LIPSUGA NEANDERTAALLASED Viive Einfeldt Koolitaja suhtlemistreener NLP Trainer

  • Slides: 20
Download presentation
LIPSUGA NEANDERTAALLASED Viive Einfeldt Koolitaja, suhtlemistreener, NLP Trainer Eesti NLP Instituut

LIPSUGA NEANDERTAALLASED Viive Einfeldt Koolitaja, suhtlemistreener, NLP Trainer Eesti NLP Instituut

SUL EI ÕNNESTU SAADA OMA ELLU MIDAGI KVALITEETSEMAT, KUI SA ISE OLED. Inimene elab

SUL EI ÕNNESTU SAADA OMA ELLU MIDAGI KVALITEETSEMAT, KUI SA ISE OLED. Inimene elab vanglas, mille seinteks on tema põhimõtted, väärtushinnangud, harjumused ja reeglid.

INIMESE HEAOLU JA TERVIS SÕLTUB: 10 % meditsiinist 20 % keskkonnast 20 % pärilikkusest

INIMESE HEAOLU JA TERVIS SÕLTUB: 10 % meditsiinist 20 % keskkonnast 20 % pärilikkusest 50 % eluviisist, sh Ø mõtlemisest(~70%) Ø hingamisest Ø toitumisest Ø liikumisest Sind ei tee õnnetuks olukorrad. Sinu mõtted teevad sind õnnetuks. Sinu tõlgendused, lood, mida endale räägid, teevad sind õnnetuks. Eckhart Tolle

ÕNNE SALADUS Stefan Klein • Meie aju on organ, mis tegeleb eeskätt iseendaga, aistingud

ÕNNE SALADUS Stefan Klein • Meie aju on organ, mis tegeleb eeskätt iseendaga, aistingud on suuremalt jaolt enda tekitatud. • Õnnetunded ei ole mitte juhus, vaid õigete mõtete ja tegevuste tagajärg. ÕNN ON OSKUS. Inimese elukvaliteet on tema mõtlemise kvaliteet.

Millest tavaliselt mõtled: rõõmust või probleemidest? • Mida sa ka ei mõtle, sa koged

Millest tavaliselt mõtled: rõõmust või probleemidest? • Mida sa ka ei mõtle, sa koged seda reaalsusena. • Su negatiivsed mõtted teistest ei kahjusta neid – nad kahjustavad sind ennast. • Meie mõtete sisu loob emotsionaalse seisundi - tunded vastavad teie mõtetele.

MEIE EMOTSIOONID ON MEILE TERVISE JA HEAOLU MÕTTES VÄGA OLULISED. TIHTI ON NAD AGA

MEIE EMOTSIOONID ON MEILE TERVISE JA HEAOLU MÕTTES VÄGA OLULISED. TIHTI ON NAD AGA MEIE “AHHILLEUSE KANNAKS”. TEGEVUST PEAKS SUUNAMA: • • HUVI PÜHENDUMUS UHKUS RÕÕM . . . AGA SUUNAVAD: • • PINGE VÕISTLUS HIRM VIHA

ME OLEME TEATUD EMOTSIOONIDEST SÕLTUVUSES JA TEKITAME ISE OLUKORDI, MIS NEID LOOVAD. • Igale

ME OLEME TEATUD EMOTSIOONIDEST SÕLTUVUSES JA TEKITAME ISE OLUKORDI, MIS NEID LOOVAD. • Igale meie emotsioonile on kehas keemiline vaste (vihale, rõõmule, ohvriks olemisele). • Me tõmbame endale ligi olukordi, mis rahuldavad meie keha biokeemilist vajadust. • Tavaliselt on meie positiivne mõtlemine vaid negatiivse mõtlemise kate, õhuke pealiskiht. • Sõltuvusega kaasnevate emotsioonide all on destruktiivsed põhimõtted ja mõtted.

PROBLEEMIKS ON SÕLTUVUS EMOTSIOONIST, MITTE EMOTSIOON ISE. • Meie meel sõna otseses mõttes loob

PROBLEEMIKS ON SÕLTUVUS EMOTSIOONIST, MITTE EMOTSIOON ISE. • Meie meel sõna otseses mõttes loob keha. Kui mõjutada rakku päevast päeva sama mõjuga (mõte või ravim), tekib uus rakk. • 20 aastat emotsionaalset kuritarvitamist ja rakul pole enam retseptoreid kasuliku “toidu” (info) vastuvõtmiseks. • Seos emotsioonide ja tervise vahel on eriti tugev negatiivsete emotsioonide osas: viha, hirm, depressioon.

Negatiivsete emotsioonide kontrollimises peitub üks õnne saladusi. Stefan Klein • Meil on sättumus pigem

Negatiivsete emotsioonide kontrollimises peitub üks õnne saladusi. Stefan Klein • Meil on sättumus pigem kogeda ebaedu kui nautida õnne. • Me kogeme negatiivseid tundeid intensiivsemalt kui positiivseid. • Me rõhutame negatiivset rohkem kui positiivset ja sellega võimendame seda. • Me eelistame traagikat.

KUI TÄISKASVANU EI SUUDA OMA EMOTSIOONE JUHTIDA, EI OLE TAL ÕIGUST SEDA NÕUDA KA

KUI TÄISKASVANU EI SUUDA OMA EMOTSIOONE JUHTIDA, EI OLE TAL ÕIGUST SEDA NÕUDA KA LASTELT. • Emotsioon on võimendunud ja energeetilise väljenduse saanud mõttemuster. • Mõtlemine olukorra, sündmuse või inimese üle, mis on emotsiooni tekitanud, annab emotsioonile energiat. See omakorda õhutab mõtet. • Tihti on täiskasvanu käitumise põhjuseks tema enda seisund, mitte lapse tegu. • Kasvatades lapsi nii, nagu meid on kasvatatud, kujundame me eilset ühiskonda.

