Jed Koostaja Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi

  • Slides: 10
Download presentation
Jõed Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel

Jõed Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/bysa/3. 0/ee/ Üllar Kaaveri foto Suur-Emajõe algusest Rannu-Jõesuus

Jõgedest üldiselt • Jõgi on looduslik vooluveekogu – Ojad on väikesed jõed – Kraavid

Jõgedest üldiselt • Jõgi on looduslik vooluveekogu – Ojad on väikesed jõed – Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud • Jõgi voolab jõesängis – Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam • Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub Microsoft Clip Art

Kust saavad jõed oma vee? Jõed toituvad ehk saavad oma vee: – Sademetest •

Kust saavad jõed oma vee? Jõed toituvad ehk saavad oma vee: – Sademetest • Jõed on veerikkad vihmaperioodil • Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest – Lumesulaveest • Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab – Liustikusulaveest • Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub – Põhjaveest • Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem

Lähe Lisajõgi Dnepr on Musta mere Harujõgi vesikonna jõgi, sest suubub sinna Delta Dnepri

Lähe Lisajõgi Dnepr on Musta mere Harujõgi vesikonna jõgi, sest suubub sinna Delta Dnepri jõgikond Peajõgi Suue Läheon on on veekogus, koht, kust jõgi kuhu algab jõe veed jõuavad Parempoolne lisajõgi suubub peajõkke paremalt Kuidas määratakse jõe vasakut jajõkke paremat Vasakpoolne Peajõgi Delta Jõgikond Lisajõgi Harujõgi onsuubub setete on voolab kõige lisajõgi maa-ala, tõttu suurema peajõest suubub harunenud kust vooluhulgaga välja vesi peajõkke jõesuue vasakult valgub jõkke Mississippi suubub algab vasakpoolne Minnesotast Mehhiko lahte kallast? Missouri on Mississippi parempoolne lisajõgi Ohio jõgi on Mississippi lisajõgi http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/5/54/Mississippirivermapnew. jpg

Hüdrograaf on joonis, mis iseloomustab jõe vooluhulka Kevadel on survesi, sest lumi sulab Jões

Hüdrograaf on joonis, mis iseloomustab jõe vooluhulka Kevadel on survesi, sest lumi sulab Jões on pidevalt palju vett, sest parasvöötmes on aasta läbi sademeid Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m 3/s http: //www. grdc. sr. unh. edu/html/Polygons/P 1147010. html

Kust see vesi järsku tuli? • Jenisseis on kõige rohkem vett ehk suurvesi juunis

Kust see vesi järsku tuli? • Jenisseis on kõige rohkem vett ehk suurvesi juunis – Suurvesi tekib lume sulamisperioodil – Polaarjoone piirkonnas saabub kevad hiljem – Lumi sulab ülemjooksul varem kui alamjooksul Kui palju kõigub Jenissei vooluhulk? • Detsembrist aprillini on jõgi jääs, seepärast vooluhulk ei muutu

Suurveeaeg on prognoositav Suurvesi võib mõnel aastal olla kõrgem, teisel madalam, kuid selle esinemine

Suurveeaeg on prognoositav Suurvesi võib mõnel aastal olla kõrgem, teisel madalam, kuid selle esinemine on etteaimatav juuni aprill veebruar Kliki ja vaata, milline on Emajõe veetase praegu Uno Rootsmaa fotod Emajõe algusest Rannu-Jõesuus

Tulvad on ettearvamatud • Tulva tekkimist põhjustavad: – lühiajalised tugevad vihmasajud – lume kiire

Tulvad on ettearvamatud • Tulva tekkimist põhjustavad: – lühiajalised tugevad vihmasajud – lume kiire sulamine – liustike kiire sulamine varase kuumalaine tõttu • Vesi tõuseb jões väga kiiresti – Ka vee alanemine toimub tavaliselt kiiresti Rio de Janeiros 2011. aasta jaanuaris tugevate vihmasadude poolt tekitatud tulvades hävisid teed ja külad ning oli sadu hukkunuid • Sageli kaasnevad inimohvrid, sest tulv on ootamatu http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/9/9 f/FOTOREPORTERDSCF 2211. jpg

Inimene suudab veerežiimi muuta • Tammide rajamine muudab looduslikku veerežiimi – Väheneb üleujutuste oht

Inimene suudab veerežiimi muuta • Tammide rajamine muudab looduslikku veerežiimi – Väheneb üleujutuste oht • Tammi taha tekib veehoidla – Niiskel aastaajal saab sinna vett koguda – Kuival aastaajal saab kogutud vett kasutada – Saab hüdroenergiat toota Narva veehoidla tamm

Arutlemiseks • Miks mõnikord jõgede veerežiimi reguleeritakse? • Millised probleemid võivad tekkida, kui inimene

Arutlemiseks • Miks mõnikord jõgede veerežiimi reguleeritakse? • Millised probleemid võivad tekkida, kui inimene jõgede looduslikku veerežiimi muudab? Vaike Rootsmaa foto Linnamäe hüdroelektrijaamast Jägala jõel Kliki ja vaata animatsiooni jõgede sessoonsest äravoolu muutumisest