku põhjuseks on eelkõige isiklik huvi rahvausundi vastu ja samuti tähelepanekud massi meedia ja sellega seonduva popkultuuri mõjust noorte arusaamade muutumisele. Seega soovisime läbi viia uurimistööd, mis konkreetselt annaks aimu HTG õpilaste libahundikujutelmadest, kaudsemalt aga ka globaalsete kultuuride mõjust väiksematele. Uurimistöö eesmärgiks on analüüsida eesti rahvausundis esinevate tegelaskujude elujõulisust õpilaste seas kõrvutades samu tegelasi populaarsete Hollywoodi filmide ning Lääne Euroopa ajalooliste päri mustega. Libahundi valimist uuritavaks mütoloogiliseks tegelaseks põhjendame asjaoluga, et see esines nii eesti rahva seas kui ka Hollywoodi filmides. Kuna populaarkultuuri kujutelmad on aja jooksul välja arenenud mitmete erinevate rahvaste ja kultuuride uskumustest ning filmitegijate lisanditest, erines hollywoodlik libahunt suuresti eesti vanema ajajärgu pärimustest ning seetõttu lootsime HTG õpilaste kujutluste allikaid hõlpsasti eristada. Peamine uurimisküsimus on, kuidas sarnanevad või erinevad HTG õpilaste libahundikujutelmad eesti rahvausundis kujutatavatest ja hollywoodlikest libahundikujutelmadest. Selleks uurisime nii eesti müto loogias esinevaid libahundikujutlusi kui ka Hollywoodi omi, viimaseid eelkõige tekstiliste ja filmiliste allikate kaudu. Lisaks on kaudsemaks uurimisprobleemiks võetud ka eesti rahvausundi elujõulisus ja avaldumine, mida uuritakse töö käigus tehtud küsitluse põhjal. Küsitluse valimiks on Hugo Treffneri Gümnaasiumi 2013/2014 aasta üheteistkümnendad klassid, kelle seas on reaal , loodus ja humani taarsuund. Humanitaarsuuna ainekava ja huvisid arvestades on hüpoteesiks, et humanitaarklassi õpilased omavad eesti rahvususundist suuremal määral teadmisi, kui reaal ja loodusklass. Hollywoodlik libahundikujutelm on formeerunud peamiselt Lääne Euroopa libahundipärimuste kaudu, mille alusel Hollywoodi kirjanikud on oma filmid teinud (Moon, 2010). Põhiliseks materjaliks on sealjuures Elliott O'Donnelli „Werewolves”, kus autor on kirja pannud erinevates riikides olevate inimeste kogemusi libahuntidega. Nendes lugudes avalduvad erinevate piirkondade kujutlused ning uskumused libahundist. Tüüpilise hollywoodliku libahundi arhetüübi uurimiseks ja põhiliste tunnuste välja toomiseks on kasutatud Hollywoodi populaarseid ning klassikalisi filme, mille fookuseks on antud teema. Töö mahu mõistlikuna hoidmise huvides valisime välja kolm sellist. Nendeks on „The Werewolf of London” (1935), „The Wolfman” (1941) ja „Underworld” (2003). Esimesed kaks neist on pannud aluse USA filmide libahundi kujule ning viimane, olles kõige hilisem, lisab ülevaate kaasaegsest filmist, mis uuritavate valimi vanust arvestades võib olla neile tuttav. Eesti libahundipärimuse uurimise aluseks on kasutatud põhiliselt Tiina Vähi uurimusi libahuntide teemadel, Oskar Looritsa folkloori alaseid töid ning Antti Aarne eesti legendide tüpoloogiat.

