Loodusteadusliku uurimist korraldamine 8 klassi loovt kontekstis Hele

Loodusteadusliku uurimistöö korraldamine 8. klassi loovtöö kontekstis Hele Pomerants 2013 Püünsi

Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, MA TEEN ISE JA MA SAAN ARU! (Hiina vanasõna)

Uurimus • … on kompleksne protsess, mis sisaldab erinevaid mõtlemisoskusi ja taustateadmisi (Flick, 2006). • … on tõe või seaduspärasuse otsimine (Chiapetta, 1997). • … on protsess, kus otsitakse vastust (uurimis) küsimusele.

• On laialdaselt kasutusel kõigis teadusvaldkondades: loodus- ja täppisteadustes, meditsiinis, pedagoogikas ja sotsioloogias. Uurimuse eesmärgiks on koguda andmeid, millega • kontrollida ette antud teoreetilisi mudeleid, • võimaldada teistel uurijatel läbiviidud uuringuid korrata, • tõsta meie võimet sotsiaalset käitumist ette ennustada.

Tähtsaks etapiks probleemide avamisel on õppida vaadeldavat arvuliselt kirjeldama. Kui esmalt võib piirduda ka erinevuste kvalitatiivse väljendamisega – enne oli vähem ja nüüd on rohkem – siis järk-järgult peaks arendama oskust välja mõelda, kuidas iseloomustada erinevaid protsesside tunnuseid arvuliselt ehk kvantitatiivselt. Sellele võiks põhitähelepanu suunata 3. klassis. 4. klassis võiks edasi liikuda sellega, et harjutatakse vaatlusandmete kirja panemist. Märkmete tegemine võib algul tunduda mõttetu, sest lihtsad asjad jäävad kõik pähe, aga keerulisemate või pikemat aega kestvate vaatluste korral on see hädavajalik muidu pole tagatud tulemuste usaldusväärsus. 5. klassis järgmiseks tuleb panna rõhk nende süstematiseerimisele. See võimaldab avastada esmaseid seaduspärasusi ja eristada olulist ebaolulisest.

6. klassis tuleks kasutatakse vaatlemiseks õpetaja poolt koostatud plaane. Siin tuleb keskenduda juba kõige keerulisematele vaatlusplaanidele – sellistele, mille põhjal protsess toimub pikemal ajaperioodil ning korraga vaadeldakse erinevate tunnuste muutumist sõltuvalt vaatlusobjektidest. Kindlasti on see ka koht erinevate meelte abil kogutava teabe kombineerimiseks ühtseks tervikuks. Oma vaatluseplaanide koostamine ja nende alusel probleemide identifitseerimine võiks jääda 7. klassi. Siinkohal on oluline hinnata plaanide teostatavust ning fokusseeritust. Ise võiks õpilased vaatlusplaane hindama hakata 8. klassis. 9. klassi jääks vaatlusplaanide põhjendatud korrigeerimise oskuse arendamine. Põhjendused peaksid tulenema vaatlustulemustest ja taustinfost.

Õpilastele pakutakse välja üldteema, mille raames nad võivad valida uurimiseks endale olulisi probleeme Rõhuasetus on ümbritseva eluga seotud probleemteemadel. Probleemid püstitavad õpiprotsessi käigus õpilased ise ning seejärel hakkavad neile otsima lahendusi. Probleemõpe suunab õpilasi küsima: – Milles seisneb probleem? – Kuidas saaks probleemi lahendada? – Millist lahendamisviisi või strateegiat peaksin rakendama? – Kui õige on minu lahendus?

Probleemküsimused on: • Selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist). • Intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised (sõnastatud õpilasele põnevalt, arusaadavalt). • Mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi). • Paljudest andmetest sõltuvad (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida).

Probleemõppe 5 tunnust 1. Õppimine peab algama probleemist. 2. Probleem peab suunama tegevustele ja teadmiste konstrueerimisele, mida on vaja tuleviku edukaks töötamiseks. 3. Omandatavad teadmised integreeritakse probleemi ümber probleemist, mitte ainest lähtuvalt. 4. Õpilasi juhendatakse ise suunama (üksi ja ühiselt) oma tegevusi nii, et need aitaksid kaasa probleemi lahendamisele. 5. Kasutatakse erinevaid rühmatöö vorme (üksi meeskonna heaks, ühiselt meeskonna heaks), mitte loenguid.

