201718 projektid Tori Phikoolis KIK Loodushariduse toetamine Tori

  • Slides: 14
Download presentation
2017/18 projektid Tori Põhikoolis

2017/18 projektid Tori Põhikoolis

KIK "Loodushariduse toetamine Tori Põhikoolis 2017/2018 õppeaastal" Tegevus Sügisene õuesõppe päev oktoobris 2017 Eesmärgid

KIK "Loodushariduse toetamine Tori Põhikoolis 2017/2018 õppeaastal" Tegevus Sügisene õuesõppe päev oktoobris 2017 Eesmärgid ja oodatavad tulemused: l 12 klassikomplekti (205 õpilast + õpetajad) on osalenud õuesõppe päeval. l Õpilaste teadlikkus loodusest on suurenenud. Bioloogia eksamit kooli lõpetamisel valitakse rohkem ja selleks ettevalmistumine on kergem. l Huvi looduse vastu on tõusnud läbi teadmiste. Õpilane tunneb meie maa rikast kultuuri- ja looduspärandit. l Loodusainete teadmised on kinnistunud. l

Väärtused ja hoiakud, mida soovime projektiga kinnistada I kooliastme õpilane l 1) tunneb huvi

Väärtused ja hoiakud, mida soovime projektiga kinnistada I kooliastme õpilane l 1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat; l 2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt; l 3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust; l 4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest; l 5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast. II kooliastme õpilane l 1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu; l 2) väärtustab uurimuslikku tegevust looduse tundmaõppimisel; l 3) väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi; l 4) toimib keskkonnateadliku tarbijana, väärtustab tervislikku toitu; l 5) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes. l 6) III kooliastme õpilane l 1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust ja tehnikaalasest karjäärist; l 2) väärtustab uurimistegevust loodusnähtuste tundmaõppimisel; l 3) usub oma võimetesse ning on enesekindel loodusnähtusi õppides; l 4) väärtustab katsetamisel korda ja peab kinni kokkulepitud reeglitest, hoiab katsevahendeid.

Sügisene (oktoobris) 1. 1. a ja 1. b klass Kabli Looduskeskus programm „Kuusk –

Sügisene (oktoobris) 1. 1. a ja 1. b klass Kabli Looduskeskus programm „Kuusk – looduse elujõu sümbol“ 2. 2. a ja 2. b klass Kabli Looduskeskus programm „Tere, tere koprapere“ 3. 3. a ja 3. b klass Matsalu Looduskeskus programm „Metsputukate paradiis“ 4. 4. ja 5. klass Matsalu Looduskeskus programm „Seljakotiprogramm - Matsalu linnuriigis“ 5. 6. klass Sagadi looduskooli programm „Keskkonnaseiklus Sagadi mõisas“. 6. 7. ja 8. klass Aegviidu Looduskeskus programm „Salapäraste soode sajatusi“ 7. 9. klass Nõva Looduskeskus programm „Maa, mis tõuseb merest“

LEADER "Kooliõpilased loodusturismis 2017 - 2019" l l III kooliastme õpilastele. Grupis 20 noort.

LEADER "Kooliõpilased loodusturismis 2017 - 2019" l l III kooliastme õpilastele. Grupis 20 noort. Kohtumine 1 x kuus, igal kolmandal neljapäeval. Eesmärk: õpilased on tutvunud Soomaa loodusega, ettevõtluse ja ettevõtlikkusega, saanud ettevalmistuse Tori i-punktis (“Värav Soomaale”) töötamiseks.

Tegevuskava September 2017 September 2018 Ausa aiavilja ja majutusteeninduse töötuba Klaara-Manni puhkemajas. Kadi Ruumet,

Tegevuskava September 2017 September 2018 Ausa aiavilja ja majutusteeninduse töötuba Klaara-Manni puhkemajas. Kadi Ruumet, Klaara-Manni Puhkemaja l Oktoober 2017 Oktoober 2018 Sügis talus programm C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Monika Jõemaa, C. R. Jakobsoni talumuuseum l November 2017 November 2018 Loodushoid ja loodussõbralik eluviis, töötuba Soomaa Külastuskeskuses. Silver Sams, Soomaa Külastuskeskus l Detsember 2017 Detsember 2018 Ekskursiooni töötuba Suure-Kõpu mõisas, Kõpu külastuskeskuses. Kadri Linder, Kõpu mõis l

Jaanuar 2018 Jaanuar 2019 Soomaa loodusturismi töötuba Soomaa Külastuskeskuses. Aivar Ruukel, Soomaa Külastuskeskus l

Jaanuar 2018 Jaanuar 2019 Soomaa loodusturismi töötuba Soomaa Külastuskeskuses. Aivar Ruukel, Soomaa Külastuskeskus l Veebruar 2018 Veebruar 2019 Talvine Soomaa, töötuba Tõramaa puisniidul. Algis Martsoo, Tõramaa l Märts 2018 Märts 2019 Kodukoha turismiettevõtjate tegevust tutvustav töötuba Tuka talus. Ave Mürel, Tuka talu l Aprill 2018 Aprill 2019 Säästliku eluviisi töötuba – looduses loodusega koos, Tipu looduskool. Dagmar Hoder, Tipu Looduskool l Mai 2018 Mai 2019 Soomaa Värava I-punktis planeeritavat tegevust tutvustav töötuba. Lea Puust, Argo Juske, Tori Rahvamaja l