Ehitusinsener Jaan Tartlandi loomingut Nõmmel 1930. aastatel oli iseseisev Eesti Vabariik juba välja kujunenud. Loodud olid vajalikud institutsioonid ning arenenud oli terviklik ühiskonnakorraldus. Majanduse stabiliseerumisel hoogustus ka ehitustegevus, nii maal kui linnas, ning eelkõige sellel kümnendil kerkis arvukalt hooneid, mida hiljem on rahvas mäletanud kui „head eestiaegset arhitektuuri“. Kolmekümnendaid võib pidada ka modernistliku arhitektuuri jõudmiseks Eestisse, mõjutades ja mitmekesistades kohalikku ehitusmaastikku oluliselt. Samuti oli selleks ajaks välja kujunenud kohalik arhitektkond ning asutatud ka arhitektuuriharidust pakkuv asutus, Tallinna Tehnikum. Kohalikud arhitektid olid küll tasemelt professionaalsed, kuid terve üleriigilise ehitusnõudluse rahuldamiseks oli neid kaugelt liiga vähe. Seetõttu jäi suur osa ehitustegevusest vastutuseks kohalikele ehitusinseneride, tehnikutele ja ehitusettevõtjatele, kes võisid samuti omada projekteerimisõigust. Eelkõige hoolitsesid nad tööstushoonete ja masselamuarhitektuuri eest; esinduslikumad hooned ja ühiskondliku tähtsusega objektid jäid pea alati arhitektide kavandada. Arhitektide tegevus oli suuresti eeskujuks inseneridele, kes tihtipeale nende jälgedes käisid, ise uut loomingulist materjali vähe juurde tuues. Insenerid olid mõningas mõttes kui arhitektide loomingu reprodutseerijad, kes peegeldasid nende loodud või omandatud võtteid laiemal skaalal, kuid madalama tasemega. Inseneride tööst ja panusest Eesti arhitektuuriloo sellel perioodil on aga suuresti mööda vaadatud ning nende tegevust äärmiselt vähe uuritud, võrreldes arhitektidega, kellest paljud on tänapäevaks omandanud lausa kultusliku staatuse. Muidugi ongi arhitektide roll tähtsam uurimisteema, kuna nemad olid tihti ka inseneride lähtepunktiks ja otseseks eeskujuks, kuid oluline on vaadelda ka insenere, kellest sõltus suuresti pädevuse tagamine massarhitektuuris ja seega ka üldisel ehitusmaastikul. Uurimistöö eesmärk ongi proovida täita ühte taolist lünka, võttes vaatluse alla insener Jaan Tartlandi, täpsemalt tema tegevuse Nõmmel. Tegemist pole küll täiesti tundmatu isikuga; teda on mõnes allikas mainitud, kuid äärmiselt napisõnaliselt. Monika Eensalu märgib koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga koostatud raamatus „Funktsionalistlik maja. Eramu ja väike kortermaja“, et Jaan Tartlandi projekteerimislaualt pärinevad paljud Nõmme tüüpi majad 1 (sellest hoonetüübist tuleb juttu edaspidi). Mart Kalm mainib 1993. aastal koostatud arhitekt Edgar Velbrit käsitleva näituse kataloogis, et Velbri kujundatud hoonetüüpide viljakamaks järgijaks kujunes Jaan Tartland. 2 Eraldi tema tegevust aga uuritud ei ole. Uurimistöö teema valikut ajendas ka autori huvi Nõmme kui kodukoha ajaloo ja arhitektuuri vastu. ______________ 1 Monika Eensalu & Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, koost. , Funktsionalistlik maja. Eramu ja väike kortermaja (Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2011), 9. 2 „Edgar Velbri – elulugu ja tööd“, http: //www. hot. ee/edgarvelbri/raamat. html (31. 03. 2014).

Ehitusinsener Jaan Tartlandi loomingut Nõmmel Uurimismeetodiks on valitud lähenemine isiku loomingu kaudu, täpsemalt valitud projektide analüüsi mine ning nende põhjal üldisemate järelduste tegemine. Kõige olulisemad allikad sealjuures on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud Nõmme hoonestuse arhitektuur ajalooline inventeerimise tabel ning ehitusprojektid ja muud dokumendid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis. Tartlandi tegevuse mahukuse tõttu on teadaolevatest projektidest tehtud valim, mille aluseks on eelkõige hoonetele miljööalade kaardistamisel antud väärtushinnang. Uurimistöö keskendub hoonete analüüsimisel eelkõige nende välisilmele ja suhestumisele ümbritseva keskkonnaga või vaatlejaga, seetõttu jäävad uurimise alt välja hoonete põhiplaanid ja interjöörid, kuid ka abihooned, mida Tartland projekteeris nii omaenda projektide juurde kui ka eraldi. Samuti ei puudutata Tartlandi isiklikku elulugu, vaatlusele tuleb vaid tema looming ja mõju Nõmme linna ilme kujunemisele. Uurimistöö koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk tutvustab lühidalt Nõmme ajalugu 1940. aastani, teine peatükk keskendub arhitektuurisuundadele ja hoonetüüpidele, mis vaadeldaval perioodil olulised olid, ning tutvustab lühidalt Nõmme kui miljööala inventuuri käigus kogutud infot ning selle kasutamise võimalusi. Kolmas peatükk puudutab inseneride tähtsust Eesti arhitektuuris Neljas peatükk analüüsib Jaan Tartlandi ehitustegevust Nõmmel nii numbrite kui ka konkreetsete hoonete kaudu.

