Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad

Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)” alusel.

1. Selgrootud vees • Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik.

Kuidas selgrootud vee all hingavad? • Jõevähk hingab lõpustega. • Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. • Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru

2. Kuidas kalad vees hingavad? • Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne. ). • Kalad ei pea veepeale hingama tulema. • Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANED 1. Mida tähendab väljend , , ma tunnen end kui kala vees”? 2. Mis kala on pildil?

Lõpused • Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund. • Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (H₂O) omistatakse hapnik (O₂) ning vesi liigub uuesti lõpusekaante avanedes välja.

O₂ Kalade hingamine – skeem VESI CO VE ₂ SI

3. Kuidas kahepaiksed vees hingavad? • Kahepaiksed e amfiibid on konnad, kärnkonnad ja vesilikud. • Nad saavad elada ja hingata nii vees, kui maismaal. Rohukonn on üks Eesti tavalisemaid kahepaikseid. Tema tuleb vette vaid kudema.

Konnade tunnused PUNNIS SILMAD LAME KERE TRUMMIKILE SUURED TAGAJÄSEMED

Kahepaiksete hingamine • Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui naha kaudu. • Vees hingavad naha kaudu, kuid aktiivselt vees liikudes vajavad nad rohkem hapnikku ning seega peavad vahel veepinnal hingamas käima.

• Kõik konnakullused hingavad lõpustega. Keskkonnaameti pilt Mudakonn on üks haruldasemaid kahepaikseid Eestis. Teda leidub veel vaid Ida-Eestis, suurim asurkond asub Piirissaarel. Mudakonnal on eriliselt suured kullesed.

4. Kuidas veeimetajad hingavad? • Kõik imetajad hingavad kopsudega. • Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda on seal lihtsalt palju vähem). • Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal hingamas käima. • Neil talletub hapnik paremini ning seega peavad nad veeall kauem vastu kui meie.

Hallhüljes

5. Kuidas kalad vees liiguvad? • Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees kiirelt liikumiseks: 1. VOOLUJOONELINE KEHA – väike veetakistus 2. SUHTELISELT PAINDUV KEHA – aitab edasi liikuda 3. UIMED – sabauimega lisab kala hoogu, selja-, kõhu- ja rinnauimed aitavad tasakaalu säilitamiseks ning liikumissuuna reguleerimiseks. 4. UJUPÕIS – aitab liikuda üles- ja alla. VIDEO KOIKALADE UJUMISEST: http: //www. youtube. com/watch? v=SBVg. KSJPM 7 Q

Latikas

6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad? • Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad. • Edasi liiguvad nad tagajalgadega vett tõugates. • Kullestel jäsemeid pole, nemad liiguvad vees sarnaselt kaladele, sabaga hoogu andes. • Ka vesilikud liiguvad peamiselt sabaga liigutades, jäsemeid kasutavad nad haaramiseks. VIDEO KONNADE UJUMISEST: http: //www. youtube. com/watch? v=a. Guonxv. Hrro&NR=1&feature=endscreen

Konnade kohastumused eluks vees SILMAD JA NINAAVA ÜHEL TASAPINNAL UJULESTAD TUGEVAD TAGAJÄSEMED

7. Kuidas linnud vees liiguvad? • Paljudel veelindudel on varvaste vahel ujulestad. • Enamiku veelindude suled ei märgu (näiteks kormoran on lind, kes peale ujumist peab end kuivatama → tema suled märguvad) Kormorane tuleb Eestisse järjest rohkem. Nende arvukuse kontrollimiseks õlitatakse osasid kormoranide mune. Nii ei saa loode piisavalt õhku ning ta sureb varajases staadiumis.

8. Kuidas imetajad vees liiguvad? • Eestis elavatest veeimetajatest keegi alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise eluviisiga. • Näiteks saarmas ja kobras. • Ujumiseks on neil varvaste vahel ujunahad, suunda muudavad nad sabaga. Saarmastele meeldib elada voolava veega veekogude ääres. SAARMAS UJUMAS: http: //www. youtube. com/watch? v=68_o 3 Ra. Viz. A

Pärisveeimetajatel on loivad • Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline. • Sinivaal on maakera suurim loom. VIDEO SINIVAALAST: http: //www. youtube. com/watch? v=9 pj. I 2 Xkmo L 0

Mõisted • Lõpused – veest hapniku kättesaamiseks kohastunud elundid. • Uimed – kalade ujumiselundid. • Loivad – imetajate jäsemed, mis on kohastunud ujumiseks.

Ülesanded • Kuidas hingavad vees selgrootud? • Võrdle kalade ja veeimetajate hingamist. KALAD Millega hingavad? Kuidas hingavad? Kuikaua saavad veeall viibida? Kes? (too näiteid) VEEIMETAJAD

Täienda skeemi KAHEPAIKSETE HINGAMINE KULLESTEL TÄISKASVANUTEL

Ülesanded • Millised kohastumused on kaladel eluks vees? • Mille poolest erineb kormoran teistest veelindudest? • Kas saarmas liigub vees hästi? Mis seda võimaldab?

ALLIKAD • Kõik pildid (v. a. Need, millel on autor märgitud) pärinevad Wikimedia Commonsist. • Teksti aluseks on Avita , , Loodusõpetus 5. klassile” 2012 R. Kuresoo K. Jankovski.

• • • • http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: J%C 3%B 5 ev%C 3%A 4 hk. jpg http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Nepa_cinerea 01. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Nepa. cinerea. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Rutilus_rutilus_Lithuania. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Carp_gill_defect. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Tuna_Gills_in_Situ_cut. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Pstruh_duhov%C 3%BD, _%C 5%B E%C 3%A 1 bry. jpg http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Common_frog. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Pickerel_Frog. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Foka_szara_mateusz_wlodarczyk. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Carp_bream 1. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Roheline_konn. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Phalacrocorax_carbo_Austins_Ferry_2. jp g http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Otter-near-water-wildlife_3__West_Virginia_-_Forest. Wander. jpg http: //en. wikipedia. org/wiki/File: Blue_whale_size. svg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: 12 th_Place__American_River_Otters_%287420210046%29. jpg PILDIALLIKAD