UURIMUSLIKU ÕPPE ETAPID 1. Probleemi määratlemine 2. Uurimisküsimuste sõnastamine 3. Hüpoteeside püstitamine 4. Katse planeerimine 5. Katse/eksperimendi läbiviimine ja andmete kogumine 6. Tulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7. Järelduste esitamine TEADUSLIKU UURIMISPROTSESSI ETAPID 1. Teema valik, uurimisprobleem 2. Kirjanduse läbitöötamine 3. Hüpoteesid või uurimisküsimused 4. Uuritavad, valim 5. Uurimuse instrumendid 6. Uurimise korraldus 7. Andmeanalüüs 8. Tulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine Samad etapid läbib 8. klassi õpilane oma loovtöö valmistamisel.

Teaduslik meetod … on üks teadmiste saamise viis (J. R. Fraenkel & N. E. Wallen (2003) • Küsimustele saadakse vastused sihipärase ja avaliku andmete kogumise ning andmeanalüüsi kaudu • Võimaldab usaldusväärsete ja korrektsete tulemuste saamist

Teadustööle esitatavad nõuded: Aktuaalsus (teema peab olema oluline) Originaalsus (algupärasus, uudsus) Objektiivsus Korrektsus (selgus, mõistet defineerimine ja ühetähenduslik kasutamine, arvude ja arvutuste täpsus) • Kontrollitavus • Tõestatus (väidete argumenteeritus, faktidele toetumine) • •

Teaduslik uurimistöö võib olla • Empiiriline uurimus (kogemusel põhinev) • Teoreetiline uurimistöö (referatiivne töö) • Rakendust loov uurimus (valmib midagi praktilist, mille sobivust testitakse)

Mõistetest Uurimismeetodid - uurimuse teostamise viisid • Valimi moodustamise meetodid • Andmekogumismeetodid • Andmetöötlusmeetodid Uurimisstrateegia – uurimise eri metoodiliste lahenduste terviklik kogum

Uurimisstrateegiad • Kvantitatiivsed • Kvalitatiivsed • Kombineeritud

Uurimisstrateegiad Kvantitatiivsed (arvulised andmed, kvantitatiivne mõõtmine, järeldused statistilise andmeanalüüsi põhjal). • Enne uurimust püstitatakse hüpotees(id). • Kogutakse võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta meetodiga, mis võimaldab arvulist mõõtmist. • Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal. Uurija püstitab hüpoteesi(d) ja uurimus kas kinnitab või lükkab hüpoteesi ümber. Kvantitatiivsed strateegiad (eksperimentaalne uurimus, kaardistav uurimus)

Uurimisstrateegiad Kvalitatiivsed (verbaalsed ja pildilised andmed, kvalitatiivsed andmekogumismeetodid, järeldused statistilist andmeanalüüsi tegemata). • Enne uurimust püstitatakse uurimisküsimus(ed) • Eesmärk on aru saada, mida inimesed teevad ja kuidas mõtestavad, põhjendavad ja loovad oma arusaamisi maailmast ning iseendast. • Andmebaasiks on intervjuud, vaatlusandmed, uurija märkmed, dokumendid. Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt. Andmete töötlemise meetodi valib/loob uurija, kes korrastab, süstematiseerib, paigutab andmeid ümber. Saadud tulemus on uurija interpretatsioon. Uurimuse kava kujuneb uurimuse käigus.

Uurimisprotsessi läbimine 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Teema valik, uurimisprobleem Kirjanduse läbitöötamine Hüpoteesid või uurimisküsimused Uuritavad, valim Uurimuse instrumendid Uurimise korraldus Andmeanalüüs Tulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine

1. Teema valik, uurimisprobleem – Esialgse täpsustamata teema valik – Teema täpsustamine • Teemat valides arvestada, kas on teostatav, oluline, kas ajakulu on sobiv, majanduslikud ressursid, uuritavate kättesaadavus, kirjanduse olemasolu. • Uurimisprobleem esitatakse tavaliselt küsimuse vormis. Kuidas küsimus esitada, sõltub eesmärgist: kirjeldavas uurimuses küsitakse kuidas, missugune; seletavas uurimuses mispärast, mis järeldub.

