SELGROOGSED LOOMAD Tunnused Seljakeelik Siseskelett saba On teissuused

SELGROOGSED LOOMAD

Tunnused • Seljakeelik • Siseskelett • saba

On teissuused loomad • Süda kõhtmiselt • Närvisüsteem selgmiselt • Peaaju on koljuga kaitstud • Neile on iseloomulik: bilateraalsümmeetria kehaõõs, suu ja pärakuga seedekanal, lüliline Kehaehitus.

6 suuremat rühma: • • • Sõõrsuud Kalad Kahepaiksed Roomajad Linnud Imetajad

Mis on seljakeelik ? • seljakeelik – närvitüve ja seedekulgla vahel piki looma keha kulgev tugev, kuid painduv tugistruktuur, mis on kõrgematel selgroogsetel taandarenenud. (imetajatel moodustab see lülidevaheliste ketaste säsituuma) • Embrüonaalse arngu käigus tekib seljakeeliku ja närvitoru ümber lüliline selgroog – selgroogsetel keskne tugielund.

siseskelett • Kasvab koos loomaga • Võimaldab kasvad loomal väga suureks http: //et. wikipedia. org/wiki/Skelett

Saba • Enamikul kogu elu… • Sisaldab tugielundkonna elemente. (skelett ja lihased) • Paljudel loomadel liikumiselund. (kaladel) • Vajalik tasakaalu hoidmisel. • Vajalik suhtlemisel.

http: //evolutionfun. com/images/content/newtail. jpg

Seede- ja hingamiselundkond • Enamikul on lõugadega suu – et varustada suurt organismi piisava toiduga. • Hingamiselundid kujunesid sooltoru eesotsas mõlemal pool neelu kujunesid avavused, mis mille kaudu filtreeriti veest nii toitu kui edaspidi ka hapnikku (lõpused).

Kaasajal: meritupp on kõige algelisem keelikloom (selgroogne). Tema vastne ujub, hiljem kinnitub põhjale. http: //www. ebu. ee/ http: //www. infoescola. com/biologia/classe-ascidiacea-ascidias

Sõõrsuud 570 milj aastat tagasi • Lõuad puuduvad • Painduv kõhreline toes (sisetoeseks on seljakeelik) • Selgroolülid puuduvad • Soomuseid ei ole • Paarilised uimed puuduvad • poolparasiidid

Silmud ja pihklased on tänapäevased lõuatud kalad - sõõrsuud. http: //www. ebu. ee/ http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. talkdesign. org http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //lh 4. ggpht. com

Esimesed lõugadega kalad - akantoodid, väikesed, ogalised, väljasurnud: Kõhrkalad - 400 milj a. tagasi kõhrest luustik, lõualuud Mitmetel kujunes kehasisene viljastumine. http: //www. ebu. ee/ Vaata: Imeline Teadus 11/2011 "Sugühe viis veest välja"

Uued tunnused kaladel • Lõuad • Lüliline selgroog • Paarilised uimed (kontrollivad liikumise suunda, kiirust ja sügavust) • Neil on küljejooneelund.

Kõhrkalad – esimeste kalade järeltulijad • Kõhrkude on kergem kui luukude – rööveluviis. • Puuduvad soomused • Puudub lõpusekaas • Puudub ujupõis – keha ujuvuse tagab veest kergemate rasvade akumuleerumine maksas.

Kaasaja kõhrkalad – haid, raid. Luud on kõhrelised, puuduvad lõpusekaaned, soomuste asemel nahahambad http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //consilience. typepad. com/photos/uncategorized/great 20 white 20 shark 202. jp http: //www. ebu. ee/ Autori fotod

Koaankalad • Esimesed tõelised luulise skeletiga kalad • 400 milj aastat tagasi.

KOAANKALAD - algeliste kopsudega 1) Vihtuimsed kalad - ainult neile iseloomulikest lihaselistest uimedest said tekkida jäsemed Latimeeria – “elus fossiil” http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/f/fd/Latimeria. jpg http: //www. ebu. ee/

KOAANKALAD 2) Kopskalad – devoni ajastul. tänapäeval elav mudahüpik http: //www. ebu. ee/ http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. hullumaja. com/files/pictures/2008/09/17/PIgc. Lm. LPUP. jpg

Luukalad • Kiirelised uimed • Lõpuskaas • Ujupõis 20 000 liiki.

Kahepaiksed • Vaja rohkem energiat, et liikuda kuival… • Kopsud- neelavad õhku kuna puuduvad roided. Täienduseks nahahingamine. • Munad ja vastsed ei ole kaitstud kuivamise eest – paljunemiseks vajalik vesi…

Karbonis oli niiske, soe kliima, kujunes väga palju erinevaid kahepaikseid, suurimad 4 m.

KAHEPAIKSED (tänapäeval 4200 liiki): Jäsemed, kuid külgedel ja seetõttu ei hoia keha üleval. Algelised kopsud (ilma rinnakorvita, peab õhku neelama) ja naha kaudu hingamine (1 : 1) Nahk niiske - et saaks hingata. Aju arenenum, et jäsemeid koordineerida. Kudu – munarakkudel puudub kaitsev kest. Kehaväline viljastumine.

Kahepaiksete põlvnemine http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/d/db/Fishapods. jpg

ROOMAJAD (tänapäeval 6300 liiki) alustavad võidukäiku vana-aegkonna lõpus ja valitsevad kogu kesk-aegkonnas: Jäsemed suunatud rohkem keha alla Kopsud töötavad tänu roietele paremini. Otsaju suurem, kui kahepaiksetel, kael Nahk - sarvsoomused 2 vereringet, kuid ei garanteeri veel püsisoojasust, kuid. . . Isastel välised suguelundid - kehasisene viljastumine Munal on tugev nahkne kest, ei sõltu enam veest.

Üks hüpoteesidest, mis suhteliselt hästi faktidel põhinev: Hiigelsuur meteoriit langes Antarktikasse, mille tulemusel hiidlained põrkusid maakera vastasküljel. Selle tulemusel lahvatab Maa vastaspunktis tohutu vulkaan, kliima soojeneb ja paljunevad väävelvesinikku tootvad bakterid. Selle tulemusel hävib 100 000 a. jooksul 90% mereelustikust. Väävelvesinik levib ka õhku ja hävib 70% maismaa liikidest. Suhteliselt elutu Maa on 20 miljonit aastat ja lõpuks eelise saavad roomajd ning paljsseemnetaimed.

Ürglind - Archaeopteryx - 150 milj. a. tagasi hammastega lõualuud selgroolülid sabas varbad tiibadel suled

Suuremad sauruste rühmad

Algelised imetajad olid juba kesk-aegkonna alguses, kuid vähearvukad Hiire-suurused, öise eluviisiga, putukatest toituvad