Inimese vajadusest lhtuvalt sotsiaalteenuse thusam korraldamine ja pakkumine

Inimese vajadusest lähtuvalt sotsiaalteenuse tõhusam korraldamine ja pakkumine: kuidas sotsiaaltöötajana selleni jõuda? Veebiseminar toimub Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ punkti 2. 4. 4. "Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande alane nõustamine elanikkonna abistamiseks“ projekti „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ raames

Kuhu liigub sotsiaaltransport? 19. 08. 2020 Ø Sotsiaalministeeriumi kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag Ø Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk ja projektijuht Külliki Kübar Ø Sotsiaalkindlustusameti kohaliku omavalitsuse nõustamisüksuse nõustaja Heletäht

Sotsiaaltransporditeenuse osutamine ØLäbi viidud küsitluse põhjal pakuvad kõik vastanud KOVid sotsiaaltransporditeenust ja otsuse teenuse saamiseks teeb enamasti sotsiaaltöötaja hindamise põhjal. ØMurekohaks on: • abivajadust ei hinnata 7 KOVis ehk vastanutest 11, 86% (põhjused on siin erinevad, näiteks transport (k. a sotsiaaltransport) on tasuta). • abivajaduse hindamine viiakse läbi teenuseosutaja juures kontoris 3 KOVis e vastanutest 5, 09% (näiteks teenuseosutajaks on hallatav asutus).

Sotsiaaltransporditeenuse hind ØTasuta teenust pakuvad 12 KOVi (Harku, Lääne-Harju, Raasiku, Kanepi, Luunja, Tartu vald, Narva-Jõesuu, Toila, Rakvere, Ruhnu, Saaremaa). ØTeenuse hinnad varieeruvad sõltuvalt sõidualustustasust, ooteajast, kordadest tulenevalt, öine/päevane aeg, piirkonnast (KOV piires, kaugemal): • kõige odavam teenus on 0, 15 eurot/km • kõige kallim teenus on 1 eurot/km

Milleks lennata kui ühistransport on mõeldud kõigile?

Sotsiaaltransporditeenus

Miks üldse sotsiaaltranspordist rääkida (Sotsiaal)transport on hoolekande-ja tervishoiuteenuste ning teiste teenuste kättesaadavuse tagamise baasteenuseks. Liikuvus, enda käikude ja vajaduste üle otsustamise võimalus, tagab inimeste heaja rahulolu

Transpordi kasutamise võimalus inimesele, kes oma erivajaduse tõttu ei saa kasutada ühistransporti või isiklikku sõidukit Teenuse eesmärk ja sisu Transport lähtuvalt konkreetse inimese vajadusest Miinimumtingimusena sõitmiseks tööle, kooli või avalike teenuste kasutamiseks

Teenuse sihtrühm Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudega inimesed. St, et inimesel ei ole pea olema puude raskusastet määratud Inimesed, kelle abivajadus on hinnatud ja teenuse vajadus välja selgitatud

Ühekordne teenuse kasutamise vajadus. Nt haiglasse, haiglast koju, ajutine haigestumine. Teenusele suunamine Korduv teenuse kasutamise vajadus. Nt kooli, tööle. Teenuse maht peab vastama inimese vajadusele.

Teenuse osutamine Maht Teenuse maht peab vastama inimesele vajadusele Hinnata saab inimese vajadust teenuse järele sihtkohtade osas

Sotsiaalvaldkonna töötaja autojuhina v. korraldatud transport Liinivedu või isikupõhine transport Teenuse osutamine Korraldus Inimese vajadusele vastav transport – nt kohandatud sõiduk, tugi kodust väljumisel, autosse sisenemisel jne, saatja Sõitude ühitamine Sotsiaaltranspordi ja mõne teise teenuse pakkumise ühitamine

Liinivedu – tasu ei tohi olla suurem muu transpordivõimaluse maksumusest. St, et kui sõit on maakonna piires ja maakonnas on tasuta ühistransport, siis ei tohi tasu võtta ka liiniveona korraldatud sotsiaaltranspordi eest Muudel juhtudel võib tasu võtta, kuid tasu suuruse määramisel tuleb arvesse võtta teenuse mahtu, maksumust ning teenuse saaja ja tema perekonna majanduslikku olukorda Tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks Teenuse eest tasu võtmine

Maakondlike arenduskeskuste maakondlikest analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes: Vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Sotsiaaltranspordi katseprojektist Sotsiaaltransporditeenust ei osutata ainult ühe KOV-i piirides sõite tehakse üle KOV-i ja maakonna piiride. Sotsiaaltranspordi sõite on võimalik ühildada ühistranspordiga. Sotsiaaltransporti võib lugeda sotsiaalhoolekande-, tervishoiuteenuste ja teiste teenuste kättesaadavuse tagamise baasteenuseks.

Ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenuse pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul Katseprojekti eesmärk Alaeesmärgid: - pakkuda välja toimiv ja kuluefektiivne sotsiaaltransporditeenuse rahastamismudel pakkuda välja erinevate osapoolte vajadusi rahuldab sotsiaaltransporditeenuse pakkumise mudel kirjeldada sotsiaaltransporditeenuse pakkumise tingimusi testida ühtset maakondlikku sotsiaaltranspordikorraldust Kaugem eesmärk: Teenusepakkumise erisuste vähendamine. Ühetaoliste tingimuste ja võimaluste pakkumine inimestele, sõltumata elukohast ja erivajadusest.

Füüsilise erivajadusega inimesed, kes ei saa puudest tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot (nt liikumispuudega inimesed, vaegnägijad jne) Psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa seisundist tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot Sihtrühm Eakad, kelle iseseisev toimetulek ei ole piisav Inimesed, kes funktsioonipiirangu tõttu kasutavad abivahendit, millega tavalises autos/bussis sõita ei saa(nt ratastool) Inimesed, kes vajavad raamitransporti, kuid ei vaja sõidu ajal meditsiinilist abi (ehk sõidud, mida ei tee kiirabi) Hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm)

Partnerid katseprojekti rakendamisel

Katseprojekti kulg ja tulemused annavad paljuski suuna: - rahastuse korraldus Sotsiaaltranspord tulevik - osutamise korraldus Üks osa ühistranspordist

Aitäh! Triin Raag triin. raag@sm. ee

Teenusepakkuja kogemused MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Ø juhataja Andrus Kärpuk Ø projektijuht Külliki Kübar

Küsimused I Ø Millal rakendub kliendile võimalus, et ta pannakse kodus ühistranspordile, keegi võtab ta sihtkohas (nt Tallinn) maha ja viib haiglasse ning toob pärast tagasi jaama. Hetkel on nii, et meie üks transpordivahend sõidab Tallinna ja teine Tartusse, aga kohapealsed sõidud jäävad tegemata. Sõit + ootamine võtab terve päeva. Teenuse selline korraldus eeldab, kas KOVde omavahelisi kokkuleppeid või on KOVl endal leping nt Tartu või Tallinna taksoteenuse pakkujaga, kes inimese bussilt/rongilt vastu võtab ja edasi viib. Ø Kuidas on mõeldud sotsiaaltransporditeenuse korraldamisele või regulatsioonile eakatele, tervisekahjustusega, ajutise trauma korral jt isikutele, kellel ei ole puuet aga elavad bussipeatustest kaugel (bussid on madalapõhjalised aga inimesed ei jõua sinna peale minna)? Kuidas on tööealiste osalise puudega ja puuduva töövõimega isikutele soodustused ühistranspordis, kui inimestele puuet ei tuvastata? Sotsiaaltransporditeenuse saamisel ei ole tingimuseks määratud puude raskusaste. St, et kui abivajaduse hindamisel ilmneb sotsiaaltransporditeenuse vajadus, siis on selle korraldamine vajalik. Ø Sotsiaaltranspordi ressurss – kas isikupõhine või liiniteenus? Valik sõltub piirkonnast. Linnalises piirkonnas võib olla võimalik ja õigustatud liiniveo korraldamine, samas hajaasustusega piirkonnas pigem isikupõhine teenus.

Küsimused II Ø Kas sotsiaaltransporditeenust võimaldada ka toidupoe külastamiseks? Kui suur ja kas oleks mõistlik võtta sotsiaaltranspordi eest tasu kui ühistransport on tasuta? SHS annab teenuse sihtkohtadena miinimumtingimused, inimese vajadusest, piirkonnast jms asjaoludest tulenevalt võib võimaldada ka poe külastuse. Tasu, vt eelnev slaid teenuse eest tasu võtmise kohta. Ø Kuidas peaks olema sotsiaaltransport reguleeritud nii, et inimesed ei kasutaks seda taksoteenusena, võttes ära sõiduvõimaluse inimeselt, kellel võib seda rohkem vaja olla? Kehtestada kord, kui tihti (kasutuskord) ja erinev hind. Samuti saab abivajaduse hindamisel hinnata sihtkohti, kuhu minemisel on vajalik teenuse kasutamine. Ø Kuidas lahendada olukord hajaasustusega piirkondades? Eelkõige isikupõhise teenuse pakkumisena. Ø Kas sotsiaaltransporti peaks tulevikus korraldama riiklikult keskse süsteemina (regionaalsed/maakondlikud keskused)? See on üks võimalik suund, mida praegu ka katseprojekti käigus testitakse. Ø Millised on ressursisäästlikud lahendused? Kuidas kohalikud omavalitsused saaksid hakata teenust ühiselt pakkuma? Nt ÜTKde kaudu või siis muul moel ühiseid kokkuleppeid tehes. Ühiselt logistika- ja disepetšeriteenust pakkudes.