2. Kirjanduse läbitöötamine. 3. Uurimuse teoreetiline aluspõhi • Otsida mida ja kuidas on uuritud. • Lugemist alustada hiljem ilmunud artiklitest. • Teema piiritleda, leida nii metoodiliselt kui sisuliselt tänapäevane tase. • Põhjendada, miks teen uurimuse just nii. Soovitused: Märkmete tegemisel on oluline kirjutada välja või teha koopia, internetimaterjalide kasutamisel kirjutada välja ka otsingu kuupäev. Väljakirjutus varustada täpsete viidetega (nt autor, aasta, artikli pealkiri, ajakirja nimi, nr, lk). Jätta ruumi ka oma mõtetele.

4. Hüpoteesid või uurimisküsimused • Hüpotees – teooriast tuletatud mõõdetav ennustus. Kasutatakse tavaliselt kvantitatiivses uurimuses. Üldine praktika on, et hüpoteese kasutatakse seletavas ja võrdlevas uurimuses. Hüpoteese ei kasutata kirjeldavas ja kaardistavas uurimuses. • Uurimisküsimusi kasutatakse tavaliselt kvalitatiivses uurimuses.

5. Uuritavad • Kelle käest või mis dokumentidest saab kõige usaldatavamad andmed. • Mis omadustega peaks olema uuritavad. • Piirkond. • Valimi suurus. • Valimi moodustamise metoodika.

6. Uurimuse instrumendid (1) Uurimisinstrumendi valik sõltub sellest, milliseid andmeid vajatakse: Küsitlus – „+Suur andmestik, aja kokkuhoid – „-„ ei tea, kui tõsiselt vastatakse – „-„ vastamata jäänud küsimuste hulk – „-„ hea ankeedi koostamine on aega ja oskusinõudev Ankeedi katsetamine vajalik. Kaaskiri oluline (küsitluse eesmärk, tähtsus, tagastamise tähtaeg).

Uurimuse instrumendid (2) Intervjuu on peamine meetod kvalitatiivses uurimuses. • „+“ inimene saab end vabalt väljendada • „+“ ainekogumise paindlikkus • „-„ suur ajakulu, intervjueeritav võib tahta anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid Intervjuu valitakse, kui vastuste suunda raske ette näha, soovitakse vastuseid täpsustada, on oodata palju erinevaid vastuseid, soovitakse saada põhjuslikku teavet, uuritakse raskeid või õrnu teemasid. Teostatavad on individuaal-, paaris-, rühmaintervjuud.

Uurimuse instrumendid (3) Vaatlus sobib kvalitatiivsetes uurimustes • „+“ saab vahetut teavet, uurida loomulikku keskkonda • „-„ ajamahukas • „-„ uurija kohalolek võib häirida • „-„ uurija võimalik emotsionaalne suhe uuritavatega

Uurimuse instrumendid (4) Dokumentide kasutamine (autobiograafiad, päevikud, kirjad, mälestused, ametlikud dokumendid, elulood). Tuleb jälgida uurimisinstrumentide valiidsust ehk kehtivust - kas mõõtmiseks valitud vahend mõõdab seda, mille mõõtmiseks ta on ette nähtud ja reliaablust ehk usaldusväärsust – kuivõrd usaldatav on mõõtmistulemus.

7. Uurimise korraldus 8. Andmeanalüüs 9. Tõlgendused Uurimise korraldus (mis, kus, millal, kuidas? ) Andmeanalüüs (kirjeldamine, võrdlemine, seoste leidmine, prognoosimine, rühmitamine). Tulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine • Tõlgendused (arutelu, diskussioon) interpreteeritakse saadud tulemusi püstitatud hüpoteeside valgusel; seostatakse need sissejuhatuses toodud seisukohtadega; tuuakse välja sarnasused ja erinevused käesolevas töös saadud tulemuste ja kirjanduses esitatud andmete vahel; pakutakse leitud erinevustele ja sarnasustele põhjendusi või selgitusi. • Järeldused peaksid toetuma sünteesis ühendatud peamistele tulemustele.

Kaitsmise esitlus Loovöö/uurimistöö kaitsmise esitlus peaks sisaldama: 1. Pealkiri, autor, juhendaja, õppeaasta. 2. Teemavaliku põhjendus. 3. Uurimisküsimused, hüpotees. Töö eesmärk. 4. Lühike töö tutvustus (huvitavaid uusi momente, mis võiksid ka teistele huvipakkuv või hariv olla. Võib lisada paar fotot, video). 5. Tulemused (mida teada saadud, kuidas võiks tööd edasi arendada). 6. Lühike ülevaade tähtsamatest kasutatud materjalidest. 7. Tänamine. Kokku 6 -8 slaidi. Kaitsmise kestvus max 10 minutit (esitlus + küsimused).