Kgiviljandus Katrin Uurman katrin uurmanak rapina ee 1

  • Slides: 32
Download presentation
Köögiviljandus Katrin Uurman katrin. uurman@ak. rapina. ee 1

Köögiviljandus Katrin Uurman katrin. uurman@ak. rapina. ee 1

Teooria 12 tundi 1. 2. 3. 4. Köögiviljanduse olemus ja tähtsus. Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus.

Teooria 12 tundi 1. 2. 3. 4. Köögiviljanduse olemus ja tähtsus. Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus. Köögiviljade nõuded väliskeskkonnale. Köögiviljataimede paljundamine. 1. 2. 3. 5. Külv katmikalale (taimede ettekasvatamine). Taimede istutamine kasvukohale, hooldustööd. Külv kasvukohale. Köögiviljataimede kasvuaegne hooldamine. 2

6. 7. 8. 9. Köögiviljade koristamine. Kasvuhooned. Maitse- ja ravimtaimed. Dekoratiivsed köögiviljad. 3

6. 7. 8. 9. Köögiviljade koristamine. Kasvuhooned. Maitse- ja ravimtaimed. Dekoratiivsed köögiviljad. 3

Labor 8 tundi 1. 2. 3. Praktilised tööd taimede ettekasvatamisel. Maitse- ja ravimtaimede tundmaõppimine.

Labor 8 tundi 1. 2. 3. Praktilised tööd taimede ettekasvatamisel. Maitse- ja ravimtaimede tundmaõppimine. Etteantud segapeenra taimestamine. 4

Iseseisev töö Dekoratiivse tarbeaia plaan ja seletuskiri. 5

Iseseisev töö Dekoratiivse tarbeaia plaan ja seletuskiri. 5

Köögivilju Hollandi köögiviljalaost 6

Köögivilju Hollandi köögiviljalaost 6

Köögiviljanduse mõiste ja tähtsus n n n Köögiviljandus on teadus, mis uurib köögiviljakultuuride bioloogiat

Köögiviljanduse mõiste ja tähtsus n n n Köögiviljandus on teadus, mis uurib köögiviljakultuuride bioloogiat ja kasvatamise agrotehnoloogiat Köögiviljandus on majandusharu, mis tegeleb köögiviljade tootmisega Köögiviljandus, kui taimekasvatuse üks haru jaguneb n n n avamaaköögiviljanduseks katmikköögiviljanduseks Köögivilanduse eraldiseisva haruna vaadeldakse köögiviljade seemnete kasvatamist. 7

n n n Eestis loetakse köögiviljade hulka umbes 100 liiki taimi (enam 20. .

n n n Eestis loetakse köögiviljade hulka umbes 100 liiki taimi (enam 20. . . 30) Mis on sinu arvates köögiviljanduse tähtsuseks? Nimeta köögivilju ja millist taimeosa toiduks tarvitatakse. 8

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n n n Köögiviljad jaotatakse bioloogiliste tunnuste põhjal kahte rühma n

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n n n Köögiviljad jaotatakse bioloogiliste tunnuste põhjal kahte rühma n kaheidulehelised n üheidulehelised Peale õistaimede loetakse köögiviljade hulka ka seeni (nt aedšampinjon, austerservik) Enamkasvatatavad köögiviljad kuuluvad järgmistesse sugukondadaesse: 9

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n Ristõielised – Brassicatceae (kapsad, kaalikas, naeris, rõigas, kress-salat, lehtsinep, mädarõigas)

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n Ristõielised – Brassicatceae (kapsad, kaalikas, naeris, rõigas, kress-salat, lehtsinep, mädarõigas) n Sarikõielised – Apiaceae (porgand, petersell, seller, pastinaak, aed-till, aniis, koriander, köömen) n Maavitsalised – Solanaceae (tomat, paprika, baklažaan, kartul) n Maltsalised – Chenopodiaceae (söögipeet, lehtpeet, spinat) 10

n Kõrvitsalised – Cucurbitaceae (kurk, kõrvits, melon , arbuus, rullkõrvits, patisson) n Liblikõielised –

n Kõrvitsalised – Cucurbitaceae (kurk, kõrvits, melon , arbuus, rullkõrvits, patisson) n Liblikõielised – Fabaceae (aedhernes, aeduba, põlduba) n Korvõielised – Asteraceae (aedsalat, mustjuur, salatsigur, juursigur, artišokk, endiivia, estragon) n Liilialised – Liliaceae (harilik sibul, talisibul, küüslauk, porrulauk, murulauk, spargel) 11

n Tatralised – Polygonaceae (rabarber, hapu oblikas) n Huulõielised – Lamiaceae (iisop, basiilik, majoraan,

n Tatralised – Polygonaceae (rabarber, hapu oblikas) n Huulõielised – Lamiaceae (iisop, basiilik, majoraan, piparrohi, meliss, piparmünt, aedsalvei) n Karelehelised – Boraginaceae (kurgirohi) n Portulakilised – Portulacaceae (aedportulak) n Kõrrelised – Poaceae (suhkrumais). 12

