Ilutaimede ajatamine Katrin Uurman katrin uurmanak rapina ee

Ilutaimede ajatamine Katrin Uurman katrin. uurman@ak. rapina. ee 1

Sihtrühm ja eesmärgid • Aianduse, haljastuse, maastikuehituse ja floristi eriala õpilased • Tutvustada Eestis enamkasutatavate ilutaimede ajatamist 2

Mis on ajatamine? Ajatamine on niisugune kasvatussüsteem, mille abil võib saada õitsvaid taimi tunduvalt varem või ka hiljem nende tavalisest looduslikust õitsemisajast. 3

Mida on võimalik ajatada? • Sibulatega lilled (nt tulp, nartsiss, hüatsint, liilia jt). • Risoomidega lilled (nt maikelluke). • Dekoratiivsete õitega puittaimed (nt forsüütia, kirsipuu, õunapuu, ebaküdoonia, sirel, dauuria rododendron jt). 4

Tulbisibulate ajatamine • Avamaatingimustes on talvel madalad temperatuurid. • Loomulik talvekülm asendatakse hilissuvel ja sügisel kunstlikult loodud madala temperatuuriga. 5

• Ajatamise edukus oleneb sibula suurusest (>3, 5; keskmiselt 3, 5. . . 4 cm läbimõõduga). • Ajatuspinnaseks sobib kasvuturvas, mille optimaalne p. H on 5, 8. . . 6, 3. • Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja peenardel. • Optimaalne istutustihedus 200. . . 300 tk/m 2 6

• Ajatamiseks valitakse terved ja suured sibulad. • Istutamise eel eemaldatakse sibulakanna ümbert kest ja puhitakse nagu enne avamaale istutamist. • Sibulad on soovitav ajatamiseks jätta nii, et nende tipp jääb pärast istutust 1 cm paksuse turba- või puhta liivakihiga kaetuks. 7

Sibulate paigutamine substraati. 8

• Kasvuturba suhteline niiskus hoitakse pärast istutamist 60. . . 70%. • Tähtis on see, et niiskusepuudus ajatamise ajal soodustab Ca puuduse teket. • Transpiratsiooni suurendav ventilatsioon kergendab taimedel Ca omastamist. • Kasta tuleks optimaalse pinnasetemperatuurini soojendatud veega, mille kloori sisaldus on alla 0, 3 g/l. 9

• Õitele mõjub hästi, kui öö ja päeva õhutemperatuuride vahe on 3 o. C. • Ajatamisel on tähtis madal temperatuur, sest see soodustab Ca omastamist ja vähendab süsivesikute liigset kulutamist. • Õhuniiskus peab olema ajatuskasvuhoones 80. . . 85%. • Ajatamiseks sobivad valged soekasvuhooned. • Eristatakse 9 o ja 5 o tulpe. 10

9 o ajatamine • Tulbisibulaid hoitakse kogu 9. . . 12 nädalase jahutusperioodi vältel kastidesse istutatult. • Sinna istutatakse sibulad pärast soojendusperioodi lõppu augustis ja septembris. 11

• Kastidesse istutatud sibulate liiga tugeva arenemise takistamiseks tuleb jahtutusruumi temperatuur hoida 8. . . 9 o. C, november I poolel 7 o. C, seejärel 5 o. C ja alates detsembrist 2 o. C. 12

• Ajatamist soovitatakse alustada siis, kui sibulatele on tekkinud mõne cm pikkused võsud. • Enamasti on 9. . . 12 -nädalase jahutusperioodi lõpuks võsud arenenud umbes 5 cm pikkuseks. 13

• Varajast ajatamist alustatakse esimesel nädalal 16 o. C ja jätkatakse 18. . . 20 o. C pinnase- ja õhutemperatuuril pimedas, milleks kasvuhoonesse toodud kastid kaetakse musta kilega. • Umbes 8 nädala pärast kile eemaldatakse. • Õite värvumise ajaks alandatakse temperatuur 13. . . 15 o. C-ni. 14