Petserimaa 1920– 1921 Petserimaa on alati olnud oma piirkondlike oludega selgelt eristuv ja eriline. Olles asustatud erinevate etnoste esindajatega ning sellest tulenevalt seotud paljude ühiskondlike ja kultuuriliste probleemidega, on antud administratiivüksus vaadeldaval perioodil 20. sajandi alguses silma jäänud oma mahajäämuse ja nõrga regionaalpoliitikaga. Esimest ja viimast korda Eesti Vabariigi koosseisu kuuludes oli Petseri maakond noorele vabariigile proovikivi, kus oli võimalik realiseerida poliitilisi püüdlusi ning teha lõpp venestamispoliitikale, mis oli rõhunud sealseid eestlasi ning sealhulgas setosid. Varem on Eesti Vabariigi esimeste iseseisvusaastate mõju Petserimaale olulisi sündmusi arvesse võttes vähe käsitletud. Leidub teoseid, kus antud ajaetapp on läbiv teema, nagu Kalle Lõuna teoses „Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920 1940“ ja Leo Reissare koguteoses „Setumaa läbi sajandite“, kuid tegemist ei ole väga põhjalike ülevaadetega, arvestades just minu poolt uuritavat ajaetappi. Märkimist väärivad on artiklid, mis on ilmunud esimese ja teise Eesti Vabariigi ajal erinevates häälekandjates ja puudutanud erisuguseid käsitlusi Petserimaa ajaloost ja hetkeolukorrast ning millest on käesoleva uurimistöö koostamisel ja temaatika mõistmisel olnud palju abi. Arvestada tuleb ka sellega, et allikate kättesaadavust ja olemasolu on alati mõjutanud poliitilised olud ja sündmused. Näiteks enamlaste ajal põletati Pankjavitsa vallavalitsuses ära perekonnakirjed ning kirikus meetrikaraamatud. Võib täheldada, et Petserimaa elanikud ise ei ole end ümbritsevate olude kohta koheseid ülestähendusi teinud, millele võib selgitusena välja tuua sealsetele inimestele uuritaval ajaperioodil omase madala haridus taseme ja eneseteadvuse. Oma uurimistöös keskendun eestlastest aktivistide tegude ja suunamise mõju uurimisele seoses Petseri maakonna ja sealsete elanikega, eriti setode ja venelaste vahekorraga. Pean oluliseks rõhutada, et kasutan oma uurimistöös teadlikult nimetuse „setu“ asemel nimetust „seto“, sest nii on setod ennast ise määratlenud ja teevad seda tänapäevalgi. Samuti on „seto“ vastavuses õigekirjareeglitega. Leian, et minu poolt uuritav teema, mis käsitleb maaülema institutsiooni mõju piirkonna arengule, Petserimaa elanikele perekonn animede andmist ja esimest Seto Rahvuskongressi, on väga oluline, sest loodi alus antud piirkonna rahvuskultuuri ja selle eripära säilitamiseks ning peatati vene enamuse rõhumine sealsetele setodele, eestlastele ja lätlastele. Minu poolt uuritud teema avaldab tänapäevalgi mõju seto kultuuri jätkusuutlikkusele ja hetke olukorrale ning on ajaloo ja kultuuriprotsesside mõistmise aspekti silmas pidades väga oluline. Seto Kongressi kui setode rahvusliku arvamise tõuke momendi ja perekonnanimede määramise uurimisel on olnud väga suur abi digitaliseeritud arhiivallikatest ning Tartu Ülikooli Raamatukogu fondidest. Oma panuse töö valmimisse on kaudselt andnud ka tollased ja praegused setofiilid ning Petserimaaga seotud eestlased, kes on kirjutanud mälestusi ja arvamusi, mis tänasel päeval on arhiividest ja internetist kättesaadavad. Maaülema institutsiooni mõju sealsele piirkonnale ja inimestele on erinevates ajalooallikates mainitud minimaalselt ning seepärast on antud teemaga seotud asjaolude mõistmisel olnud kasu Eesti Rahvusarhiivi Petseri Maaülema fondist. Kogu töö ulatuses on silmas peetud ja esile tõstetud setode seas valitsenud venemeelsuse järk järgulist taandumist ning asendumist eestimeelsusega, seejuures on välja toodud selle protsessiga seotud asjaolude toimumise kui Eesti Vabariigi poolt teadlikult rakendatava poliitika olemus ja tagajärjed.

Ülesanne 4 • Sõnastage iga sissejuhatuse põhjal lühidalt ja endale arusaadavalt – uurimisküsimus, – põhjus, miks seda uuritakse, – meetod, kuidas seda uuritakse. • Seletage, miks õnnestunud töö puhul ka lugeja, kes valdkonda vähe tunneb või üldse ei tunne, neist kolmest asjast põhimõtteliselt aru saab. • Arutlege, mida peab töö autor tegema, et seda saavutada.

Ülesanne 5 • Lugege uurimistööde kokkuvõtteid. • Tooge igast kokkuvõttest lühidalt välja – töö peamised tulemused; – autori peamised järeldused; – esile kerkinud või lahtiseks jäänud küsimused (kui neid on). • Seletage kokkuvõtete põhjal, – mida peab lugeja teada saama ainult kokkuvõttest, tööd lugemata; – mille teadmiseks või mõistmiseks tuleb lugejal tutvuda terve tööga. • Seletage Petserimaad käsitleva töö sissejuhatuse ja kokkuvõtte põhjal, kuidas need osad omavahel kooskõlas on.

