Euroopa Liit 446 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki

Euroopa Liit – 446 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki

Teerajajad – mõned Euroopa projekti kavandajad Nende panus püsiva rahu ja heaolu saavutamisse. . . Alcide De Gasperi Konrad Adenauer Winston Churchill Robert Schuman Jean Monnet

Euroopa Liidu sümbolid Juhtlause – ühinenud mitmekesisuses Euroopa hümn Euroopa lipp 9. mai – Euroopa päev

24 ametlikku keelt Български English latviešu valoda português Čeština español lietuvių kalba Română dansk français magyar slovenčina Deutsch Gaeilge Malti slovenščina eesti keel hrvatski Nederlands suomi Ελληνικά Italiano polski svenska

Suur laienemine – ida ja lääne ühendamine 1989 Berliini müüri langemine – kommunismi lõpp ELi majandusabi andmine – Phare programm 1992 Riikidele ELiga ühinemiseks seatud kriteeriumid: • demokraatia ja õigusriigi põhimõte • turumajanduse toimimine • suutlikkus ELi õigusakte rakendada Algavad laienemist käsitlevad ametlikud läbirääkimised Kopenhaageni tippkohtumisel nõustuti suure 10 uut riiki hõlmava laienemisvooruga Kümme uut ELi liikmesriiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari 1998 2002 2004 2007 ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia 2013 Horvaatia liitub 1. juulil

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid Riik Rahvaarv 2018 (miljonites) Bosnia ja Hertsegoviina 3, 5 Montenegro 0, 6 Kosovo ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 alusel 1, 8 Põhja-Makedoonia 2, 1 Albaania 2, 9 Serbia 7, 0 Türgi 79, 8

Lepingud – seadusel põhineva demokraatliku koostöö alus 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1958 Rooma lepingud: • Euroopa Majandusühendus • Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM) 1987 Ühtne Euroopa akt: ühtne turg 1993 Euroopa Liidu (Maastrichti) leping 1999 Amsterdami leping 2003 Nice'i leping 2009 Lissaboni leping

Euroopa Liidu põhiõiguste harta Siduv kogu ELi tegevuse suhtes 54 artiklit 6 jaotises: Väärikus Vabadused Võrdsus Solidaarsus Kodanike õigused Õigusmõistmine

ELi rahvaarv võrrelduna ülejäänud maailmaga Rahvaarv (miljonites) 1433 1366 446 329 (2020) EU (2019) China (2019) India (2019) 127 146 Japan (2019) Russia (2019) United States (2019)

4. 1 2. 8 Horvaatia Leedu 1. 9 1. 3 0. 9 0. 6 0. 5 Läti Eesti Küpros Luksemburg Malta 2 4. 8 Iirimaa Sloveenia 5. 4 Slovakkia 8. 8 Austria 5. 5 9. 8 Ungari Soome 10. 1 Rootsi 5. 8 10. 3 Portugal Taani 10. 6 Tšehhi 7. 1 10. 7 Kreeka Bulgaaria 11. 4 17. 2 19. 5 Belgia Madalmaad Rumeenia Poola Hispaania Itaalia Prantsusmaa Saksamaa 38 46. 7 60. 4 67. 2 82. 9 Kui palju inimesi Euroopa Liidus elab? Rahvaarv miljonites (2019) kokku 446 miljonit

Euroopa majandus: üheskoos tugevamad 2008: Ameerika Ühendriikidest saab alguse ülemaailmne finantskriis Euroopa juhtide kooskõlastatud vastus: • Pühendumine eurole ja finantsstabiilsusele • Uued kriisihaldamise tööriistad ja eeskirjade reformimine: Euroopa stabiilsusmehhanism: fond riikide abistamiseks erakorraliste majandusraskuste korral Uued seadused pankade stabiilsuse tagamiseks Pangandusliit: ELi-ülene pankade järelevalve ja mehhanism, mis sulgeb pankrotistuvad pangad • Majanduse parem juhtimine: Euroopa poolaasta: iga-aastane toiming, mille käigus koordineeritakse avalikud eelarved Laiendatud euroala pakt, fiskaalkokkuleppe: vastastikune pühendumine kindlale riigi rahandusele