• Hilisemate partiide võsud on ajatamise alguseks juba pikaks kasvanud ja selletõttu ajatatakse neid kohe täisvalguses. 15

• Ajatamise ajal on eriti tähtis kastmine ja seda eriti päikesepaistel päevadel. • Ajatamise pikkus sõltub sordist, ajatuseelsest sibulate prepareerimisest, ajatuse kuupäevast (päeva pikkus) ja ilmatikust (Päike kiirendab õitsele puhkemist). • Keskmine ajatusperioodi pikkus on varajasel ajatamisel umbes 4 ja hilisematel partiidel 2, 5. . . 3 nädalat. 16

o 5 tulpide ajatamine • Eelistada sibulaid läbimõõduga >3, 8 cm. • Tulpe ajatatakse kastides, pottides ja soojendatavatel peenardel. • Neid tulpe on võimalik ajatada ka tehisvalgustusega ruumides (2000. . . 2500 luksi, 14 tundi). • Valgustamiseks kasutatakse 400 W fütolampe, mis paigutatakse taimedest 60. . . 70 cm kõrgusele. 17

• Esmalt tulbi sibulad jahutatakse reguleeritava temperatuuriga külmikus, kastides või perforeeritud polüetüleenkottides. • Jahutamise ajal haigustunnustega sibulad eemaldatakse. • Jahutusperioodi lõpul areneb tulbisibulast välja 1. . . 7 cm pikkune võsu. 18

• Juured väljuvad sibulast jahutustemperatuurist kõrgemal temperatuuril pärast niisutamist. • Taolised sibulad istutatakse kohe pärast jahutusperioodi lõppu, sest nad juurduvad väga kiiresti. 19

• Ajatamisel on eriti oluline õige temperatuuri hoidmine. • Varajasel ajatamisel, pärast istutamist peab mulla temperatuur olema 10. . . 13 o. C ja õhutemperatuur 12. . . 15 o. C. • Sellest madalam temperatuur pidurdab arenemist. • Kõrgema temperaturi puhul suureneb juure- ja sibulamädaniku leviku oht. 20

• Alates kolmandast nädalast tõstetakse pinnasetemperatuur 16 o. C-ni ja õhutemperatuur 18 o. C-ni. • Juhul kui kasutatakse haigusvaba pinnast, ja sibulad on haigusvabad ning kui kanna ümbert on eemaldatud kestad ja sibulad puhitud, võib nad kohe paigutada pinnasetemperatuuri 16 o. C ja õhutemperatuuri 18 o. C. • Kui pinnasetemperatuur tõuseb üle 16 o. C, lülitatakse pinnaseküte välja ning õhutemperatuur alandatakse. 21

• Hilisemal, alates detsembrist, istutamisel olukord lihtsustub: alustatakse 13 o. C pinnase- ja 15 o. C õhutemperatuuriga. • Neid temperatuure võib hoida ajatamise lõpuni. • 5 o-tulpe kastetakse, väetatakse ja kaitstakse ereda päikese eest nagu 9 o-tulpe. film 22

Ajatamise häired • Häired võivad olla tingitud etteantud prepareerimis- ja ajatusrežiimi rikkumisest. • Mittepuhkevate ja ebanormaalsete õite tekkimist põhjustab ka etüleengaas. • Etüleeni eritavad haiged sibulad. (Sibulate sorteerimine NB!) • Etüleeni eritamise tõttu ei tohi sibulate ruumis hoida puu- ja köögivilju, lõikelilli. 23

• Ajatamise ajal võib esineda taimede ümberkukkumist. Õievarre alumine osa muutub pehmeks, klaasjaks ja murdub kergesti. Vältida tugevaid temperatuuri kõikumisi. • Kasvuhoonet on vaja korralikult varjutada ja ventileerida. Eriti tugevate päikesepaisteliste ilmade korral. 24