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n Köögiviljade liigitamine eluea pikkuse järgi: n üheaastased (nt lillkapsas, spargelkapsas,

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n Köögiviljade liigitamine eluea pikkuse järgi: n üheaastased (nt lillkapsas, spargelkapsas, aedsalat, spinat, kurk, kõrvits, melon, tomat, aedhernes, redis, aed-till, kurgirohi, aniis, basiilik, koriander) 13

n kaheaastased (nt peakapsad, kaalikas, porgand, naeris, rõigas, söögipeet, petersell, porrulauk, harilik sibul) 14

n kaheaastased (nt peakapsad, kaalikas, porgand, naeris, rõigas, söögipeet, petersell, porrulauk, harilik sibul) 14

n mitmeaastased (nt rabarber, murulauk, spargel, mädarõigas, köömen, piparmünt, meliss, liivatee, estragon, leeskputk, pune).

n mitmeaastased (nt rabarber, murulauk, spargel, mädarõigas, köömen, piparmünt, meliss, liivatee, estragon, leeskputk, pune). Murulauk `Alba` Spargel 15

n Köögiviljade liigitamine toiduks tarvitatavate osade järgi: n leht- ja varsköögiviljad (peakapsad, rooskapsas, nuikapsas,

n Köögiviljade liigitamine toiduks tarvitatavate osade järgi: n leht- ja varsköögiviljad (peakapsad, rooskapsas, nuikapsas, aedsalat, spinat, lehtpeet, salatsibul, hapu oblikas, rabarber, spargel, murulauk jt) n juurviljad (porgand, söögipeet, kaalikas, naeris, redis, rõigas, juurpetersell, seller, pastinaak, mädarõigas, juursigur jt) n viliköögiviljad (kurk, kõrvits, melon, tomat, füüsal, aedhernes, aeduba, põlduba jt). 16

n sibulad (harilik sibul, küüslauk) n õisköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas, artišokk) n mugulviljad (kartul, maapirn

n sibulad (harilik sibul, küüslauk) n õisköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas, artišokk) n mugulviljad (kartul, maapirn ehk topinambur) n maitsetaimed (aedtill, aniis, basiilik, meliss, salvei, piparmünt, koriander, estragon, piparrohi jt) n seened (aedšampinjon, austerservik) n Selline rühmitamine on tinglik. Miks? 17

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n Köögiviljade liigitamine kasvukoha järgi: avamaaköögiviljad n katmikköögiviljad n n Milliseid

Köögiviljataimede botaaniline iseloomustus n Köögiviljade liigitamine kasvukoha järgi: avamaaköögiviljad n katmikköögiviljad n n Milliseid köögivilju kasvatatakse avamaal ja milliseid katmikalal? Hollandi tomatikasvuhoone 18

Köögiviljade nõuded väliskeskkonnale n n n Soojus Valgus Õhk Vesi Mineraalsed toiteained. 19

Köögiviljade nõuded väliskeskkonnale n n n Soojus Valgus Õhk Vesi Mineraalsed toiteained. 19

Soojus n n Määrab köögiviljataimede kasvamise ja arenemise tempo Taime ümbritseva keskkonna temperatuurist oleneb

Soojus n n Määrab köögiviljataimede kasvamise ja arenemise tempo Taime ümbritseva keskkonna temperatuurist oleneb järgmiste protsesside kiirus: süsihappegaasi assimilatsioon (vt veebilehte ainevahetus) n orgaaniliste ainete süntees n hingamine n vee ja mineraalsete toitainete sisenemine taime n vee ja mineraalsete toitainete liikumine taimes. n 20

Soojus n n n Erinevad taimede kasvu- ja arengufaasid nõuavad erinevaid temperatuure Seemnete idanemise

Soojus n n n Erinevad taimede kasvu- ja arengufaasid nõuavad erinevaid temperatuure Seemnete idanemise faas – kõrgem to Tärganud taimed – madalam to Vegetatsiooni- ja toiduvarude kogumise faas – kõrgem to Puhkefaas – madal to Reproduktsiooniperiood – veidi kõrgem to kui vegetatsiooniperioodil 21

Soojus n Köögiviljataimed jaotatakse temperatuuritaluvuse alusel: n külmakindlad n soojanõudlikd. 22

Soojus n Köögiviljataimed jaotatakse temperatuuritaluvuse alusel: n külmakindlad n soojanõudlikd. 22