Petserimaa 1920– 1921 Uurimistöö käsitleb Petserimaa algusaastaid kuulumisel Eesti Vabariigi koosseisu ning protsesse ja muu tusi, mida sealse piirkonna arengu heaks tarvilikuks peeti. Töö käigus tuli välja sealse piirkonna etniline koosseis, sellest tingitud probleemid ja rakendada püütud lahendused ning toimunud õnnestumised või ebaõnnestumised. Petserimaa siseolukorra kõige problemaatilisem teema seisnes venelaste ja setode omavahelises koos elus: kuuludes Eesti Vabariigi koosseisu, oli setodel võimalus säilitada oma rahvuskultuur ning venelastel tuli silmitsi seista võõra riigi ja kultuuri olude ning kommetega. Vastupidise olukorra puhul oleksid olnud kannatajateks setod ning tagajärjeks ühe omanäolise ja mitmekülgse kultuuri hääbumine. Venelased seevastu oleksid jätkanud vähemusrahvuse rõhumisega. Selgus, et setodel oli probleeme olukorra adekvaatse hindamisega. Pidev püüd olla venemeelne toimis vastupidiselt eestlastest ametnike kavatsustele aidata setodel nende kultuuri säilitada ja eneseteadvust hariduse abil tõsta. Kuulumine Eesti Vabariigi koosseisu tähendas setodele sisuliselt kõiki võimalusi oma elujärje parandamiseks. Arusaadavalt võttis sellelaadne uue olukorraga kohanemine teatava aja. Meetmed, mida eesti soost inimesed Petserimaal kasutusele võtsid, olid alati põhjendatud ja vasta vuses piirkonna eripäraga. Eesmärkide täitmise nimel oldi kohaliku rahvaga kannatlikud, kuid ratsio naalsed. Petseri maakonna elanike iseteadvus oli 1921. aasta lõpuks märgatavalt tõusnud. Seda tänu Esimesele Seto Kongressile, mille korraldamises olid tegevad ka perekonnanimede panemise aktsiooni liikmed. Nende visioonid Petserimaa rahva koolitamiseks panid aluse hariduse populaarsuse järk järgulisele kasvule ning selle olulisuse juurdumisele. Kuuludes esmakordselt Eesti Vabariigi koosseisu, sai Petserimaa võimaluse olla Eesti ajakirjanduse huviorbiidis ja eestlastest ametnike arenguprogrammide osa. Taoline kuuluvus oli vastloodud maa konnale uudne ja kindlasti kasulik. Setode etnos sai minu uuritud aastatel oma rahvusliku alustala: loodi Seto Kongress, mis on ka täna päeval setosid esindav kogu. Pandi alus seaduslikule asjaajamisele ja põhiseaduse tähtsustamisele ning läbi perekonnanimede saamise kinnitati oma identiteet.

Eesti naisjooksjate sportlik teekond lähtudes spordistatistikast Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised võimalused on talendikatel noorjooksjatel jõudmaks tipptasemele, võttes aluseks Eesti spordistatistika. Hüpoteesiks püstitati, et täiskasvanute paremikku jõuavad pigem kesktasemel noorjooksjad, kuna edu noorteklassis ei garanteeri edu täiskasvanute seas. Hüpoteesi tõestamiseks viidi läbi uurimus, kus vaatlusalusteks olid Eesti kõigi aegade kümme parimat naist 800 m, 1500 m ja 3000 m jooksus ning samade distantside kümme parimat noort vanuses 13, 14 ja 15 eluaastat. Uurimuse läbiviimiseks kasutati andmeallikatena Eesti kergejõustiku kõigi aegade ja hoo aegade edetabeleid alates aastast 1958 ning Microsoft Exceli tabeleid. Uurimuse tulemusena ilmnes, et hüpotees pidas paika, sest täiskasvanute paremikku jõudis 75 noorest talendist vaid 3 sportlast. Kolmandik uuritavatest pidas tulemusspordis vastu vaid ühe aasta. Selle põhjal võib väita, et tugevad noorjooksjad ei jõua täiskasvanute paremikku. Kui aluseks võtta Eesti spordi statistika, on noorjooksjate võimalused jõudmaks tipptasemele üpriski vähetõenäolised. Tippsporti jõudnud jooksjad on sportimist alustanud 13 18 aasta vanuselt, kusjuures spetsiaal treeninguga on alustatud 18 20 aastaselt. Uuringu käigus selgus, et Eesti kõigi aegade paremikku pääsenud naised alustasid tulemussporti keskmiselt 16, 7 aastaselt. Eesti kõigi aegade edetabelisse pääsenute parimad tulemused on saavutatud üpriski kõrges eas, täpsemalt 25, 3 aastaselt ning neil kulus selleni jõudmiseks keskmiselt 9, 4 võistlusaastat. Sportlased, kes alustasid spetsiaaltreeningutega hiljem jõudsid oma tulemustega rahvusvahelisele tasemele ja neil oli pikem sportlik teekond. Intervjueeritud spordiarst kinnitas mitmekülgse ettevalmistuse tähtsust ja et vastupidavusaladele ei ole otstarbekas spetsialiseeruda enne 18 eluaastat. Uurimuse põhjal võib järeldada, et tugevad noorjooksjad ei jõua täiskasvanute paremikku. Lisaks väsitab varajane edu võistlusspordis nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Vaid väga üksikud vara spetsiali seerunud jooksjad on näidanud häid tulemusi täiskasvanute seas. Edu aluseks on pikaajalise süstemaatilise ettevalmistuse läbimine ning eakohase treeningkoormuse kasutamine. Nooruses mittesobiva treeninguga tühjaks treenitud sportlased ei kosu tavaliselt kunagi.