Euroopa investeerimiskava Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond 2014. aasta novembris vastu võetud Euroopa investeerimiskavas kasutatakse erasektori investeeringute elavdamiseks avaliku sektori tagatisi. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu on kava raames (2019. aasta novembriks) juba kaasatud 439 miljardi euro väärtuses investeeringuid, mis on ületanud ootusi. Kava kohaste investeeringutega on toetatud 1, 1 töökoha loomist ja see näitaja peaks suurenema 2022. aastaks 1, 7 miljonini. Paremast juurdepääsust rahastamisele peaksid kasu saama ligikaudu miljon väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ning kava on aidanud suurendada ELi sisemajanduse koguprodukti 0, 9%.

Pangandusliit: turvalised ja usaldusväärsed pangad ELi vastus finantskriisile: • Reeglid Uued seadused, mis tagavad, et pankadel on piisavalt kapitali ja parem riskijuhtimine. • Järelevalve Euroopa Keskpank teeb järelevalvet +/- 130 kõige olulisema panga üle. Riiklikud pankade järelevalvajad teevad omavahel tihedat koostööd. • Otsus Üle-euroopaline ühtne kriisilahendusnõukogu võib otsustada pankrotistunud panga tegevuse lõpetada. Seda toetab fond, kuhu pangad ise maksavad, et maksumaksjad ei oleks need, kellel tuleb kulud kanda.

Kuidas EL oma raha kasutab? 2019. aastal oli ELi aastaeelarve ligikaudu 165, 8 miljardit eurot, mis absoluutväärtuses on suur summa, kuid mis moodustab vaid 1% liikmesriikide majanduses igal aastal loodavast jõukusest.

Kliimamuutused – ELi ambitsioonikad eesmärgid Kõrgemate ELi kliimaeesmärkide seadmine 2030. ja 2050. aastaks Millisel maailmajaol õnnestub saada 2050. aastaks esimesena kliimaneutraalseks – selles küsimuses peitub nii tänapäeva suurim mure kui ka võimalus. Selle saavutamiseks tutvustas Euroopa Komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelist kokkulepet. Roheline kokkulepe kuulub lahutamatult praeguse komisjoni strateegiasse, mille eesmärk on viia ellu ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärgid. Komisjon esitab 2020. aasta märtsiks ettepaneku esimese Euroopa kliimaseaduse kohta. Sellega sätestatakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ELi õiguses. EL on juba alustanud majanduse moderniseerimist ja ümberkujundamist, et saavutada kliimaneutraalsus. Ajavahemikus 1990– 2018 vähenes kasvuhoonegaaside heide 23%, samal ajal kui majandus kasvas 61%. 2020. aasta suveks esitab komisjon mõjuhindamise läbinud kava, millega seada vastutustundlikul viisil kõrgem eesmärk vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega ja liikuda 55% suunas.

Euro – eurooplaste ühisraha Miks euro? • Valuutarisk ja valuutavahetuskulud puuduvad • Tarbijatel on rohkem valikuid ja hinnad on stabiilsemad • Tihedam ELi riikide majandusalane koostöö ELi riigid, kus on käibel euro ELi riigid, kus euro ei ole käibel Eurot saab kasutada kogu euroala piires • Mündid: üks pool riikide sümbolitega, teine pool ühesugune • Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata

Ühtne turg – valikuvabadus Neli liikumisvabadust: • kaubad • teenused • inimesed • kapital Ühisturg on kaasa toonud: • paljude toodete ja teenuste (sh lennukipiletite ja telefonikõnede) hinna märkimisväärne langus • tarbijate valikuvõimaluste suurenemine • miljonid uued töökohad • rohkem võimalusi ettevõtetele

