Deinstitutsionaliseerimine ja suunad erihoolekandes Katrin Tsuiman Hoolekande osakond

Deinstitutsionaliseerimine ja suunad erihoolekandes Katrin Tsuiman Hoolekande osakond Sotsiaalministeerium

Eesti on ratifitseerinud 2012 a ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni Artikkel 19 - Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine Puuetega inimestel võrdne õigus: • elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid; • avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel alustel juurdepääsetavad ja arvestavad nende vajadustega; • võimalus valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda kindlat elukorraldust; 2

Deinstitusionaliseerimine • Institutsionaalselt mudelilt kogukonnapõhisele mudelile liikumine. • Teenuste edendamise protsess kogukonnas, mille hulka kuulub ennetus, et vältida vajadust institutsionaalse hooldussüsteemi järele. • Abivajadusega inimestele teenuste osutamine kogukonna keskel. • Laiemaks sihtgruppiks on – lapsed, puuetega inimesed ja nende pered, vaimse tervise probleemidega inimesed ja eakad. 3

Erihoolekande arengukava aastateks 2014 -2020 Arengukava rakendusplaan 2015 -2020 https: //www. sm. ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/eha. x ls Kolm alaeesmärki: • 1. Psüühilise erivajadusega täisealistele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks. • 2. Erihoolekandeteenused on deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad. • 3. Erihoolekandeteenused on kvaliteetsed ning teenuseosutaja on kvalifitseeritud ja asjatundlik. 4

„Heaolu“ arengukava ehk • Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016– 2023 • Erihoolekande arengukava eesmärgid ja tegevused liidetakse riikliku arengukavaga. • Heaolu arengukava korrastab laiemalt erinevates arengukavades seatud eesmärgid, tegevused ja meetmed ning annab seega nendele valdkondadele ühtse strateegilise lähenemise. 5

Tänased tegevused ja arengud 14. 09. 2015 a sotsiaalkaitseministri määrus nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ – Eesmärgiks reorganiseerida : • üle 30 - kohalised teenuskohad, et liikuda • väiksematesse üksustesse; • väiksematele pindadele (nt korterid, jms); • kogukonnas elamise teenusele. 6

Tänased tegevused ja arengud (2) • Institutsionaalsetel teenustel viibivate isikute hindamine ja vajaduste kaardistamine – hinnata potentsiaali liikuda asutusepõhiselt hoolduselt välja kergema toetusvajadusega teenusele. • Tallinna Ülikooli uuring „Psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“. 7

Tänased tegevused ja arengud (3) • TLÜ uuringu märksõnad: - kõikide protsessi osapoolte ühine arusaam - intensiivne kohalike omavalitsuste kaasamine, neile vastutuse lõimumise eest - keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rollide selge eraldamine; riigi roll stimuleerida ja mobiliseerida kogukondlikke ressursse, mitte neid asendada - üle Eestiline teenuseosutajate võrgustik 8

Tänased tegevused ja arengud (4) • TLÜ uuringu märksõnad: • laiaulatuslik kaasfinantseerimise struktuur kohalike omavalitsuste, teenuste kasutajate ja pereliikmete kaasatusel tunnustades kõigi osapoolte mõju ja vastutust • kombineeritud rahastussüsteem – baasraha, millele lisanduvad ülejäänud finantseerimisvõimalused (KOV-i, perekonna ja teiste rahastajate poolt) • rakendusstrateegia – info, selgituste ja kogemuste jagamine, kogukondade ja tööjõu koolitamine 9

Tänased tegevused ja arengud (5) • Hoolekandeosakonna 2016 tööplaanis erihoolekande arengukava täitmisega seotud tegevused – Erihoolekandeteenusesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu: • Andmete kogumine teenuste ümbekujundamise ettevalmistamiseks (dets-märts 2016) • Teenuste kujundamine ja uuendusplaani koostamine (aprilldets. 2016) • Uues teenusesüsteemis liikumise ja teenuse osutamise piloteerimine 10

Tänased tegevused ja arengud (6) • Tööplaani tegevused 2016 a: • Tegevusjuhendajate kvalifikatsiooni tõstmine. • Kohtumäärusega teenusele suunatud isikute hoolekandeteenuse arendamine. • Erihoolekandeteenuste ja erihoolekande korralduse seoste analüüsimine ning võrdlemine teiste psüühilise erivajadusega täisealistele pakutavate sotsiaalteenuste ja nende korraldusega. • Psüühilise erivajadusega isikute õppes osalemise ja elukestvas õppes osalemise monitoorimise välja töötamine ning statistika koondamine. 11

Arengusuundi toetavad tegevused • Koolitused omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajatele – teadmised tööks psüühilise erivajadusega inimestega (Tervise Arengu Instituut) • Pikaajalise kaitstud töö teenuse rakendumine (SKA) • Avatud taotlusvoorudes erivajadustega ja/või eakatele inimestele ning nende hoolduskoormusega pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste osutamine • Nõustava järelevalve koolitused (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) 12

Arengusuundi toetavad tegevused (2) • Keskkonna kohandamise ja abivahendite alase nõustamise kompetentsi ning rehabilitatsiooni teenuste arendamine (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) • Sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku välja töötamine (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) • Sotsiaalteenuste kaardistus ning koondanalüüs (15 Maakondlikku Arenduskeskust) 13

Tänan!