EESTI TTERVISHOIUARSTIDE SELTSI KOOSOLEK Viive Pille 19 09

EESTI TÖÖTERVISHOIUARSTIDE SELTSI KOOSOLEK Viive Pille 19. 09. 2008.

Töötervishoid on mitme tahuliste ja multidistsiplinaarsete tegevuste jada, mis on ettevõetud, et kaitsta ja edendada töötajate tervist ja ohutust töökohal. Eelkõige töökorralduslike ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine.

Traditsiooniliselt on harjutud pidama töötervishoidu kliiniliseks erialaks, kus peamine domineeriv roll asetatakse arstidele ja õdedele. ILO ja WHO seisukohalt on töötervishoid, aga tunduvalt laiema spetsialistide ringi töövaldkond.

ILO/ WHO Eestis Töötervishoiuarstid Töötervishoiuõed Tööhügienistid Ergonoomid Toksikoloogid Töö psühholoogid Epidemioloogid Ergonoomid Ohutusinsenerid Töö organisatsiooni eksperdid Mikrobioloogid

Muutuv töömaailm l l l Uued tehnoloogiad ja kemikaalid Töötajate mobiilsuse kasv Paindlikud töögraafikud, ületunnid Suurenevad nõudmised töötajatele, töö intensiivsuse kasv Töö suhete ebaturvalisus

Sidusgrupid, kes otseselt ei pruugi olla vastutavad töötajate heaolu eest, kuid võivad olla otsustava mõjuga töötervishoiule AVALIK ARVAMUS TÖÖANDJAD INVESTORID TÖÖVÕTJAD SEADUSLOOJAD TÖÖTERVISHOID TARBIJAD ERINEVAD SURVEGRUPID MEEDIA KINDLUSTUSED

TERVIS TÖÖ

Töötajate tervisekontrolli kord SM 24. 04. 2003. a. määrus nr 27 § 2 (1) Töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks: 1) Töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul;

Töötajate tervisekontrolli kord SM 24. 04. 2003. a. määrus nr 27 2) andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub, kui see teave ei sisaldu punktis 1; 3) töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud tervisekontrolli aja.

Töötajate tervisekontrolli kord SM 24. 04. 2003. a. määrus nr 27 § 4 Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisundit 2) hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; 3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise võimaliku kutsehaigestumise.

Tööst põhjustatud haigestumine Tööinspektsiooni hinnangul pole põhjus mitte haigestumise vähenemises, vaid selles, et üha vähem pöördutakse töötervishoiuarsti poole. Nimelt diagnoosivad tööst põhjustatud haigestumisi vaid töötervishoiuarstid ning seega on tööst põhjustatud haigestunute arv seotud pigem tööandjate poolt töötervishoiuarsti juurde kontrolli saadetud väiksema töötajate arvuga. (Andmed Tarbija 24. ee: http: //www. tarbija 24. ee/230508/esileht/olulised_te emad/tarbija 24/too/332616. php)

Sotsiaalministeeriumi statistiliste andmete alusel Töötervishoiuarstide vastuvõttude arv 2005. a. 131 068 2006. a. 137 624

l l ETTAS on taotlenud kutsehaiguse diagnostikaks komplekshinda (kus sisalduks vajadusel ka töökoha külastus) Eesti Haigekassalt alates 2003. aastast. Praegu tasustatakse ainult kliiniliste uuringute osa. (Eeldatakse, et tööandjad annavad ekspertiisiks kvaliteetsed, piisavad andmed. )

l Euroopa riikides arst diagnoosib kutsehaiguse ja kutsehaiguse hüvitamise otsustab kindlustus. Eestis on ka see roll vaikimisi jäetud töötervishoiuarstile ilma selliseks tööks piisavalt ressursi eraldamata.

Näiteid ühest riskianalüüsist 1 Lüpsja töö Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: ei ole, riski suurus 0. Käte asendid – muutuv, füsioloogiliselt mitteohtlik, riski suurus 0.

Näiteid ühest riskianalüüsist 2 Tööandja kokkuvõte Kuna piimalaudas toimub torusselüps, on välistatud füsioloogilised ohutegurid: lüpsja töö ei ole füüsiliselt raske, puuduvad üleväsimust põhjustavad sundasendid ning muud tegurid, mis võiksid viia aja jooksul tervisekahjustuseni. Kuna töö on liikuv, on lüpsja töö tervisele vähem ohtlik näiteks sundasendit eeldavast kontori tööst või silmadele koormavast tööst arvutiga.

Kokkuvõtteks 1 l Kõik spetsialistid soovivad teha (ka piiratud ressursi juures) kvaliteetset tööd. l Kui töötervishoid protsessina ei toimi kvaliteetselt, peaks küsima mille pärast see ei toimi, mitte kelle pärast.

Kokkuvõtteks 2 l Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine töökeskkonnas peaks olema mitmete erialade spetsialistide koostöö.

l l Kui ohutegur on identifitseeritud, siis peab ta ka olema adekvaatselt hinnatud/ mõõdistatud. See nõuab pädeva spetsialisti poolset. füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste ning füsioloogiliste ohutegurite analüüsi.

Kokkuvõtteks 3 l Riskianalüüsi protsessi efektiivsust on võimalik hinnata läbi töökeskkonna monitooringu/auditi ja töötajate tervisliku seisundi järgi (TPH).

Lõpetuseks Terved, hea töövõimega töötajad on nii töötajate endi kui tööandjate soov. Seda on võimalik saavutada juurutades head töötervishoiutava, kuid eeskuju ja suunised (sund) selleks peavad tulema töötervishoiu spetsialistidelt.

Tänan!