Euroopa ühendamine: digitaalne ühtne turg Euroopa Komisjon on alates maist 2015 esitanud enamiku digitaalse ühtse turu strateegia ettepanekutest. Need on järgmised. • Rändlustasud kaotati juunis 2017, et inimesed saaksid kasutada ELis reisides oma mobiilseadmeid, makstes sama hinda kui kodus. • 25. mail 2018 jõustusid põhjalikud uued isikuandmete kaitset käsitlevad ELi eeskirjad. • Wi. Fi 4 EU algatusega toetatakse ELi kohalikesse kogukondadesse tasuta avalike Wi. Fi levialade loomist. • Loodud on uusi vahendeid, mille abil kaitsta inimesi ja ettevõtteid küberrünnakute eest. • Alates 2018. aastast võimaldavad uued eeskirjad inimestel kasutada ELis reisides oma internetiteenuste paketti (filmid, televisioon, e-raamatud, videomängud või muusika). • 2018. aastal koostati kava investeerida üks miljard eurot Euroopa tipptasemel superarvutite taristu rajamisse.

Sotsiaalne Euroopa sotsiaalkaitse on maailmas kõrgeimal tasemel ning kõrged on ka elukvaliteedi- ja heaolunäitajad. See tagatakse muu hulgas järgmiste algatustega. • Euroopa sotsiaalhartaga on ette nähtud sotsiaalsed ja majanduslikud põhiõigused. Sellega on tagatud mitmesugused igapäevased inimõigused, näiteks õigus tööle, eluasemele, tervishoiule, haridusele, sotsiaalkaitsele ja heaolule. • Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa peamine tööhõive toetamise vahend, mille abil aidatakse inimestel leida paremaid töökohti ja tagatakse kõigile ELi kodanikele õiglasemad töövõimalused. 10 miljardi eru suurune iga-aastane investeering parandab miljonite eurooplaste võimalusi leida tööd, eelkõige aga neil, kellel on sellega raskusi. • Euroopa tööhõivestrateegia põhieesmärk on luua kõikjal ELis rohkem ja paremaid töökohti. • Noortegarantii on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik alla 25 aastased noored saavad kvaliteetse • töö-, • jätkuõppe-, • õpipoisiõppe-, • praktikakoht nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist.

Liikumisvabadus Schengen • Puudub politsei- ja tollikontroll enamike ELi riikide ning Norra, Liechtensteini, Šveitsi ja Islandi vahelistel piiridel • Tugevam kontroll ELi välispiiridel • Tihedam koostöö ELi riikide politsei- ja sisserändeasutuste vahel • Võimalus ELi riikides reisides osta ja tuua koduriiki isiklikuks tarbeks mõeldud kaupu

Õppimine või vabatahtlik tegevus välismaal Programm „Erasmus+“ Igal aastal õpib või arendab ennast teistes Euroopa riikides rohkem kui 400 000 noort. Neid toetab „Erasmus+“, mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Erasmus+ toetab ka Euroopa solidaarsuskorpust ja Euroopa vabatahtlikku teenistust.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Ühine võitlus terrorismi vastu • Koostöö ELi riikide politsei- ja õiguskaitseasutuste vahel • Varjupaiga- ja sisserändepoliitika koordineerimine • Tsiviilõigusalane koostöö

Euroopa Liit: rahu ja jõukuse eksportija Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. EL järgib ulatuslikku kaubandusläbirääkimiste tegevuskava ning tasakaalustatud ja edumeelset kaubanduspoliitikat, et ohjata üleilmastumist. Uued kaubanduslepingud on sõlmitud: • Kanadaga (2017) • Jaapaniga (2018) • ja paljude teistega! Arengu- ja humanitaarabi. • Kodanikukaitse mehhanism: valitsustelt saadav abi, mida pakutakse vahetult pärast katastroofi. • resc. EU – uus süsteem, mille eesmärk on suurendada katastroofidele reageerimise suutlikkust.