Omadussõnad trükireklaamides Uurimistöö eesmärk oli analüüsida trükireklaamide keelekasutust ning selgitada välja reklaamides enim kasutatavad omadussõnad. Teoreetilise osa esimeses peatükis anti ülevaade reklaamide peamistest eesmärkidest, tutvustati reklaami struktuuri ja keelekasutuse omapära ning juhiti tähelepanu reklaami olulisusele tänapäeva ühis konnas. Teises peatükis defineeriti erinevad omadussõna liigid ning selgitati võrdlusastmete omadusi ja tunnuseid. Uurimistööst selgus, et adjektiivide osakaal reklaamide pealkirjades on vaid 43, 2%, mis on küllaltki väike. Samale järeldusele on jõudnud ka varasemad reklaamikeele kvantitatiivsed uurimused, millest on selgunud, et eesti reklaamides tuuakse reklaamitava omadusi vähe esile: keskmiselt kasutatakse vaid ühte adjektiivi kümne substantiivi kohta. Uuritud reklaamides esinenud 111 adjektiivist selgitati välja enim esinenud ning nendeks olid hea, uus suur, tasuta, värske, järelikult on need omadussõnad osutunud efektiivseteks tarbijaskonna mõjutamisel. Püstitatud hüpoteesi esimene pool, milleks oli, et trükireklaamis kasutatakse peamiselt suhtelisi omadussõnu, leidis kinnitust. Analüüsi tulemusel selgus, et suhtelisi omadussõnu kasutati reklaamides 91, 9% juhtudest, seega enamasti sisaldavad reklaamid sisutühje lubadusi, mis ei anna informatsiooni toote reaalsete omaduste kohta. Hüpoteesi teine pool, et adjektiivid esinevad enamasti ülivõrdes, ei leidnud kinnitust. Uurimistööst ilmnes, et reklaamides kasutatakse valdavalt adjektiive algvõrdes ning vähim keskvõrdes, järelikult ei leidnud teine väide kinnitust. Ilmnes, et enamikul juhtudel kasutatakse reklaamides lihtadjektiive, protsentuaalselt on see määr 90, 1%. Liitomadussõnu kasutatakse harvem tõenäoliselt seetõttu, et reklaamteade peab olema selge ja kergesti meelde jääma ning selle saavutamiseks on parem kasutada lihtadjektiive. Analüüsiti ka seda, mida omadussõnad reklaamis iseloomustavad ning mis põhjused võivad olla teatud adjektiivide kasutamiseks. Jõuti järeldusele, et enamik reklaamide pealkirju kirjeldavad toote omadusi (74, 8% juhtudest) ning kättesaadavust (13, 5% juhtudest). Vähim viidatakse pakkuja omadustele (3, 6% juhtudest). Reklaamikeele analüüs on kahtlemata oluline, sest nii teadvustatakse, kuidas reklaamid tarbijat keele liselt mõjutustavad ning muudetakse tarbija teadlikumaks. Seda uurimistööd oleks kindlasti võimalik jätkata. Näiteks uurides, mis toodete või teenuste reklaamile tänapäeval keskendutakse, ning selgitada, kuidas on trendid aastate jooksul muutunud, samuti võib analüüsida inimeste hoiakuid reklaami suhtes.