Emotsionaalne kompetentsus on võimalus valida, KUIDAS oma tundeid väljendada. • Emotsionaalne enesekontroll ei ole

Emotsionaalne kompetentsus on võimalus valida, KUIDAS oma tundeid väljendada. • Emotsionaalne enesekontroll ei ole spontaansuse ja tunnete lämmatamine, vaid erinevate valikute olemasolu reageerimiseks. • Enesekontrolli oskus väljendub oma automaatsete reageeringute aeglustamises, mis väljendub enamasti “tulevärgi” puudumises. • Kui me ei reageeri automaatselt, meie närvirakud reguleeruvad ümber.

INIMESE MEEL JA KEHA ON ÜKS TERVIK • Immuunsüsteem on “keha aju”, meie füsioloogiline

INIMESE MEEL JA KEHA ON ÜKS TERVIK • Immuunsüsteem on “keha aju”, meie füsioloogiline “intellekt”. • Kesknärvisüsteem ja immuunsüsteem suhtlevad omavahel, see on bioloogiline tee mõistuse, tunnete ja keha vahel, rakud saavad närvidelt infot. • Rakk on keha väikseim teadlik üksus. Tal on oma “seisukoht”.

VAIMNE “INVALIID” EHK HINGELISELT HAIGE INIMENE • Kättemaksuhimuline • Ebasõbralik • Riiakas • Vihane

VAIMNE “INVALIID” EHK HINGELISELT HAIGE INIMENE • Kättemaksuhimuline • Ebasõbralik • Riiakas • Vihane • Kibestunud • Kade • Vaenulikkus on kõige tervistkahjustavam harjumus. • Kibestumus on “hinge vähk”.

KUIDAS SISEMINE OLEK VÄLJENDUB SUHTLEMISES • KIBESTUNUD OLEK – tänitamine, halvustamine, süüdistamine, hukkamõist •

KUIDAS SISEMINE OLEK VÄLJENDUB SUHTLEMISES • KIBESTUNUD OLEK – tänitamine, halvustamine, süüdistamine, hukkamõist • HOOLIV OLEK – märkamine, heakskiit, humoorikus, tänusõnad • HIRMUNUD OLEK – kaitsepositsioon või rünnak mistahes tagasisidele, õigustamine, muretsemine • TÄNULIK OLEK – olemasoleva märkamine ja äramärkimine, tagasiside vastuvõtuvalmidus ja arvestamine, tänu

EMOTSIONAALSED VAJADUSED INIMESTEVAHELISTES SUHETES – et meid märgataks – et meid aktsepteeritaks – et

EMOTSIONAALSED VAJADUSED INIMESTEVAHELISTES SUHETES – et meid märgataks – et meid aktsepteeritaks – et meid mõistetaks – et meist lugu peetaks – et meid väärtustataks Nii suured kui väikesed inimesed igatsevad olla armastatud, hinnatud ja lugupeetud.

KUHU SUUNATA TÄHELEPANU PINGELISTES OLUKORDADES? • EESMÄRGILE • VÕIMALUSTELE JA LAHENDUSTELE • UUDISHIMULE JA

KUHU SUUNATA TÄHELEPANU PINGELISTES OLUKORDADES? • EESMÄRGILE • VÕIMALUSTELE JA LAHENDUSTELE • UUDISHIMULE JA ARENGULE • TÄNULIKKUSELE • HEATAHTLIKULE LÕBUSUSELE

NELI LEPINGUT ISEENDAGA 1) Ole oma sõnadega laitmatu (patuta)! 2) Ära võta midagi isiklikult!

NELI LEPINGUT ISEENDAGA 1) Ole oma sõnadega laitmatu (patuta)! 2) Ära võta midagi isiklikult! 3) Ära oleta/eelda midagi iseenesestmõistetavana! 4) Tee alati OMA parim!

POSITIIVNE ELUHOIAK "Südamesse tuleb ikka soojust ja häid soove võtta, siis on südamel hää.

POSITIIVNE ELUHOIAK "Südamesse tuleb ikka soojust ja häid soove võtta, siis on südamel hää. ” (Evelin Ilves) Suhtumine ellu TÄNULIKKUS Suhtumine tulevikku OPTIMISM ehk POSITIIVNE OOTUS Suhtuminevikku KASULIKUD KOGEMUSED Suhtumine ümbritsevasse Suhtumine endasse VÕIMALUSED ENNAST VÄÄRTUSTAV Suhtumine teistesse inimestesse HEATAHTLIKKUS ja SOOV MÕISTA Suhtumine oma töösse HUVI JA TAHTMINE

KOKKUVÕTTEKS • Heaolu on enda teha – õpi nägema asju nagu nad on ja

KOKKUVÕTTEKS • Heaolu on enda teha – õpi nägema asju nagu nad on ja elama koos inimestega nagu nad on. • Suhetes kehtib vastastikuse imiteerimise printsiip. Vaatad teisi (lapsi!) – näed ennast! • Sinu emotsioon allub ainult sulle endale. • Muudad enda suhtumist - muutuvad teised inimesed ja olukorrad. • Ära oota teistelt rohkem, kui sa ise oled valmis andma. • Ükskõik, kas sa usud, et eelnev on õige või vastupidi - mõttetu – SUL ON ÕIGUS!

Rohkem rõõmu ja rohkem tänulikkust soovides Viive Einfeldt viivefeldt@hot. ee

Rohkem rõõmu ja rohkem tänulikkust soovides Viive Einfeldt viivefeldt@hot. ee