Euroopa Liit: julgeoleku- ja kaitsekoostöö tugevdamine ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhieesmärgid on: • • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamine; arengukoostöö; inimõigused ja õigusriigi põhimõte; humanitaarkriisidele ja pakilistele kliimaprobleemidele reageerimine. EL kasutab oma diplomaatilisi, poliitilisi, majanduslikke, julgeoleku ja humanitaarabivahendeid rahvusvaheliselt, et näiteks Liibüas, Süürias ja Ukrainas konflikte rahumeelselt lahendada. 2017. aasta detsembris otsustasid 25 liikmesriiki luua alalise struktureeritud koostöö õiguslikult siduva raamistiku, et teha julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tihedamat koostööd. 2017. aastal alustas tegevust Euroopa Kaitsefond, et edendada koostööd kaitseotstarbeliste tööstustoodete ja kaitsetehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Fondi raames investeeritakse 2020. aastaks teadusuuringutesse 90 miljonit ning arendustegevusse 500 miljonit eurot. Euroopa Parlament kinnitas 2019. aasta aprillis kava, mille kohaselt saab fond ELi järgmise pikaajalise eelarve raames aastatel 2021– 2027 hinnanguliselt 13 miljardit eurot ning rahastab koostööprojekte peamiselt toetuste vahendusel.

EL on suurim arenguabi andja maailmas Euroopa Liit toetab arenguriike abi andmise ja koostööga ning sealse majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse edendamisega. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid olid 2018. aastal jätkuvalt maailma juhtivad ametliku arenguabi andjad ning suurendasid jõupingutusi arenguriikide abistamisel. Koguabi Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt oli 2018. aastal 74, 4 miljardit eurot. 2018. aastal käivitati uus Aafrika– Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise allianss. Selle üks eesmärkidest viia ELi ja Aafrika partnerlus järgmisele tasandile, aidates Aafrikas töökohti luua, toetades hariduse ja oskuste omandamist, soodustades kaubandust ning suunates investeeringuid strateegiliselt tähtsatesse majandussektoritesse.

Sooline võrdõiguslikkus Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi. EL aitab naistel soovitud tööd leida ning meestega võrdset palka saada ning saavutada parem tasakaal töö ja muude eluvaldkondade vahel. • Tööhõive: 2017. aastal jõudis töötavate naiste osakaal ELis 66, 6%-ni (meeste puhul on see 80%). • Võrdne töötasu: Naised teenivad ELis keskmiselt 16% vähem kui mehed. 2017. aasta novembris esitas EL meeste ja naiste palgalõhe kaotamiseks tegevuskava „Uus algus“. • Rahastus Investeerimine konkreetsetesse naiste tööhõive suurendamise meetmetesse, mille hulka kuuluvad ümberõpe ja oskuste parandamine. Naistel aidatakse ka pärast karjäärikatkestust tööle naasta, pakkudes kvaliteetset lastehoidu ja individuaalset juhendamist ning suurendades tööandjate teadlikkust naiste kogetavatest raskustest. • Majandus Meeste ja naiste tööhõivelõhe läheb ELi majandusele maksma 370 miljardit eurot aastas. Soolise võrdõiguslikkuse parandamine looks 2050. aastaks juurde 10, 5 miljonit töökohta ja süstiks ELi majandusse 1, 95– 3, 15 triljonit eurot. Ühtlasi tehakse tööd ka naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla peatamiseks, mis on samuti üks prioriteetidest. ELi rahastatav kampaania „NON. NO. NEIN“ julgustab mehi ja naisi seisma vastu naistevastasele vägivallale.

Tervise ja keskkonnatingimuste parandamine Saaste ei tunnista riigipiire – vaja on ühismeetmeid ELi tegevuse tulemused: • • puhtam suplusvesi tunduvalt vähem happevihma pliivaba kütus vanade elektriseadmete lihtsam ja ohutum kõrvaldamine rangemad toiduohutusnormid talust toidulauani mahe- ja kvaliteetse põllumajanduse suurem osakaal mõjusamad terviseohu hoiatused sigaretipakkidel kõikide kemikaalide registreerimine ja kontrollimine (REACH)