Inimeste teadlikkus ja suhtumine kahepaiksetesse bioloogilise mitmekesisuse osana. Kahepaiksete kevadränne Undlas ja Viitnal 2014. aastal Järjest rohkem pööratakse maailmas tähelepanu loodusrikkusele ja säästlikule eluviisile. Inimesteni on jõudnud arusaam bioloogilise mitmekesisuse olulisusest ning koostöös teiste riikidega on hakatud selle säilimise eest võitlema. Eestis jälgitakse samuti rahvusvaheliste konventsioonide ja eeskirjade täitmist, mis on oluline jätkusuutlikuks arenguks. Eestis elab 11 liiki kahepaikseid, kellest kõik on looduskaitse all ja nende päästmiseks on loodud mitmeid projekte: ELF i „Konnad teel(t)!“ ja DRAGONLIFE. Nendest esimesest võttis autor osa 2014. aasta aprillis, kui oli Undlas talgujuht. Üheteistkümne päeva jooksul suudeti 23 vabatahtlikuga päästa nii Undlas kui ka Viitna küla rändelõigul kokku 701 teed ületanud kahepaikset, mis on oodatust suurem arv. Kõige enam päästeti harilikke kärnkonni – 649 isendit, pruunide konnade (rohukonn, rabakonn) arvuks oli 50 ning vesilikke 2, nendest üks ka haruldasem harivesilik. Kõikidele osalejatele jättis talgutel käimine positiivse tunde ning avaldati soovi ka järgmisel aastal projektis kaasa lüüa. Viis vabatahtlikku nentis, et talgud ei vastanud nende ootustele, sest kahepaikseid ei olnud, kuid üldiselt valitses abistajate seas väga positiivne meeleolu. Üle eestilistel talgutel päästeti 2014. aasta kevadel 24 talgukohast 15 677 kahepaikset, mis oli vähem kui 2013. aastal: takistuseks said kuivad ja külmad kevadööd kahepaiksete kudemisperioodi ajal. Autori üheks eesmärgiks oli uurida inimeste teadlikkust ning suhtumist kahepaiksetesse. Küsitlus Kahepaiksed viidi läbi Kadrina Keskkooli õpilaste ning ümbruskonna täiskasvanute hulgas ning kokku saadi 93 vastust. Hüpotees, et kooliõpilastel on meeles rohkem teadmisi kahepaiksetest, ei pidanud paika, sest leidus küsimusi, mida teadis üks või teine vanuserühm paremini. Kõige vähem teati kahepaiksete liikide arvu Eestis ning kahepaiksete liigirikkamaid piirkondi maailmas. Kinnitust leidis arvamus, et naiste jaoks on kahepaiksed vähem meeldivamad isendid kui meeste jaoks. 53% naistest ja 36% meestest ei pea kahepaikseid eriti meeldivateks loomadeks. Lisaks selgus, et 80% vastanutest peab kahepaikseid meeldivateks isenditeks ja 56% küsitletutest leiab, et kahepaikseid peab kaitsma, sest iga liik on oluline bioloogilise mitmekesisuse seisukohast. Uurimistöö koostamine pani mõtlema iga elusolendi tähtsuse üle looduses ning kahepaiksete kaitse vajalikkuse olulisuse üle. Jääb loota, et küsimustik ja üleskutsed kevadistel talgutel osalemiseks oli piisav, et äratada inimeste huvi nende loomade vastu ning pani neid rohkem mõtlema looduskaitsele. Uurimistöö on kasulikuks õppematerjaliks nii õpilastele kui ka õpetajatele, keda huvitab bioloogiline mitmekesisus ning kahepaiksed selle osana. Uurimuslikust küljest on huvipakkuv küsimustiku analüüs ning tulemused. Tuleks läbi viia üle eestiline uuring, mis keskenduks inimeste teadmistele ja suhtumisele kahepaiksetesse. Uurimust saaks veel edasi arendada, jälgides kahepaiksete kulleste arengut Loobu paisjärves ning uurides selle liigilist koosseisu. Juba järgmistel konnatalgutel samas piirkonnas saaks võrdlustulemusi kahepaiksete arvukusest ja liigilisest mitmekesisusest.

Ülesanne 6 • Vaadake uurimistööde bibliograafiaid. • Pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele. – Kuidas on bibliograafia liigendatud? – Kuidas on kirjed vormistatud? – Mille poolest eri tööde bibliograafiad sarnanevad, mille poolest erinevad? • Tooge välja põhjusi, miks iga bibliograafia on just nõnda koostatud. • Arutlege, kuidas bibliograafia ülesehitus ja vormistus sõltub – uurimisvaldkonnast; – Uuritud materjalist.