• Tulbiõied lõigatakse, kui õiekatte värvus on juba hästi nähtav, kuid õis ei ole veel avanenud. • Darvinhübriidtulpide õied kogutakse siis, kui õiepung on pooleldi värvunud. • Õite lõikamisel jäetakse alles vähemalt üks, võimalusel kaks lehte. See soodustab sibulate arengut. 25

• Pika lõikeõite veo korral, õied pärast kogumist sorteeritakse, kimbustatakse. Vette ei panda. • Lõikeõite kimbud pannakse paberisse. • Säilimist aitab pikendada 2 o. C-ne hoiuruumi temperatuur 5. . . 6 tunni jooksul. 26

• Ajatatud, õiteta taimi hooldatakse kuni lehtede kuivamiseni. • Uue ajatuseni jõuavad kurnatud sibulad pärast 2. . . 3 aasta möödumist. 27

Nartsissisibulate ajatamine • Nartsiss vajab enne ajatust külmaperioodi läbimist, välja arvatud mõned tatsett-tüüpi sordid. • Sobivaks jahutustemperatuuriks on 7. . . 9ºC, madalam temperatuur mõjutab õie kvaliteeti. • Õhuniiskus ei või olla üle 75%. 28

• Jahutamine võib kesta 2. . . 10 nädalat, pikema jahutusperioodi korral võivad hakata arenema juured. • Nartsissi juured peavad jääma ajatuskasti sisse, kasti põhja pannakse kile või paber. • Substraadiks kasutatakse turvast, mille p. H on 6. . . 6, 5. 29

• Substraadile võib lisada väetist, kui tahetakse saada sibulaid järelkasvatamiseks. • Substraadi paksus peab olema vähemalt 8. . . 10 cm, istutamisel peab sibula kanna ja kasti põhja vahele jääma 6. . . 8 cm. • Sibulad istutatakse üksteise kõrvale ja kaetakse 2. . . 3 cm puhta sõreda liivaga. 30

• Peale istutamist tuleb kastid korralikult läbi kasta ja jälgida, et juurutamise ajal muld läbi ei kuiva. • Juurutusruumis pannakse kastid üksteise peale, millega kaasneb pinna ja energia kokkuhoid. • Istutusaeg sõltub planeeritud lõikeõite saamise ajast. 31

• Ajatamise planeerimisel tuleb arvestada, et novembri ja detsembri ajatuseks ei sobi väikesed sibulad. • Suuremad sibulad annavad parema kvaliteediga õisi, väiksemate sibulate õied võivad sel ajal kuivada. • Sibulatel, mis on kahjustatud hahkhallitusest või kuivmädanikust, kuivavad lehetipud ja arenevad helepruunid laigud. 32

• Kui taimed on juba 6. . . 14 cm pikkused, viiakse need valgustatud ruumi, mille temperatuur jääb vahemikku 17. . . 20 o. C. • Taimed hakkavad õitsema 3. . . 4 nädala pärast. • Lõikeõisi võib koristada neljas staadiumis: – roheline õienupp, – väljaarenenud õienupp, – ⅓ õienupust on värvunud, – õienupp poolenisti avatud. 33

• Kõige levinum korjamise aeg on kolmas staadium. 34

• Suurtootmises kasutatakse ka teist staadiumi, kui transportimisvõimalused on paremad. • Õievarred lõigatakse või murtakse ning õied viiakse külmkambrisse ja lastakse jahtuda +1. . . 2ºC-ni. • Relatiivne õhuniiskus peab olema 90%. • Õisi säilitatakse kastides püstiasendis kuivalt. 35

• Ajatatud ja õiteta taimi hooldatakse edasi 13 o. C juures lehtede täieliku kuivamiseni. • Sibulad koristatakse, puhastatakse ja sorteeritakse. • Sibulaid hoitakse kuivalt 17 o. C juures suve teise pooleni. • Augustis istutatakse sibulad avamaale. • Ajatamiskõlbulikeks kasvavad sibulad kolme aasta möödudes. 36