Soojus n Külmakindlad –pärinevad mõõduka kliimaga aladelt (porgand, pastinaak, till, salat, hernes, kapsad, kaalikas,

Soojus n Külmakindlad –pärinevad mõõduka kliimaga aladelt (porgand, pastinaak, till, salat, hernes, kapsad, kaalikas, redis, rõigas, naeris, peet, sibul, küüslauk, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) n Seemned pastinaak idanevad alla 10 o. C korral, optimaalne 18. . . 25 o. C n Taluvad lühiajalisi öökülmi tõusmete, istiku, koristusküpsuse faasis n Mitmeaastased elavad lumikatte all üle pakase, hakkavad kevadel varakult kasvama ning maapealsed osad taluvad kevadel tugevaid öökülmi. 23

Soojus n Soojanõudlikud – pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvits, melon, arbuus, tomat, paprika, baklažaan,

Soojus n Soojanõudlikud – pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvits, melon, arbuus, tomat, paprika, baklažaan, aeduba) n Seemned idanevad temperatuuril 10. . . 15 o. C, optimaalne 25. . . 30 o. C n Ei talu to langust alla 0 o. C n Mõned liigid hävivad temperatuuril alla +3 o. C n Optimaalne kasvutemperatuur 20. . . 30 o. C. baklažaan 24

Valgus n n Miks on valgus tähtis taimede kasvuks ja arenguks? Köögiviljataimede kasvu ja

Valgus n n Miks on valgus tähtis taimede kasvuks ja arenguks? Köögiviljataimede kasvu ja arenemist mõjutavad valguse intensiivsus n valguse spektraalne koostis n valguse kestus ööpäeva jooksul n 25

Valguse intensiivsus n Nõudlikumad on viliköögiviljad n n Vähem nõudlikumad köögiviljad n n kapsad,

Valguse intensiivsus n Nõudlikumad on viliköögiviljad n n Vähem nõudlikumad köögiviljad n n kapsad, juurviljad, sibulad Vähenõudlikud köögiviljad n n tomat, paprika, baklažaan, kõrvits, kurk, melon, arbuus, hernes, aeduba till, spinat, rabarber spinat Minimaalses valguses kasvades jääb saak mitu korda optimaalsest väiksemaks. 26

Valguse intensiivsus Valgus ei ole oluline seemnete idanemise faasis n Väga palju valgust vajavad

Valguse intensiivsus Valgus ei ole oluline seemnete idanemise faasis n Väga palju valgust vajavad noored taimed pärast tärkamist n n juurestiku n n kiire kasv n esimeste lehtede kiire kasv Esimese pärislehe ilmudes muutub taimede valguse intensiivsuse vajadus veidi väiksemaks Veelgi vähem vajavad taimed valgust produktiivorganite moodustamise ajal. 27 27

Valguse intensiivsus n Paljud köögiviljad lõpetvad oma kasvu lehtedes, vartes ja juurtes talletatud varuainete

Valguse intensiivsus n Paljud köögiviljad lõpetvad oma kasvu lehtedes, vartes ja juurtes talletatud varuainete arvel peakapsas n lillkapsas n juurviljad n sibul n n Reproduktsiooniperioodil on valguse vajadus taimedel suurem. 28

Valgus n Köögiviljataimede üleminek õitsemisfaasi on seotud nõudlusega päeva (öö) pikkuse suhtes n pikapäevataimed

Valgus n Köögiviljataimede üleminek õitsemisfaasi on seotud nõudlusega päeva (öö) pikkuse suhtes n pikapäevataimed n lühipäevataimed n fotoperioodiliselt neutraalsed taimed. 29

Pikapäevataimed n n n Pärinevad paraskliimavööndist Lühikese päeva (alla 12 h) tingimustes kasvatavad lehti,

Pikapäevataimed n n n Pärinevad paraskliimavööndist Lühikese päeva (alla 12 h) tingimustes kasvatavad lehti, kuid õitsemine hilineb või puudub Redise juurvilja koorevärvus võib Kultuurid kapsad, redis n porgand, till n sibulad n hernes, põlduba n salat n olla väga erinev 30

Lühipäevataimed n n n Pärinevad troopilistelt aladelt Õitsemise alustamiseks on neile vaja 10. .

Lühipäevataimed n n n Pärinevad troopilistelt aladelt Õitsemise alustamiseks on neile vaja 10. . . 12 h päeva ←Aeduba Kultuurid kurk, melon n paprika n aeduba n mais n Harilik kurk → 31

Fotoperioodiliselt neutraalsed taimed n n Päeva pikkus ei ole nende taimede kasvuks ja arenguks

Fotoperioodiliselt neutraalsed taimed n n Päeva pikkus ei ole nende taimede kasvuks ja arenguks oluline Kultuurid tomat n kõrvits n Harilik kõrvits → 32