Atsetogeniinide võtmefragmentide asümmeetriline süntees Kasutatud kirjandus 1) Woodward, R. B. ; Doering, W. E. J. Am. Chem. Soc. 1944, 66, 849. 2) Gawley, R. E; Aube, J (1996). Principles of asymmetric synthesis, Oxford: Pergamon Press. 3) (a) Liaw, C. C. ; Wu, T. Y. ; Chang, F. R. ; Wu, Y. C. Planta Med. 2010, 76, 1390; (b) Bermejo, A. ; Figadère, B. ; Zafra Polo, M. C. ; Barrachina, I. ; Estornell, E. ; Cortes, D. Nat. Prod. Rep. 2005, 22, 269; (c) Alali, F. Q. ; Liu, X. X. ; Mc. Laughlin, J. L. J. Nat. Prod. 1999, 62, 504. 4) Jolad, S. D. ; Hoffmann, J. J. ; Schram, K. H. ; Cole, J. R. J. Org. Chem. 1982, 47, 3151. 5) ba Ndob, I. B. ; Champy, P. ; Gleye, C. ; Lewin, G. ; Akendengué, B. Phytochem. Lett. 2009, 2, 72. 6) Morré, J. ; de Cabo, R. ; Farley, C. ; Oberlies, N. H. ; Mc. Laughlin, J. L. Life Sci. 1994, 56, 343. 7) Oberlies, N. H. ; Chang, C. J. ; Mc. Lauglin, J. L. J. Med. Chem. 1997, 40, 2102. 8) Degli Esposti, M; Ghelli, A; Ratta, A; Cortes D; Estronell, E; Biochem. J. 1994, 301, 161 9) Gupta, A; Pandey, S; Shah, DR; Yadav. JS; Seth, N. R, Systematic Reviews in Pharmacy. 2011, 2, 104 109 10) Mc. Laughlin, J. L. J. Nat. Prod. 2008, 71, 1311 11) (a) Escobar Khondiker, M. ; Höllerhage, M. ; Muriel, M. P. ; Champy, P. ; Bach, A. ; Depienne, C. ; Respondek, G. ; Yamada, E. S. ; Lannuzel, A. ; Yagi, T. ; Hirsch, E. C. ; Oertel, W. H. ; Jacob, R. ; Michel, P. P. ; Ruberg, M. ; Höglinger, G. U. J. Neurosci. 2007, 27, 7827; (b) Caparros Lefebvre, D. ; Steele, J. ; Kotake, Y. ; Ohta, S. Movement Disord. 2006, 21, 1769. 12) Gu, Z. M. ; Zhao, G. X. ; Oberlies, N. H. ; Zeng, L. ; Mc. Laughlin, J. L. Recent Advances in Phytochemistry, Plenum Press: New York, 1995; 29, 249 310. 13) Abe, M. ; Kubo, A. ; Yamamoto, S. ; Hatoh, Y. ; Murai, M. ; Hattori, Y. ; Makabe, H. ; Nishioka, T. ; Miyoshi, H. Biochemistry, 2008, 47, 6260. 14) Villo, P. Synthesis of acetogenin analogues. Asymmetric tansfer hydrogenation coupled with dynamic kinetic resolution of α-amido-β-keto Ester. 2013, 23. 15) Keum, G. ; Hwang, C. H. ; Kang, S. B. ; Kim, Y. ; Lee, E. J. Am. Chem. Soc. 2005, 127, 10396. 16) Lindlar, H. Helv. Chim. Acta. 1952, 35, 446. 17) Tokunaga, M. ; Larrow, J. F. ; Kakiuchi, F. ; Jacobsen, E. N. Science. 1997, 277, 936. 18) Bredihhina, J. ; Villo, P. ; Andersons, K. ; Toom, L. ; Vares, L. J. Org Chem. 2013, 78, 2379. 19) Huan, C. ; Christian, B. W. S. Angew. Chem. Int. Ed. 2010, 49, 1587. 20) Veidenberg, I. ; Toom, L. ; Villo, P. ; Vares, L. Tetrahedron Lett. 2014, submitted 11. 02. 2014. 21) Svensson, A. ; Lindström, U. M. ; Somfai, P. Synth. Commun. 1996, 2875.

Kullenga küla ja külaelanike saatus II maailmasõja ajal KASUTATUD ALLIKAD INTERVJUUD Ainsar, V. (20. 12. 2013). Mälestused sündmustest Kullenga külast II maailmasõja Liiva, K. [Käsikiri]. Kullenga. Geidik, E. (12. 2013). Kullenga II maailmasõja ajal. Liiva, K. [Käsikiri] Rakvere. ajal. FOTOD Fotod Kullenga ja Assamalla külast 1930. aastatel. Riina Runneli erakogu. KIRJALIKUD ALLIKAD Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. (2004). II osa. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Griffel, V. (2011). Vabaduse Risti kavaler Alfred Rüütel (Rüteler). – Tamsalu Ajaleht, mai, nr 5, lk 6. Kuntur, M. (2012). Paari tuhande aastane Assamalla. – Tamsalu Ajaleht, mai, nr 5, lk 8. Laar, M. (2006). Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak. Lääne-Virumaa elanikkonna kaotused okupatsiooniaastatel. (1996). Rakvere: Memento. Mäesalu, P. (2000). Assamalla läbi aegade. Kullenga sõjatules. Assamalla raamatukogu koostatud kodulooalane kogumik. Ojamaa, A. (2004). Võõras kodus. Tallinn: SE&JS. Pajur, A. , Tannberg, T. , Vahtre, L. , Ant, J. , Laar, M. , Jaanson, K. , Nutt, M. , Raag, R. , Vahtre, S. , Kasekamp, A. (2005). Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa. Sihvart, A. (2007). Kuhu jäid arreteeritute lapsed? – Maaleht, 14. juuni, nr 24, lk 18– 19. Villmann, S. (2007). Porkuni lahing 21. septembril 1944 ja selle jäljed. [Kodu uurimistöö]. Tamsalu. INTERNETIALLIKAD Joosep, E. (2011). Rakveres küüditati 51 peret. Virumaa Teataja, 14. juuni, http: //www. virumaateataja. ee/469596/rakveres kuuditati 51 peret (12. 02. 2014). Juuriksoo, J. Porkuni lahing, http: //www. militaar. net/php. BB 2/viewtopic. php? t=480 (14. 02. 2014).

