XI Seto Kongress Kas koos vi eraldi 09

XI Seto Kongress • Kas koos, või eraldi? » 09. 10. 2014 » Raul Kudre » SKVK liige, Värska vallavanem

XI Seto Kongress • Valdade kujunemise ajaloost Eestis: • Vallad kogukondlike omavalitsusüksusena asutati Eestimaal 1816. aasta 23. mai talurahvaseaduse ja Liivimaal 1819. aasta 26. märtsi talurahvaseaduse alusel (Jans 1932). Valdade koguarv oli ligikaudu 1000 (Loorits 1938). • Kuivõrd väikesi ja mitte toimetulevaid valdu oli palju, toimus 1890. aastatel Eesti aladel esimene kogu territooriumi hõlmav haldusterritoriaalne reform ja valdade arvu vähendati umbes 400 -le (Loorits 1938; Uuet 2002). • Võrreldes Vene keisririigi ajaga oli muutunud ka valdade omavalitsuse poliitiline taust. 12. IV 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud vallanõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaad.

XI Seto Kongress • Pärast 1934. aasta rahvaloendust hakati Edgar Kanti algatusel tegema eeltööd keskuste võrgule tuginevate valdade kujundamiseks. Vallareformi uuringute tegelik teostaja oli tollane konjunktuuriinstituudi referent Endel Krepp, kelle uurimuse kohaselt pidi igal vallal olema tugev keskus ja terviklik maa-ala. Tollastes oludes peeti optimaalseks sellist valda, mille keskus asuks piiridest 7– 8 km kaugusel. Piiride kulgemine omakorda sõltuks eraldavatest (veekogud, sood, metsad) ja ühendavatest teguritest (teedevõrk, asustus), keskuse suurusest ja tõmbejõust ning piirkonna rahvuslikust ja ajaloolisest omapärast.

XI Seto Kongress Mehed Naised Kokku Linnad 141 178 179 938 Alevid 12 040 14 648 26 688 2, 4 Vallad 364 149 400 340 764 489 68, 7 KOKKU 517 367 594 926 1 112 293 100, 0 Elanikkonna struktuur: Tabel 1. Eesti rahvastik 1934. aasta rahvaloenduse andmetel ALLIKAS: Eesti arvudes (1934). 321 116 28, 9 %

XI Seto Kongress • Miks reform tehti? • 1) valdade liiga suur arv, mistõttu oli keeruline nii keskasutuste asjaajamine kui ka järelevalve; • 2) ebaühtlane valdade suurus ja territoorium, sealhulgas liiga väikeste valdade suur hulk. Seda peeti ebaotstarbekaks sellepärast, et valdadele on raske panna ühesuguseid ülesandeid ning teatud avalike teenuste tagamine käib väiksematele valdadele üle jõu. Ühtlasi toodi välja, et väiksemad vallad ei suuda palgata kvalifitseeritud ametnikke ega teha vajalikke investeeringuid. • Valla optimaalse suuruse kindlaksmääramisele läheneti teaduslikult. Arvestuse aluseks võeti vahemaa, mille inimene suudab ühe päeva jooksul jalgsi käia. Sellest lähtudes leiti, et vallamaja keskmine kaugus võiks olla 7– 9 km. Peeti oluliseks, et valla keskuses asuks ideaalis kirik, postkontor, politsei, meierei, ühiskauplus, arstipunkt jms. Vald pidi olema kompaktne ja ideaalis sõõrikujuline.

XI Seto Kongress • Erandeid võis teha geograafilistel põhjustel (sood, jõed, teedevõrk, veekogud), põllumaade kvaliteedist tulenevalt, keskuse suuruse tõttu (suuremate keskuste ümber pidi moodustama suuremad vallad), rahvuslikel (Petserimaa venekeelsed vallad) ja ajaloolis-kultuurilistel põhjustel (nt ajalooliselt kokkukuulunud piirkonnad). Vallapiirid kujundati kohati üksikute talude, heinamaade ja metsakvartalite kaupa (Uuet 2002). • Uued vallapiirid kehtestati presidendi otsusega 7. oktoobril 1938. Varasema 365 valla asemele moodustati 248 uut valda. Saartel asuvaid väikevaldasid reform ei puudutanud (Uuet 2002). Keskmine vallaelanike arv tõusis seniselt 2060 -lt 3010 -le ja keskmine pindala ligikaudu 177 ruutkilomeetrile (Loorits 1940).

