Kuulmisabivahendite saamine ja rehabilitatsioonivimalused kuulmislangusega inimestele Mari Reilson
Kuulmisabivahendite saamine ja rehabilitatsioonivõimalused kuulmislangusega inimestele Mari Reilson Mari. reilson@kliinikum. ee Tartu 27. 04. 2009
Mõisted (Frasu, 2007) Kurdid (Deaf) • inimesed, kes kuuluvad kurdikogukonda ja –kultuuri; • kurtus on nende identiteedi oluline osa • õpivad Kurtide erikoolides ja kasutavad viipekeelt; näevad kurtuses eripära, mitte puuet • sageli tihe kultuuriline seotus, mis põhineb samal keeleruumil • kuigi viipekeel on emakeel, võivad suhtlemisel kõnet kasutada/mitte kasutada kurdid (deaf) • võib olla üldtermin paljudele gruppidele, kellest enamus ei pea ennast kuuluvaks Kurtide kogukonda • nn oraalsed kurdi, kes kasutavad suhtlemisel kuulmisjääki ja kõnet • kuni sügava kuulmislangusega inimesed, kes on valinud suhtlemiseks peamiselt kuuljate kogukonna
Mõisted (2) vaegkuuljad • kerge, keskmine või raske kuulmislangus • sageli kasutavad kõnet peamise suhtlusvahendina, kuid võivad kuuluda kurtide kogukonda • võivad “pendeldada” kurtide ja kuuljate kogukonna vahel • võivad vajada suhtlemiseks eri tingimusi ning selle eest seismiseks loovad sageli ühinguid
Mõisted (3) kuulmispuudega inimesed • hinnanguline (vrd kurttumm), sildistab iga kuulmislangusega inimest. Ei arvesta kultuurilist eripära • Ameerikas kasutavad enda määratlemiseks hiliskurdistunud vanainimesed • Eestis seotud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega.
Vajavad erinevat lähenemist: • kuulmisabivahendeid • viipekeele tõlki
Kui palju on kuulmislangusega inimesi Eestis? ? Kuulmislanguse esinemissagedus (10 -20%) Kurte Viipekeelseid kurte Implanteeritud kurte (sept 2008) Kuulmislangusega lapsi neist erilasteasutustes Kaasasündinud kuulmislangus • 90% sünnib kuuljate vanemate peredesse 100 000 – 200 000 1 500 2 000 82 50 – 2 000 ~200 1, 52: 1000
Toetus kuulmislangusega inimestele - seadusandlus • Sotsiaalhoolekande seadus Par 26. Puuetega isikute sotsiaalhoolekanne (1) Puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega
Tõlketeenus Tõlkekeskuste olemasolu: • Tallinnas (tõlketeenus linna eelarves) • Tartus • Pärnus • Kuressaares KOV võib seada mahule piiranguid. Allikas: Hollman 2006
Seadusandlus • Tehniliste abivahendite taotlemise ja sooduskorras eraldamise tingimused ja kord (RTL 2000, 136, 2156) - reguleerib tehniliste abivahendite soodustingimustel müümise ja laenutamise teenuse osutamist lastele, puuetega inimestele ja vanuritele.
Kes saavad taotleda soodustingimustel abivahendeid? ? • lapsevanemad või eestkostja lapsele • tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus • • alates 40% või kellele on määratud puude raskusaste vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut isikud, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist • insuliini süstivad diabeetikud • isikud, kellel on rinnavähi tagajärjel eemaldatud rind.