Ehitusinsener Jaan Tartlandi loomingut Nõmmel Arhiivallikad ERA Linnaseadus, 19. 04. 1938. ERA 31. 3. 2824. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv Edu 5 ehitusluba. Edu 18 ehitusluba. Edu 22 ehitusluba. Hiiu Maleva 37 ehitusluba. Hiiu Maleva 39 ehitusluba. Karusmarja 3 ehitusluba. Kirde 10 ehitusluba. Kreegi 5 ehitusluba. Kreegi 11 ehitusluba. Kurni 5 ehitusluba. Lehtpuu 26 ehitusluba. Nikolai von Glehni 26 ehitusluba. Nõmme Kase 3 ehitusluba. Näituse 19 ehitusluba. Pargi 20 ehitusluba. Pohla 9 ehitusluba. Pohla 10 ehitusluba. Põhjakaare 6 ehitusluba. Põllu 10 ehitusluba. Päikese pst 34 ehitusluba. Päikese pst 47 ehitusluba. Pärja 7 ehitusluba. Riisika 10 ehitusluba. Rohula 20 ehitusluba. Seene 22 ehitusluba. Serva 24 ehitusluba. Sihi 36 ehitusluba. […] Kirjanduslikud allikad Arm, Tiina. „August Volberg ja Põllutöökoja ehitus talitus“. Arhitekt August Volberg, koost. Karin Hallas, 38 41. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 1996. Eensalu, Monika; Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, koost. Funktsionalistlik maja. Eramu ja väike kortermaja. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2011. Hallas Murula, Karin. 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak, 2012. Kalm, Mart. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001. Kalm, Mart. „Tallinn 1920. 1930. aastail“. Tallinna 20. sajandi arhitektuur, toim. Karin Hallas Murula, 10 12. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002. Kalm, Mart. „August Volberg – arhitekt“. Arhitekt August Volberg, koost. Karin Hallas, 18 27. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 1996. Kompus, Hanno. 20 aastat ehitamist Eestis. Toim. Karin Hallas Murula. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2006. Lõhmus, Leho. Nõmme ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2011. Lõhmus, Leho. Jalutaja teejuht. Nõmme. Toim. Karin Paulus. Tallinn: Solnessi arhitektuurikirjastus, 2007. Nõva, Erika. „Mustamäe asunduse planeerimine“. Arhitekt Erika Nõva. Minu töö ja elu, koost. Anne Lass, 34 38. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2006. Nõva, Erika. „Kolimine Mustamäele“. Arhitekt Erika Nõva. Minu töö ja elu, koost. Anne Lass, 46. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2006. Sepp, Mark; Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, koost. Tallinna maja. Hoonetüübi areng ja säästlik uuendamine. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2010.

Ehitusinsener Jaan Tartlandi loomingut Nõmmel Veebilehed „Edgar Velbri – elulugu ja tööd“. <http: //www. hot. ee/edgarvelbri/raamat. html> (31. 03. 2014) Muinsuskaitseamet. „Arhitektuurimälestis“. <http: //www. muinas. ee/muinsuskaitsetegevus/malestised/arhitektuurimalestised> (04. 2014) Riigi Teataja. „Tallinna üldplaneering, skeem 35“. <https: //www. riigiteataja. ee/akt/412092013004> (08. 04. 2014). Perioodika Hallas Murula, Karin. „Juugendstiilis Endla teatri hoone – Pärnu kadunud rahvussümbol“. Pärnu Postimees (09. 11. 2006). <http: //www. parnupostimees. ee/2141339/juugendstiilis endla teatri hoone parnu kadunud rahvussumbol> (06. 04. 2014). Lankots, Epp. „Mitmekesine funktsionalism“. Sirp (24. 11. 2011). <http: //www. sirp. ee/index. php? option=com_content&view=article&id=13479: mitmekesine funktsionalism&catid=20: arhitektuur&Itemid=25&issue=3370> (20. 02. 2014). Lige, Carl Dag. „Uue ja vana vastaspinge Erich Jacoby arhitektuuris“. Sirp (07. 01. 2011). <http: //www. sirp. ee/index. php? option=com_content&view=article&id=11823: uue ja vana vastaspinge erich jacoby arhitektuuris &catid=20: arhitektuur&Itemid=25&issue=3327> (20. 02. 2014 ). Preem, Martti. „Miljööalad – mis ja milleks? “, Maja 3/2008. <http: //www. solness. ee/maja/? mid=111&id=395&p=4> (04. 2014). Publitseerimata allikad Nõmme hoonestuse arhitektuur ajalooline inventeerimise tabel. Koostanud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2008.