Vana Kreeka RanorMax Kivirhk Vana Kreekaasend ja loodus

Vana Kreeka Ranor-Max Kivirähk

Vana Kreekaasend ja loodus • Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. • Kreeka pealinn on Ateena

Jumalad ja usk • Vana-Kreeka mütoloogia on kindlasti üks huvitavamaid terves maailmas ja ka ainulaadsemaid. • Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. (Seal elasid väidetavalt kreeklaste jumalad ja jumalannad). Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. • Kreeklaste põhijumal oli taevajumal Zeuz

Poliste valitsemine Aristokraatia Demokraatia Türann 1. 2. Valitsevad aristokraadid Rahvakoosolekud rikkamatele ja suursugustematele Valitseb rahvas, st kodanikud Rahvakoosolekul osalevad kõik vabad mehed Valitseb ainuisik ehk türann Türann otsustab kõik ise, ei toimu mingit koosolekut

Sparta • igapäevane elu möödus sõjaväeüksustes harjutades. Maakaitseväe põhiosa moodustas raskeltrelvastatud jalaväelaste ehk hopliitide üksused. Nende lahingurivi koosnes mitmest üksteise taga asuvast ettelangetatud odade ja servipidi külgnevate kilpidega sõdalaste reast. Seda rivi tuntakse faalanksina. Sparta jalaväge peeti parimaks kogu Kreekas, see paistis silma distsipliini, hoiaku ja relvastusega. Sõjaline kord nõudis lühikesi ja täpseid käsklusi. Sellest arenes välja spartiaatide napisõnaline ja tabav väljendusviis. Lakoonika maakonna järgi tunneme seda kui lakoonilist väljendusviisi. Spartalanna saatis poja sõtta sõnadega: "Kilbiga või kilbil", mis tähendas: pöördu tagasi võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahingus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil.

kaart