ESF programmi ldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tstmine 2008 2014

ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008 -2014“ projekti „Uuenenud riiklike õppekavade rakendumise toetamine“ TEHNOLOOGIA VALDKONNA ÕPPEAINETE TÄNAPÄEVANE ÕPETAMINE Tehnoloogia valdkonna õppeainete iseloomulikud tendentsid ja trendid Tallinna 21. Kool 24. oktoober 2014 Mart Soobik 1

Algmaterjal • Esitlus põhineb Soome tehnoloogiakasvatuse asjatundja, Oulu ülikooli dotsendi, hr Matti Lindhi artiklitel (6), mis on ilmunud TAO ajakirjas “Tekninen Opettaja” aastatel 2012 - 2014 2

Meeldetuletus • Eestis on ainevaldkond tehnoloogia, see jaguneb teatavasti: tööõpetuseks (I kooliaste) ja käsitööks ja kodunduseks ning tehnoloogiaõpetuseks (II ja III kooliaste) • Soomes on õppeaine nimetus käsitöö, siiski see jaguneb tehniliseks tööks ja tekstiilitööks 3

Käsitööst tehnoloogiaõpetuseks • Linnastumise ja tööstuse arenguga käsitöö olemus muutus. Industrialismi tekke aluseks oli masinate leiutamine ja arendamine. Kujunes kaks seisukohta: ühed arvasid, et tuleb naasta juurte juurde ja rakendada käsitööõpetust rahulikku maapiirkonda meenutavates tingimustes. Teise arvamuse põhjal tuli kõigile kodanikele anda oskused ja teadmised kaasaegses tehnoloogiaühiskonnas toimetulekuks. 4

Tehnoloogiaõpetus (TÕ) Mille poolest erineb TÕ traditsioonilisest käsitööst? TÕ on õpilase kasvatamine tehnoloogilisse maailma. TÕs omandatakse käsitööoskused teemade teostusega koos. Teemad kerkivad esile tehnoloogiaga seonduvatest probleemidest ning õpilase tegevuse eesmärgiks on lahendada tehnoloogiaga seonduvaid praktilisi probleeme. TÕs ei ole eesmärgiks õppida pikkade harjutamisperioodide tulemusena tundma tööriistade ja masinate professionaalset kasutamist, vaid omandada oskused nende kasutamisel. Kesksel kohal on tehnoloogilise 5 probleemi konkreetne lahendus.

Toode • Ükskõik mida me õpilastega teeme, ainuüksi toode ei saa olla õppimise seisukohalt olulisim tulemus, vaid selle motiveeriv mõju (sh pedagoogiline ja kasvatuslik aspekt) on vältimatu. Kui vaadelda õppimist tehnoloogiaõpetuse seisukohalt, muutub olulisimaks asjaks oskusteabe rakendatavus. Tuleb õppida otsima süvendatud põhiteadmisi tehnoloogilise nähtuse kohta. 6

Tervik • Mõeldakse probleemile lahendus, teostatakse see ja hinnatakse tulemust. Keskseks küsimuseks kujuneb siin see, mida tuleks teada ja osata, et probleemi lahendamine oleks võimalik. • Ühine arutelu on vältimatu. • Mitte miski meid ümbritsevas tehnoloogilises reaalsuses ei ole sündinud ühe inimese töö tulemusena. Oluline on ka eetiline mõõde. 7

Käelised oskused • Kui TÕ ülesandeks on tehnoloogilisse maailma kasvatamine, ei ole peamiseks tingimuseks kõrgel tasemel käelised oskused (kuid ka käelised oskused on olulised) vaid oma töö tähenduse mõistmine ehk mingile ülesandele terviklahenduse leidmine. • Tehnilise töö seisukohalt on ideede leiutajad need, kellel tehnoloogilise tööga seonduvad kognitiivsed (vaimsed) oskused on head. 8

TÕ olemusest • TÕt iseloomustab LEGO tunnuslause: „Kui tahad teada, kuidas seadmed töötavad, ehita need ise“. Seetõttu on tehnoloogiaõpetuses käsitöö roll erilise tootmisviisina muutunud õppemeetodiks. Arvatakse, et heast hööveldamis- ja kudumisoskusest olulisem on arendada lapse ja noore oskusi mõjutada oma tehnoloogilist maailma ise välja mõeldud ja valmistatud eseme, seadme või konstruktsiooni abil. 9

TÕ olemusest • Kui käsitööalane loovus ilmneb tavaliselt toote esteetilise õnnestumisena, siis tehnoloogiline loovus ilmneb toote toimimisena. • Seetõttu on TÕ lähtekohaks toimiva toote projekteerimine ja teostus, kuna toimiv tehnoloogiline keskkond moodustub toimivatest toodetest, seadmetest ja konstruktsioonidest. Õppimise eesmärgiks võib seada parema toote projekteerimise ja valmistamise. 10

TÕ olemusest • TÕ eesmärk õpetada ja õppida ehitatud keskkonda, see kasutab suuresti matemaatilisloodusteaduslikku oskusteavet. TÕ eesmärk on õppida toote funktsioneerimist ette nägema matemaatilis-loodusteadusliku oskusteabe kasutamise abil. Kesksel kohal on toote konkreetne valmistamine, kuna meid ümbritsev tehnoloogiline reaalsus on konkreetne. Teostusega seoses on käsitööoskuste arendamine vältimatu. 11

TÕ olemusest • Koolikäsitööle heidetakse mõnikord ette, et õpilaste valmistatud tooted on väga ühesugused. Värvimistöökoda on see keskkond, kus toimub eristumine. Vähemate vahenditega tegutsemine nõuab ka käsitööalast leidlikkust toodete modifitseerimisel, olgu siis tegemist tekstiilitöö või rõivaste valmistamisega. 12

TÕ olemusest • TÕs põhineb leidlikkuse arendamine just vastupidisel mõtteviisil. Pedagoogiliseks eesmärgiks on luua õppekeskkond, mis on võimalikult innustav. Vajatakse rohkesti materjale, toorikuid ja komponente, et tehnoloogiline loovus oleks võimalik. Vahendite rohkuse tõttu ei ole tehnoloogiaõpetuse eesmärgiks õpetada kõikide masinate ja seadmete kasutamist. 13

TÕ olemusest • Hea näide praktilisest TÕst on Oulu piirkonna tehnilise töö õpetajatele korraldatud koolituspäeva ülesanne: „ Valmista tiimitööna masin, mis tõuseb omal jõul rampi mööda võimalikult kõrgele üles“. Ülesandes on kaks selget pedagoogilist elementi: lihtsalt tajutav probleem ja innustavad vahendid. 14

TÕ olemusest • Milline on avalikkuse ettekujutus meist? Raadiosaates 14. 8. 2013 kell 17. 45 ütles Ruben Stiller (Soome ajakirjanik ), et kudumine ja puutöö takistasid tema vaimset arengut. Kuigi tegemist oli avaliku elu tegelase väljaütlemisega, andis see ka meile mõtteainet. Meie õppeaine tuleviku jaoks on olulisim küsimus, milliseid asju õpetuses rõhutame. 15

Mõni näide • Kui tegevuse ettenäitamisele õpetaja poolt ei järgne õpilaste tegevust, tuleb mõelda, kas ettenäidatav tegevus oli huvipakkuv. Seetõttu peab ettenäidatav tegevus olema professionaalne ja selgepiiriline. Mõnele lugejatest meenub siinkohal käsk: „Automaat lahti võtta ja kokku panna!“Koolitingimustes ei tohi ülesannet siiski anda autoritaarselt, sest käskimine hävitab õpilase enda tehnoloogilise loovuse. 16

Mõni näide • Tegevus tuleb selle asemel esitada tehnoloogilise probleemina. „Uurime, kuidas see rullkardina mehhanism töötab ja miks see praegu ei tööta“. Kui õpetamise ja õppimise eesmärk vastab tehnoloogiakasvatuse põhimõtetele, tuleks küsida vastust ka järgmistele küsimustele: Milliste seadmete tööpõhimõte on samasugune? Kuidas kardina konstruktsiooni saaks parandada? Kuidas saaks projekteerida ja ehitada seadme, milles 17

Mõni näide • Kui näiteks anda kolmanda klassi õpilastele ülesandeks projekteerida oma pisiesemete säilituskarp, võivad lõpptulemused olla väga ebarealistlikud, kuna teadmisi ja oskusi napib. Kui õpetaja hakkab siis suunama teostust praktilisemas suunas, kaob loominguline protsess kergesti ja õpilane ei tunnista tööd omaks. Halvimal juhul annab õpetaja valmis mudeli, et õpilased saaksid koju viimiseks sobiliku säilituskarbi, millest tulebki välja lihtne karp. 18

Mõni näide • Vanemate klassid õpilased on sellistest käsitöökogemustest õppinud ja loovusele innustades teevad õpetajale ettepanekuid kopeerida juba valmistatud esemeid. Õpilased küll teevad käsitööd, kuid loominguline disainimisprotsess on kuhugi kadunud. Teemat võib ka käsitleda väga kunstipäraselt andes õppijale vabad käed toote teostamiseks, kuid sel juhul võib olla tulemuse kasutusväärtus väike. 19

Mõni küsimus • Mida tuleks teha, et nii ei läheks? • Õpilased peaksid teadma, mida selles säilitama hakatakse. Arutelu on vajalik!!! • Kuigi on tegemist algkooliõpilastega, peab teadlikkus tehnoloogia reaalsest ilmingutest olema selge juba idee leidmise alguses. • Selle kaudu pannakse alus matemaatilisloodusteaduslike teadmiste rakendamise vajadusele. 20

Mõni pilt ja video • https: //www. dropbox. com/sh/j 18 jo 2 lg 5 q 5 eq om/AAA_2 v. KLfk 66 V 4 sfml. Nwd 3 p. Za? dl=0 21

TÕ • TÕ on tehnoloogilisse maailma kasvatamine. Tehnoloogiline maailm tähendab inimese ehitatud maailma. Tehnoloogilisse maailma kuulub kõik inimese toodetu. Alates lapse valmistatud väikesest esemest keerulisemate tipptehnoloogia toodeteni. Õpilase tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste areng on tehnoloogia ajalooline areng vaadelduna miniatuuris. 22

TÕ • TÕ eesmärgiks on kasvatada tehnoloogiast arusaamist. • TÕ toodab tehnoloogilist kirjaoskust ehk tehnoloogilist üldharidust. Tehnoloogiline üldharidus on tehnoloogilise maailma esemete, konstruktsioonide ja seadmete tööpõhimõtete tundmine. 23

TÕ • TÕ käsitleb abstraktseid ja konkreetseid tervikuid. Abstraktsed tervikud on matemaatilised ja loodusteaduslikud rakendatavad andmed, plaanid, juhised, joonised, arvutiprogrammid ja tehnoloogia kirjeldused. Konkreetsed tervikud on tooted, konstruktsioonid ja nende valmistamiseks vajalikud konkreetsed teadmised ja oskused. 24

TÕ • Üldharivas TÕses on käsitöö õppimine vältimatu, kuid mitte piisav tingimus tehnoloogilise kirjaoskuse arendamiseks. • Käsitöö õppimine on õppemeetodi õppimine. Konkreetse tootmise abil õpitakse, kuidas tehnoloogiamaailm on üles ehitatud. Sel viisil viib tootmise mõjude õppimine looduskeskkonna austamise ja kaitsmiseni. 25

TÕ • Tehnoloogia õppimine on probleemilahenduse õppimine. TÕes areneb õpilane selliselt, et suudab ise luua abstraktseid ja konkreetseid lahendatavaid probleeme. Probleemilahendus ilmneb konkreetses tervikus. Seetõttu kuulub tehnoloogia õppimise juurde alati konkreetne tootmine. Konkreetses tootes ilmneb ka õppija teostatud abstraktne probleemilahendus. 26

TÕ • Tehnoloogiaõpetuses on keskne idee leidmine ja selle kaudu leidlikkuse arendamine. Ideede teostamisel on nii abstraktne kui konkreetne tootmine alati plaanipärane. Seetõttu on tehnoloogiline loovus ja loogilisus alati teineteist toetavad elemendid. 27

TÕ • Loovuse ja loogilisuse kombinatsioon tähendab esemete, konstruktsioonide ja seadmete töö õppimise primaarsust selles keskkonnas, mille jaoks need on projekteeritud ja ehitatud. Õppija valmistatud toodetes toetavad teineteist esteetilisus ja funktsionaalsus. Selle seose omandamine juhatab disaini tüüpi tootmise juurde, milles arvestatakse ka teiste rühmas osalevate õppijate teadmiste ja oskustega. 28

TÕ • TÕ seisukohalt nähtuna põhineb disainitoote kasutusväärtus toote toimivusel. TÕs õpitakse mõistma matemaatika ja loodusseaduste mõju enda projekteeritud ja valmistatud esemetele, konstruktsioonidele ja seadmetele. Nende abil õpitakse ka majanduslike asjaolude mõju tootmisele ja toodetele, mis võimaldab ettevõtluse põhimõtete omandamist. 29

TÕ • Tehnoloogilise kirjaoskuse arendamine on mõeldud kõikidele kodanikele (nii poistele kui ka tüdrukutele), kusjuures konkreetses tootmises on kesksel kohal osavuse ja igapäevaelus vajalike praktiliste oskuste arendamine. Need oskused suunavad ka õppija ametivalikut. 30

TÕ • TÕe tulemuseks on inimene, kes oskab arvestada ka teiste ühiskonna liikmete teadmiste, oskuste ja vajadustega, on omaalgatuslik tegutseja ja autor, oskab väärtustada ettevõtlikku tööd ning selle tulemusi, tegutseb ühiskonnas oma teadmiste ja oskuste abil, arvestades looduskeskkonnaga, suudab hinnata oma teadmiste ja oskuste suhet tehiskeskkonnaga ja kasvab tasakaalukaks isiksuseks, kellel on oskused otsustada oma kasvu ja arengu üle tehnoloogilises maailmas. 31

Tänan kaasa mõtlemast! • mart@tehnoloogia. ee 32