Koostöös Tori Hobusekasvandusega 4. klassi hobumajanduse õppeprogramm "Saame tuttavaks - Tori hobune" l l

Koostöös Tori Hobusekasvandusega 4. klassi hobumajanduse õppeprogramm "Saame tuttavaks - Tori hobune" l l l Tori Põhikooli õppekava sätestab: KOOLI ERIPÄRA *Tunda põhjalikult oma valla rikast kultuuripärandit. * Valikaine kooli õppekavas II kooliastmele, mis õpilasi rikastab tutvustades Torile nii tähtsa kultuuriobjekti nagu Tori hobune elu ja tegevust ning õpetades iga Tori kooli lapse hobusega toimetama. 2017/18. õa-l viiakse õppeprogramm "Saame tuttavaks. Tori hobune" läbi 4. klassis mahuga 35 tundi õppeaastas.

l Õppeprogramm "Saame tuttavaks- Tori hobune“ peab täitma põhikoolile kehtestatud üldpädevuste nõuet (saab täita

l Õppeprogramm "Saame tuttavaks- Tori hobune“ peab täitma põhikoolile kehtestatud üldpädevuste nõuet (saab täita osaliselt) Õppekava taotleb õpilastel 8 üldpädevuse kujunemist: *1) kultuuri- ja väärtuspädevus; *2) sotsiaalne ja kodanikupädevus; *3) enesemääratluspädevus; *4) õpipädevus; *5) suhtluspädevus; *6) matemaatika-, loodusainete ja tehnoloogiaalane pädevus; *7) ettevõtlikkuspädevus; *8) digipädevus. Õpilasi on 4. klassis 20. Klass tehakse kaheks grupiks (10 + 10), ühega toimub 45 min jooksul teoreetiline loeng, teise grupiga ollakse hobuste juures ja siis vahetatakse. Koolipoolne inimene on huvijuht Anne Borkvel, kes õpilastega liigub ja kohapeal abistab.

Lõimingupäevad 2 korda õppeaastas l l Infoühiskondade teke on kaasa toonud pideva ja tohutu

Lõimingupäevad 2 korda õppeaastas l l Infoühiskondade teke on kaasa toonud pideva ja tohutu informatsioonivoo, milles orienteerumine muutub järjest keerulisemaks. Informatsiooniküllus toob omakorda kaasa teadmiste fragmentariseerumise. Seetõttu muutub oluliseks ka tervikliku teadmiskäsituse loomine. Enam ei piisa teatud asjade äraõppimisest; vajalikuks muutub oskus näha arenguid ja nende alternatiive, oskus tajuda ja lahendada probleeme, oskus teha valikuid ja langetada otsuseid.

l Vastuseks akadeemilistel distsipliinidel põhinevate õppeainete suurenenud mahule ja õpilaste oskamatusele erinevates ainetes õpitavat

l Vastuseks akadeemilistel distsipliinidel põhinevate õppeainete suurenenud mahule ja õpilaste oskamatusele erinevates ainetes õpitavat omavahel seostada, samuti selleks, et lülitada õppekavasse üldiste pädevuste õpetamist, on püütud traditsioonilist ainepõhist õppekava mitmel erineval viisil modifitseerida. Need modifikatsioonid püüavad õppeainete sisu lõimida, et muuta see õpilaste jaoks kergemini omandatavaks ja anda neile rohkem võimalusi huvitavaks ja motiveerivaks õppetegevuseks.

Koolibänd Tori kooli l l l Riik toetab noorsootööd ja huviharidust projektipõhiselt 2017. aasta

Koolibänd Tori kooli l l l Riik toetab noorsootööd ja huviharidust projektipõhiselt 2017. aasta lõpuni. On olemas raha pillide ja võimenduse soetamiseks. On olemas juhendaja Kalev Saar.

Koolistaadioni renoveerimise projekt LEADERisse Valminud on kunstmuruväljakuga staadioni eskiisprojekt. (Eesti Jalgpalliliit) Sisuline projekt rahataotluseks

Koolistaadioni renoveerimise projekt LEADERisse Valminud on kunstmuruväljakuga staadioni eskiisprojekt. (Eesti Jalgpalliliit) Sisuline projekt rahataotluseks tuleb esitada oktoobris 2017.

HITSA projekt põhikoolivõrgu korrastamise voorus koolikeskkonna nüüdisajastamisest Valminud on sisekujunduse lahendus (sisekujundaja Heldi Rebane)

HITSA projekt põhikoolivõrgu korrastamise voorus koolikeskkonna nüüdisajastamisest Valminud on sisekujunduse lahendus (sisekujundaja Heldi Rebane) l Projekti esitamise tähtaeg on 2. oktoober 2017. l Projekti “Tori Põhikooli õpikeskkonna kaasajastamine” eesmärgiks on luua kaasaegne õppekeskkond. Kaasaegne õpperuum: l on paindlik l toetab liikumisharjumusi l on sotsiaalne ruum l väliruum on kooliruumi sidus osa l