XI Seto Kongress

XI Seto Kongress Maakond Keskmine Suurim Väikseim Kuni 500– 1001– 1501– 2001– Üle KOKKU pindala elanike vald 500 1000 1500 2000 3000 km² arv 1. Viru 117 2680 5624 1108 0 0 4 5 18 13 40 2. Järva 149 2450 4513 521 0 2 2 4 6 6 20 3. Harju 188 2010 5474 354 3 5 10 8 44 4. Lääne 140 2030 4029 600 0 4 8 7 9 6 34 5. Saare 163 2850 3753 2012 1 0 0 0 10 7 18 6. Pärnu 127 1688 3788 363 2 8 8 12 7 4 41 7. Viljandi 102 1540 3528 318 3 9 11 4 7 4 38 8. Tartu 88 1770 3998 260 2 9 13 18 16 6 64 9. Valga 79 1360 3400 553 0 8 6 2 19 10. Võru 91 1760 3553 658 0 8 10 12 9 4 43 11. Petseri 151 5490 3860 3106 0 0 0 11 11 Keskmine 121 2060 Arv 11 53 72 72 93 71 372 Osatähtsus 3, 0 14, 2 19, 4 25, 0 19, 1 100, 0 ALLIKAS: Seletuskiri valdade ümberkorraldamise kava juurde 1935; Velner 1936.

XI Seto Kongress • “Valdade ümberkorraldamise vastu kõnelevad peamiselt likvideerimisele tulevate valdade tegelased, kes peavad eneste kohustuseks oma valla kaitsmise, eriti aga selliste valdade sekretärid ja kantseleiametnikud, kes kardavad teenistuse kaotamist. ”(Eesti Maaomavalitsuste Liidu … 1935. ) • Vaieldi, koguti allkirju ja esitati tingimusi. • Hoopis kurioosselt kulges Kaiu ja Kuimetsa valla ühinemisprotsess (vaidlus valla nime, ühiskaupluse ja koorejaama asukoha pärast), mis päädis massikaklusega kohalikul laadal (Harju maavanema ettekanne. . . 1938).

XI Seto Kongress

XI Seto Kongress Aasta 1952 -53

XI Seto Kongress TULUMAKSU LAEKUMINE jaan-sept. 2013 ja 2014 aastal KOV Värska vald elanike arvu muutus elanike 2013 arv arv võrreldes 01. 12 01. 13 01. 14 2012 elanike arvu muutus 2014 võrreldes 2013 Maakond jaan. -sept. 2013 jaan. -sept. kasv 2014 % +, - tulumaks 1 elaniku kohta jaan. -sept. 2014 1 440 1 439 1 417 -1 -22 Põlva 455 752 508 898 12% 53 146 359 719 691 693 -28 2 Võru 186 128 218 509 17% 32 381 315 Meremäe vald 1 131 1 134 1 119 3 -15 Võru 259 225 289 105 12% 29 880 258 Mikitamäe vald 1 055 1 047 1 015 -8 -32 Põlva 234 055 232 743 -1% -1 312 229 4 345 4 311 4 244 -34 1 135 160 1 249 255 10% 114 095 294 Misso vald -67

TULUMAKSU LAEKUMINE jaan. -sept. 2013 ja jaan. -sept. 2014 600, 000 500, 000 400, 000 300, 000 200, 000 100, 000 0 Värska vald Misso vald Meremäe vald Mikitamäe vald

TULUMAKSU LAEKUMINE 1 ELANIKU KOHTA (eurodes) jaan. -sept. 2014 400 350 300 250 200 150 100 50 0 Värska vald Misso vald Meremäe vald Mikitamäe vald

XI Seto Kongress Mõned tegurid, mis peavad mõtlema panema: 1938 vs. 2014 • • Keskmine 1060 -2014 aastal versus 3460 - 1934 aastal 1934 8 -9 km jalgsi on 1, 5 h autoga on üle 100 km. Kirikud on ikka vana koha peal Kultuuriline ühtsus-Setomaa

XI Seto Kongress • 2014 aasta väljakutsed • Kui me oleksime Võru ja Põlva suurte valdade koosseisus, siis kas me suudame kaitsta oma identiteeti ja kultuuri? • Kas me ei ääremaastumine ei toimu veel kiiremini? • Setomaa vallad koos (SVL) on tugevad partnerid Eesti valitsusele, Venemaa poolsetele organisatsioonidele, omavalitsustele, Läti piiriäärsetele omavalitsustele, UNESCO-le. Kas ka suurte valdade koosseisus? • Kui me oleme üksikult, kas me avalik teenus on kvaliteetne ja kättesaadav? • Kas me jõuame piisavalt investeerida suurtesse strateegilistesse objektides? • Kas me koolid konkureerivad jätkuvalt õpilaste eest või koos korraldatakse Eesti parim koolivõrk ja õpetajaskond? • Ühine vald ei ole muud, kui strateegilise juhtimise ümberkorraldamine, ametnike spetsialiseerumine ja sünergia koostegemisest!

XI Seto Kongress Tehtud otsused • SVL üldkoosolek 04. juuni 2013 aastal otsustas: Kiita heaks ühisavaldus Setomaa erisuste arvestamise kohta tõmbekeskuste põhise haldusreformi ettevalmistamisel ja elluviimisel, et Setomaa vallad kui kultuuriliselt eristuv pikaajalise koostöökogemusega piiriäärne piirkond saaks moodustada ühise omavalitsuse. • Setomaa arengukava reaalne elluviimine sõltub sellest, kas teeme kõike koos, ühises omavalitsuses? !

XI Seto Kongress AITÜMÄ KULLÕMAST!