Maikellukese ajatamine • Ajatusperiood kestab 2. . . 3 nädalat, minimaalse valgustuse (400. . . 500 luksi) juures (kasvuhoone loomulik valgus talvel on umbes 1000 luksi). 37

• Talve jooksul võib saada ühest kasvuhoonest 5. . . 6 maikellukese ajatust. • 1 m 2 võib ühe ajatusega saada 1000. . . 1200 õisikuvart. 38

• Risoomide väljakaevamine toimub septembri lõpust oktoobri keskpaigani, kui surnud lehed on pungadelt kergesti eemaldatavad. • Liiga varajase üleskaevamise korral pole kasvupungad täielikult arenenud ja ei sobi säilitamiseks ning ajatamiseks. • Risoomide väljakaevamisel vältida juurte vigastamist. 39

• Juurte puhastamist mullast ja nende sorteerimist on parem läbi viia mõõdukalt soojas ruumis. • Jälgida, et istutusmaterjal ei kuumeneks ega kuivaks. Vajadusel neid piserdatakse. 40

• Õisiku pungad on veidi ümara kujuga. • Lehe pungad on väiksemad, peenemad, ning omavad teravamat tippu. • Välja valitakse terved õisikupungadega risoomid. 41

• Soovitatav on jagada risoomid suuruse järgi: – suurteks (pungade läbimõõt 7. . . 7, 5 mm, juure pikkus 15 cm), – keskmisteks (6 mm, 10 cm), – väikesteks (<6 mm, 10 cm). • Sorteeritud risoomid pestakse, seotakse 25 kaupa kimpu, ning hoitakse 1, 5. . . 2 tundi toatemperatuuris vee all. 42

• Ajatamiseks mõeldud pungad säilivad ajatamiseni 2. . . 5 o. C juures. • Säilitusruumis ei tohi olla tõmbetuult ja liigniiskust ega kuivust. • Säilitusruumina võib kasutada keldrit. • Eelnevalt kaetakse tsementpõrand niiske sambla- või turbakihiga, et kaitsta juuri kuivamise eest. • Samblale asetatakse risoomid ühekihilisena pungad püsti ja juured allpool. 43

• Risoomid kaetakse puhta liivakihiga, et vältida mädanike levikut ja risoomide läbikuivamist. • Liiva niisutatakse perioodiliselt. • Õitsvate maikellukeste saamiseks suveja sügiskuudel (kuni detsembri alguseni) säilitatakse ajatuspungi +1. . . -3 o. C. • Taoliselt säilitatavaid ajatuspungasid nimetatakse jääpungadeks. • Neid ajatatakse järgmisel suvel või sügisel. 44

• Ajatuseks sobiv õhu- ja pinnasetemperatuur on – jääpungadel 15. . . 18 o. C, – varajasel (november) ajatamisel 25. . . 30 o. C, – jaanuari teisest poolest 22 o. C, – alates veebruarist 18. . . 20 o. C. • Kui õisiku kõige alumine õis hakkab avanema, alandatakse temperatuuri 16 o -ni. • See karastab taimi ja parandab nende säilimist toatemperatuuridel. 45

• Ajatusperioodi pikkus on – jääpungadel 21 päeva, – varajasel ajatamisel 21. . . 24 päeva, – alates jaanuarist 19. . . 20 päeva. • Varajaseks ajatuseks sobivad kõige paremini hästi valminud pungad. • Kõiki enne jaanuari teist poolt ajatatavaid pungi hoitakse juurtega enne ajatamist 12. . . 16 tundi 32. . . 35 o. C vees. See lühendab ajatusperioodi 6. . . 8 päeva võrra ja parandab taimede arengut. 46

• Ilma soojaveevannita arenevad lehtedeta taimed. • Kui vannitada jaanuari teisel poolel, siis arenevad tugevad lehed, mis takistavad õisikuvarte arengut. • Maikellukesele ei arene ajatamise käigus uusi juuri, selletõttu ei vaja ta väetamist. 47