Küsimused III ØKuhu liigub sotsiaaltransport? Kas maakonnad teevad siseselt ühishankeid sotsiaaltransporti korraldades? Vt ka eelnevaid slaide. Sotsiaaltransport peaks saama osaks ühistranspordist. Ligipääsetavate busside ja nõudepõhisetranspordi pakkumisega peaks eelduslikult teataval määral vajadus sotsiaaltranspordi järele vähenema. ØMillised on tulevikusuunad teenuse arendamisel? Vt eelnevaid vastuseid. ØVõiksime võtta suuna sellele, et sotsiaaltransport kui selline kaob ning selle asemel tagatakse sotsiaaltransporditeenuse sihtgrupile transport tavapärase korraldusega. See tähendaks nõudetranspordi rakendumist, mis hajaasustusega piirkondades on vajalik ka inimesele, kes sotsiaaltransporditeenust saama ei kvalifitseeruks. Loomulikult on vajalik laiem pädevus sotsiaaltransporditeenuse sihtgrupi teenindamisel ning ka laiem abivahendite kasutamine. Kas ja kuidas on valmis riik selle suunaga tegelema? Selles suunas tegevus ka toimub. Sarnaseid eesmärke seab uus Transpordi arengukava nt.

Küsimused IV Ø Kui sõita piirkonna sõitu ühel suunal ja sulle tuleb peale 2 erinevat klienti erinevatest kohtadest. Kuidas käsitleda – kas mõlemad maksavad kindla fikseeritud summa või kumbki klient proportsionaalselt? Mõlemad variandid on võimalikud. Sõltub teie poolt korraldata teenuse rahastusmudelist. Ø Millised on suunad teenuse parendamisel? Vt eelnevad küsimused teenuse tuleviku kohta. Ø Huvitab see, kuidas riiklikult reguleeritakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, kuna teenuseosutamine on eelkõige kohaliku omavalitsuse korraldada ja igas KOVis erinev. Olulise osa sotsiaaltranspordist moodustab erivajadustega laste transport erikoolidesse. Kas on mingit head praktikat, kuidas saaks lähivaldade vajadustest koondpilti nii, et sellele tuginevalt saab sellist koolitransporti (igapäevane, kindla marsruudi ja kellaaegadega) ühiselt korraldada? Oluline on koostöö oma piirkonna KOVde ja ka ÜTK vahel. Lähikuudel saab praktikatena vaadata ka sotsiaaltarnsporditeenuse erinevaid mudeleid katsetavaid ühistransporditeenuse korraldajaid Ø Kas otsus sotsiaaltranspordi võimaldamiseks peab olema alati kirjalikult vormistatud? Reeglina küll. Erand võib olla nt erakorraline sõit (haiglasse, haiglast koju nt).

Küsimused V Ø Mida ja mis ulatuses peab kohalik omavalitsus isikule pakkuma, sh millal seda pakkuma tasuta? Kes peab veenduma, et inimene sõiduvahendisse saab ehk et kelle ülesanne on saatja leida, treppidel aidata liikuda? Inimese erivajadusi transpordi kasutamisel tuleb eelnevalt hinnata. See, kelle ülesanne on nt nt inimese aitamine autosse, sõidul saatmine, sõltub sellest, millised kokkulepped on vedajaga sõlmitud. Sellest tulenevalt võib abi korraldada/tagada, kas vedaja, KOV või inimene ise. Ø Miks ei tohi paralleelselt osutada sotsiaaltransporti KOV ja PÜTK? Ø Sotsiaaltranspordi tulevik, kuhu liigub, millised on suunad? Vt vastuseid eelnevatelt slaididelt. Ø Kas on lootust, et sotsiaaltransport läheb KOV korralduselt üle riiklikule korraldusele? Kui jah, siis millal? Sellele praegu kahjuks vastust veel ei ole. Ø Peegeldan, et omavalitsustel on nõksa võrra segadust selles küsimuses, et milliseid teenuseid on mõeldud SHS-is sotsiaaltransporditeenuse juures avalike teenustena? See vajaks äkki natuke selgemat nö lahtirääkimist. Millised on praktikad? Seaduse mõistes loetakse avalikeks teenusteks haridusteenuseid (nt lastehoid, lasteaed, kool), tervishoiuteenuseid (sh näiteks perearsti, eriarsti külastamine, samuti haiglasse minek, apteegi külastamine), postkontori külastamine vajalike postiteenuste kasutamiseks, pangakontori külastamine vajalike finantstehingute sooritamiseks, politsei- ja piirivalveameti, töötukassa või kommunaalteenustega seotud asjaajamisteks, samuti sotsiaalteenuste kasutamiseks, (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt)