Isikuandmed ja nende ttlemine Signe Hohensee ldhariduse osakonna

Isikuandmed ja nende töötlemine Signe Hohensee Üldhariduse osakonna peaspetsialist

Olulisemad õigusaktid Põhiseadus Isikuandmete kaitse seadus (IKS) Avaliku teabe seadus (ATS) Haldusmenetluse seadus EL põhiõiguste harta, II-68: õigus isikuandmete kaitsele EL andmekaitsedirektiiv 95/46/EÜ

Põhiseadus § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 19 Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Isikuandmete kaitse seadus Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve korra; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.

Isikuandmed … on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut otse või kaudselt tuvastada. … on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht.

Delikaatsed isikuandmed (IKS § 4 lg 2) 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Isikuandmete töötlemine … on iga isikuandmetega tehtav toiming sealhulgas: isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine; juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele; päringute teostamine ja väljavõtete tegemine; isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine; või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

Isikuandmete töötlemine isikuandmete töötlemine on lubatav õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks. kui isikuandmete töötlemine ei tulene õigusaktist, võib andmeid töödelda isiku kirjalikul loal

Isikuandmete töötlemine koolis Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumedid (klassipäevik, õpilasraamat, individuaalse arengu jälgimise kaart (PGS), õppenõukogu otsused, käskkirjad…

Isikuandmete töötlemine koolis Kool peab tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse (PGS) Otsused, mis puudutavad hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldust Nõustamiskomisjoni materjalid jne

Isikuandmete töötleja . . . on asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Isikuandmete töötleja määrab kindlaks: 1) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 2) töödeldavate isikuandmete koosseisu; 3) isikuandmete töötlemise korra ja viisi; 4) isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise. Määrab kindlaks isikuandmete kaitse eest vastutava isiku

Isikuandmete töötlemise põhimõtted I 1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel; 2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas; 3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks; 4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal;

Isikuandmete töötlemise põhimõtted II 5) andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks; 6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest; 7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. Monika Mikiver, Õiguskantsleri Kantselei nõunik

Avalikkus ja andmekaitse Haldusmenetluse seadus Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

Vastutus Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest saab rakendada distsiplinaarvastutust kriminaalvastutust

Distsiplinaarvastutus Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest on võimalik rakendada: noomitust, rahatrahvi, teenistusest kõrvaldamist ja vabastamist, jms

Kriminaalvastutus Kar. S § 157 Kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine Kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutava teabe avaldamise eest isiku poolt, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses, - karistatakse rahalise karistusega. Kar. S § 157¹ Delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine Delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avalikustamise, andmetele juurdepääsu võimaldamise või andmete edastamise eest omakasu eesmärgil või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Teabe kategooriad Teave, mis tuleb veebilehel avalikustada Teave, millele tagatakse juurdepääs teabenõudega Juurdepääsupiiranguga teave Teave, millele juurdepääs tuleb piirata (AK) Teave, millele juurdepääsu võib piirata Teave, millele juurdepääsu ei tohi piirata

Põhiseadusest tulenev õigus § 44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

Avaliku teabe seadus Seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Seadus sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra

Teabe avalikustamine Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud: kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine vm) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.

Järelevalve ATS täitmise üle teostavad oma pädevuse piires järelevalvet: 1) Andmekaitse Inspektsioon ATS sätestatud korras; 2) kõrgemalseisev organ või asutus teenistusliku järelevalve korras; 3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ATS sätestatud korras.

Andmekaitse Inspektsioon (AI) … järelevalvet teostaval AI ametnikul on õigus: 1) nõuda teabevaldajalt seletusi ja dokumente; 2) tutvuda teabevaldaja teabele juurdepääsu käsitlevate ja asutusesiseste juurdepääsupiiranguga dokumentidega; 3) teha teabevaldajale ettekirjutusi seaduse täitmiseks; 5) teha teabevaldajale ettepanekuid teabele juurdepääsu paremaks korraldamiseks.