KOHASTUMINE p lk 76 79 Eve Popp Hille

KOHASTUMINE Õp lk 76 - 79 Eve Popp, Hille Arumäe

Mõisted ► Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv ► Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel (populatsioonil, liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess

Mõisted ► Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. ► Kohastumus on populatsiooni ja liigi isendite pärilike tunnuste süsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist. ► Loomade kohastumused 2. 20

Adaptatsioon e kohastumus ► Loodusliku valiku tagajärjel tekivad pöördumatud kindlasuunalised muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi. ► Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud ja suhtelise iseloomuga

Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi. ► Kohastumused avalduvad organismide 1. sise- ja välisehituses, 2. füsioloogias, 3. paljunemises, 4. käitumises, 5. paljunemises ja teistes eluavaldustes.

Kohastumine kuivusega ► Hästi väljaarenenud kattekude, kukehari ► Sügav ► Kitsa juurestik, või lihaka lehelabaga lehed. mägisibul

Kohastumine kuivusega ► Vee säilituskude, ► Lehed taandarenenud, ► Õhulõhed kaktused avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO 2 varutakse öösel.

Loomadel vees liikumiseks ► Süstjas hallhüljes ahven voolujooneline kehakuju; ► Ujumiseks uimed või loivad; ► Kehakatted (lima, soomused, karv).

Lindudel kujunenud ► Lendamiseks ► Tühjad toruluud, ► Veelindudel ujulestad, ► Mittemärguv Sinikael part tiivad, sulestik.

Paljudel organismidel on varjekuju või varjevärvus. ► Aastaajalised lõvid rabapüü muutused karvastikus või sulestikus, ► Liivakarva värvus kõrbeloomadel, ► Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, ► Sarnasus keskkonna fooniga.

Varjevärvus särg tiiger krabiämblik

Hoiatusvärvus ► See annab märku ebameeldivast maitsest või mürgisusest. seitsetäpp-lepatriinu herilane Arizona korallmadu

Mimikri- sarnasus mõne teise liigiga kägu herilane Mimikri loomariigis 3. 16 raudkull sirelane Mimees – sarnasus keskkonnaelemendiga

Mimikri röövikutel

Sarnasus kärbesõis Arizona korallmadu Arizona mägi-kuningmadu

Kohastumused avalduvad ka käitumise iseärasustes. Lõimetishoole Lindude ränded Taliuinak Käitumiskohastumused

Kohastumuste suhtelisus Kohastumused ei ole täiuslikud. Näiteks ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks. § Kaelkirjaku pikk kael – aga kuidas juua saab? § Isashirvede suured sarved – kulukad ehted! § Rabapüü – aga lumevaesel talvel? § Pühvlikari on ohtlik, aga üksikisend?

Organismide vastastikune kohastumine ehk „kohastumisvõidujooks“ saaklooma ja kiskja vahel; ► peremehe ja parasiidi vahel. ►

Võrdle tabelvormis! Võrreldav tegur Kas pärandub? Kellel esineb? Kas on fenotüübiline või genotüübiline muutus? Mis muutub? Mille tõttu muutus toimub? Mis on tulemus? Kohastumine Kohanemine

Kodus õppida! ► Õp lk 76 – 79 ► tabel lõpetada!