Tarbijaõiguste kaitse Tarbijana on teie põhiõigused kõikjal ELis seadustega kaitstud, isegi reisides või internetis ostes • Selge märgistamine • Tervishoiu- ja ohutusstandardid • Ebaõiglased lepingutingimused on keelatud • Sõitjate õigused, näiteks hüvitis pika hilinemise korral • Abi probleemide lahendamisel

Kolm peamist institutsiooni Euroopa Parlament - inimeste hääl David Sassoli, Euroopa Parlamendi president Euroopa Ülemkogu ja nõukogu - liikmesriikide hääl Charles Michel, Euroopa Ülemkogu eesistuja Euroopa Komisjon - ühiste huvide edendaja Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president

ELi institutsioonid Euroopa Ülemkogu (tippkohtumine) Euroopa Parlament Euroopa Kohus Kontrollikoda Euroopa Investeerimispank ELi nõukogu (nõukogu) Euroopa Komisjon Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee Ametid Euroopa Keskpank

Kuidas valmivad ELi õigusaktid? Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad Komisjon teeb ametliku ettepaneku Euroopa Parlament ja ELi nõukogu teevad koos otsused Piirkondlikud või kohalikud ametiasutused rakendavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus teevad rakendamise üle järelevalvet

ELi nõukogu – liikmesriikide hääl • Üks minister igast ELi liikmesriigist • Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant • Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga • Haldab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat

ELi nõukogu – Kuidas toimub hääletamine? Enamik nõukogu otsuseid võetakse vastu topeltenamuse põhimõttel. Otsust peab toetama vähemalt • • 55% liikmesriikidest liikmesriigid, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast

Euroopa Ülemkogu tippkohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine • Toimub vähemalt neli korda aastas • Pannakse paika ELi poliitikastrateegiate üldsuund • President: Charles Michel

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell • Kaksikroll: – välisasjade nõukogu istungite juhataja – Euroopa Komisjoni asepresident • Haldab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat • Euroopa välisteenistuse juht

Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja 27 volinikku – üks igast ELi riigist • Teeb õigusaktide ettepanekuid • Täitevorgan • Aluslepingute täitmise järelevalvaja • Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil

Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja 27 sõltumatut kohtunikku – üks igast ELi riigist • Teeb otsuseid ELi õigusaktide tõlgendamise kohta • Tagab, et ELi õigusakte rakendatakse ühesuguselt kõigis ELi riikides

Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly Euroopa Ombudsman • Uurib kaebusi ELi institutsioonide kehva haldustöö kohta • Näiteks: ebaõiglane käitumine, diskrimineerimine, võimu kuritarvitamine, õigustamatu venitamine, menetluse korrast kõrvalekaldumine • Kaebuse võib esitada ELis igaüks

Euroopa Kontrollikoda – rahal on väärtus 27 sõltumatut liiget • Kontrollib ELi vahendite sihtotstarbelist kasutamist • Võib auditeerida ELi vahenditega tegelevat mis tahes isikut või organisatsiooni

Euroopa Keskpank – euro haldaja Christine Lagarde Keskpanga president • Tagab hinnastabiilsuse • Kontrollib raha pakkumist ja teeb otsuseid intressimäärade kohta • Teeb pankade üle järelevalvet, et tagada turvaline pangandussüsteem • Töötab valitsustest sõltumatult

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee – kodanikuühiskonna hääl • Esindab ametiühinguid, tööandjaid, põllumajandusettevõtjaid, tarbijaid jne • Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta • Edendab kodanikuühiskonna kaasamist ELi küsimustesse

Regioonide Komitee – kohalike omavalitsuste hääl • Esindab linnu ja piirkondi • Annab nõu uute ELi õigusaktide ja poliitika kohta • Edendab kohalike omavalitsuste kaasamist ELi küsimustesse

Võta ühendust ELi teemadega tegeleva talitusega Sul on küsimusi ELi kohta? Europe Direct saab aidata • Telefoni, e-posti või veebivestluse vahendusel • Piirkondlikud teabekeskused kõikjal ELis europa. eu/europedirect