EESTI LOODUSKAITSE Meldud kasutamiseks Eesti geograafia petamisel phikoolis

EESTI LOODUSKAITSE Mõeldud kasutamiseks Eesti geograafia õpetamisel põhikoolis Koostanud Kersti Laineste Viljandi Paalalinna Gümnaasium 2002. a

Sisukord • • • • Looduskaitse ajaloost Esimene LK-ala Looduskaitseseadused Looduskaitse organisatsioonid Looduskaitse korraldus Üksikobjektide kaitse Looduskaitseobjektid Taimestiku kaitse Looduskaitsealuseid taimi Loomastiku kaitse (I) Looduskaitsealuseid loomi Loomastiku kaitse (II) Loomastiku kaitse (III) Kaitsealade tüübid • • • Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark Karula Rahvuspark Vilsandi rahvuspark Looduskaitsealad Programmialad Kaitseala vööndid Rahvusvaheline koostöö Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioon • Ramsari Konventsioon • Washingtoni Konventsioon • Berni Konventsioon

LOODUSKAITSE AJALOOST Looduskaitsealase tegevuse algus • 1297. a Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedastel saartel • 1664. a Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale. Iga raiutud väärispuu asemele tuli istutada mitu uut

LOODUSKAITSE AJALOOST Esimene looduskaitseala • 1910. a Vaika Linnukaitseala Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957. a Vaika Riiklik Looduskaitseala 1971. a Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993. a Vilsandi Rahvuspark

Looduskaitseseadused • 1935. a Esimene looduskaitseseadus • 1938. a Teine looduskaitseseadus • 1957. a Kolmas looduskaitseseadus • 1990. a Seadus Eesti Looduse kaitsest • 1995. a Säästva arengu seadus

Looduskaitse organisatsioonid • 1853. a Eesti Loodusuurijate Selts (LUS) • 1966. a Eesti Looduskaitse Selts (ELS) • 1991. a Eestimaa Looduse Fond (ELF)

Looduskaitse korraldus

Üksikobjektide kaitse • • Põlispuud Paljandid ja koopad Astangud ja pangad Rändrahnud Joad Mäed Karstivormid

Looduskaitseobjektid

Taimestiku kaitse Kaitsekategooriad • I kategooria: kõige ohustatumad liigid – suur teaduslik väärtus – 1 -5 kasvukohta Eestis – 22 taimeliiki • II kategooria: haruldased liigid – 145 taimeliiki • III kategooria: võivad sattuda ohtu – 41 taimeliiki

Looduskaitsealuseid taimi

Loomastiku kaitse I kategooria: kõige rangem kaitse 10 liiki • • • Ebapärlikarp Must-toonekurg Merikotkas Madukotkas Kaljukotkas • • • Kalakotkas Rabapistrik Rabapüü Lendorav Euroopa naarits

Looduskaitsealuseid loomi

Loomastiku kaitse II kategooria • 59 loomaliiki – 1 selgrootu (apteegikaan) – 2 liiki luukalu – 4 kahepaikset – 1 roomaja ( kivisisalik) – 36 linnuliiki (valge-toonekurg, metsis, sookurg, kassikakk, rukkirääk jt. ) – 15 liiki imetajaid (hallhüljes, lagrits, pähklinäpp jt. )

Loomastiku kaitse III kategooria • 230 loomaliiki – 26 selgrootut (metsakulklased, – 2 kala – 7 kahepaikset – 4 roomajat – 179 linnuliiki (teder, kakulised) – 12 imetajat (saarmas, kärp jt. )

Kaitsealade tüübid • Rahvuspark • Looduskaitseala • Maastikukaitseala (looduspark) • Programmiala

Rahvuspargid Eestis on 4 rahvusparki: • 1971. a Lahemaa RP • 1993. a Soomaa RP • 1993. a Karula RP • 1993. a Vilsandi RP

LAHEMAA RAHVUSPARK • Asutati 1971. a • Pindala: 64 915 ha Harjumaal ja Lääne. Virumaal • Põhja-Eesti iseloomuliku looduse kaitse • 70% metsa, 9% sood • Kaitstavad ajaloo- ja kultuuriobjektid

SOOMAA RAHVUSPARK • • Asutati 1993. a Pindala: 37 057 ha Viljandi - ja Pärnumaal Soode, lamminiitude ja metsade kaitseks: – Kikepera raba, Kuresoo, Valgeraba, Öördi raba – Halliste puisniit – Üleujutusala Navesti ja Halliste jõe ühinemisel

KARULA RAHVUSPARK • • Asutati 1993. a Pindala: 10 018 ha Valga- ja Võrumaal Lõuna-Eesti järverikaste kuppelmaastike kaitseks: – Karula kõrgustik – Kaika kuplistik, – Ähijärv

VILSANDI RAHVUSPARK (1910. a asutati Vaika linnukaitsealana) • Asutati 1993. a • Pindala: 118 155 ha • Saaremaa läänerannikul • Lääne-Eesti ranniku • Maastike, mere ja lindude kaitseks • 161 saart ja laidu • 247 liiki haudelinde (arvukaim liik on hahk)

Looduskaitsealad • Matsalu • Viidumäe • Nigula • Endla • Alam-Pedja

Programmialad Seire-, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks • Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala • Pandivere veekaitseala

Kaitseala vööndid • Loodusreservaat – keelatud igasugune majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja inimeste viibimine. • Sihtkaitsevöönd – lubatud tegevus, mis toetab koosluste säilimist. • Piiranguvöönd – majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kehtestatud tingimustega.

Rahvusvaheline koostöö • 1971. a Ramsari Konventsioon • 1973. a Washingtoni Konventsioon (CITES) • 1979. a Berni Konventsioon • 1992. a Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioon • 1992. a Rio de Janeiro • Alla on kirjutanud üle 160 riigi • Eesmärgid: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadava kasumi õiglane jaotamine riikide vahel

Ramsari Konventsioon • 1971. a Ramsaris (Iraanis) • Ühinenud üle 50 riigi • Ohustatud märgalade kaitseks • Eestist: Matsalu (1994)

Washingtioni Konventsioon (CITES) • 1973. a Washingtonis • Ühinenud üle 100 riigi • Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike • Eesti liitus 1993. a

Berni Konventsioon Euroopa Looduskaitseleping • 1979. a Bernis (Šveits) • Eesmärk: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse • Eestist: karu, ilves, hunt, valge-toonekurg