Kuulmislangusega isikutele soodustingimustel eraldatavate tehniliste väikeabivahendite loetelu (Lisa 1) Riigi osaluse % Nimetus Kasutusaeg telefonivõimendid 5 -10 a 50% häälevõimendid isiklikuks kasutuseks 5 -10 a 75 % kommunikatsioonivõimendid 5 -10 a 75 % 2 tk a < 7 a vastavalt vajadusele 90% uksesignaalid ja neile osutajad 5 -10 a 50% helile osutajad 5 -10 a 50% hädaohu avastamise abivahendid 5 -10 a 50% kuuldeaparaadi individuaalne otsak
Kuulmislangusega isikutele soodustingimustel eraldatavate keerulisemate tehniliste abivahendite loetelu (Lisa 2) Nimetus Kasutusaeg Riigi osaluse % Müük/laenutus raadiosagedusega ülekandesüsteemid 5 -10 a 50%/60% kõrvasisesed kuulmisabivahendid 3 -8 a 90% kõrvatagused kuulmisabivahendid 3 -8 a 90% kehale kinnitatavad 3 -8 a 75% sisekõrva implantaadi 7 a 90% kuulmisabivahendid kõneprotsessor
Riigi osalus tehniliste abivahendite laenutuse ja müügi korral Kuulmisabivahendite puhul moodustab riigi osalus laenutuse ja müügi korral: • 50 %, kui abivahendit taotletakse kuni 18 -aastasele lapsele eriarsti tõendi alusel • 90 %, kui abivahendit taotletakse kuni 18 -aastasele lapsele, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kellel on kuulmislangus alates 30 detsibellist • 90 %, kui abivahendit taotletakse kuni 24 -aastasele isikule, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või kõrgkoolis
Kuulmisabivahendite kompenseerimise tingimused • Tööealistele isikutele, kellel on kuulmislangus alates 30 detsibellist – müük 90%, kuid kompensatsioon ei ületa 4500 krooni • vanaduspensioniealistele isikutele – müük 90%, kuid kompensatsioon ei ületa 3500 krooni
Täiendavad ressursid • Tervise taastamise toetus represseeritutele – alates 01. 2009 2500 EEK (eriarstile makstud visiiditasu, retseptiravimite, hambaraviteenuste, meditsiiniliste abivahendite ja taastusravi või muu tervise taastamise teenus) • Omaosaluse toetus KOV-lt
• Järgenev slaid näitab kuulmisabivahendite saajate järjekorda SA TÜK kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnas vanusgruppide lõikes seisuga 25. 03. 2009
Laps Tööealine Pensioniealine Kokku Harjumaa 1 0 0 1 Ida-viru 5 5 36 46 Jõgeva 1 3 34 38 Järva 2 1 0 3 Läänemaa 2 0 0 2 Lääne-viru 2 0 0 2 Põlva 3 13 50 66 Pärnu 2 0 0 2 Rapla 0 1 Saaremaa 1 0 0 1 Tallinn 9 2 2 13 Tartu 8 40 323 371 Valga 1 6 62 69 Viljandi 3 5 33 41 Võru 1 3 23 27 41 79 563 683 Kokku
Tööturuteenuste liigid Eestis - Tööturuteenuste ja -toetuste seadus • teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest • • • töövahendus tööturukoolitus karjäärinõustamine tööpraktika avalik tööharjutus palgatoetus ettevõtluse alustamiseks tööruumide ja –vahendite kohandamine töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine abistamine tööintervjuul tugiisikuga töötamine
Seadusandlus veel • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus • Riikliku Pensionikindlustuse seadus • Kohaliku omavalitsuse õigusaktid
Sisekõrvaimplantaat • Eestis alates 2000 a • Haigekassa kompenseerib 8 tk aastas (vajadusel lisataotlus) • Vanim implanteeritu Eestis 60 aastane • Implanteeritud täiskasvanuid kokku 14
Toetus kuulmislangusega inimestele - mittetulundusorganisatsioonid • Eesti Kurtide Liit • Eesti Vaegkuuljate Liit • Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon • Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit • Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing • Puuetega Inimeste Koda
Toetus kuulmislangusega inimestele - kuulmiskeskused • SA Tartu Ülikooli Kliinikum kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond – Puusepa 1 a, Tartu 50406; Tel 7319 478 • Tallinna Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus – Lembitu 10 b, Tallinn 10114; Tel 646 6565 • AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kuulmiskeskus – Ravi 18, Tallinn 10138; Tel 620 7033
Toetus kuulmislangusega inimestele – KL inimestele suunatud rehabilitatsiooniasutused • SA Tartu Ülikooli Kliinikum kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond • Tallinna Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus • Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit – Ehte 7, Tallinn 10318; tel 600 8552 • Tartu Hiie Kool – Hiie 11, Tartu 61006; Tel 7422291
Tänan tähelepanu eest!
- Slides: 24