• Ajatuspinnasena võib kasutada liiva, liiva ja turba segu. Segule võib lisada ka saepuru. • Ajatamiseks kasutatakse 14 cm sügavusi kaste või 14. . . 16 cm sügavusi potte. • Maikellukese risoomid istutatakse turbasse või saepurusse arvestusega 1000. . . 1200 ajatuspunga 1 m 2 -le. 48

• Ajatuspungad paigutatakse ridadena, surudes juured tihedalt substraati. • Seejärel kastetakse ning kaetakse pealt täiendavalt turba või samblaga, et hoida püsivat, ühtlast niiskust. 49

• Et taimevarred kasvaksid võimalikult pikaks, hoitakse neid ajatamise esimesel poolel pimedas. • Pimenduskate eemaldatakse, kui tõusmed on 10. . . 15 cm pikkused ja õisikuvars nähtav. • Siis vähendatakse piserdamist, kuid endiselt tuleb jälgida, et pinnas oleks niiske. 50

• Piserdamine lõpetatakse esimeste õite avanemise ajal. • Seejärel alandatakse temperatuuri mõne päevaga 16. . . 18 o. C-ni. • Sel perioodil vajavad taimed 12. . . 14 tundi 5000 luksi valgust. • Maikellukese ajatusel ei moodustu uusi juuri, seega ei sobi risoom enam teistkordseks ajatuseks. 51

• Kimpude kokkupanekuks kasutakse, kui õisikus on avanenud pooled õied, ning alumine neist on värvunud valgeks. • Maikellukese pikemaajaliseks säilimiseks, võetakse ta substraadist välja koos lehtede ja juurtega. • Valmis realiseerimiseks, sorteeritakse, seotakse 15. . . 25 kaupa kimpudesse, asetatakse õied ühele poole. 52

• Et hoida aroomi, pakitakse õisikud paberisse. • Kimbud säilitavad värskuse 5. . . 7 päeva. • Pikemaks säilitamiseks tuleb kimbud ööseks paigutada jahedasse ruumi või külmikusse (4. . . 5 o. C). 53

Õitsvate okste ajatamine • Pärast sügavpuhkuse lõppu võib lõigata ilupõõsastelt ja –puudelt oksi. • Asetades lõigatud oksad toatemperatuuril vette, arenevad neile kümnekonna päeva möödudes õied. • Sobilikud on liigid, mis õitsevad varakevadel. 54

• Detsembrist või koguda dauuria rododendroni ja värdforsüütia oksi. 55

• Alates jaanuarist läheb toatemperatuuridel kergesti õitsema laukapuu, kirsipuu, õunapuu. 56

• Okste ajatamine õnnestub paremini, kui neid lõigata sula ilmaga. • Lõikamisel kasutada oksakääre või teravat nuga. • Pärast okste siseruumidesse toomid, tuleb teha uus ristilõige ja ka pikilõige. • Uued lõiked tehakse vees. • Oksad asetatakse sooja (mitte kuuma) vette. 57

• Oksad asetatakse jahedasse ja valgesse ruumi. • Kõrgetel temperatuuridel avanevad pungad liiga kiiresti. • Vältida otsest päikest. • Vett tuleb vahetada 2. . . 3 korda nädalas. • Pikemaajaliseks säilimiseks võib vette lisada lõikelillede toitelahust. 58

• Keskmiselt kulub okste ajatamiseks – 1. . . 3 nädalat – forsüütia jt varaõitsevad põõsad, – 4 nädalat – õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu, – 5 nädalat – sirel. • Pärast õite ilmumist võib oksad paigutada päikesepaistelisse kohta. • Õitsvad oksad säilivad kauem, kui neid hoida eemal küttekehadest ja ööseks paigutada jahedamasse ruumi. 59

Uurida: 1. Milliste liikide oksi on veel võimalik ajatada? 2. Kuidas toimub lillesibulate vees ajatamine? 60

Tänan tähelepanu eest! 61