STREPTOKOKK INFEKTSIOONIDE VORMID JA NENDE MORFOLOOGILINE AVALDUMINE SUUNES

STREPTOKOKK – INFEKTSIOONIDE VORMID JA NENDE MORFOLOOGILINE AVALDUMINE SUUÕÕNES Darja Petuhova Stom II Rühm II

MIS ON STREPTOKOKK? Streptokokk ehk ahelkokk (Streptococcus) on bakteriperekond esinevad liikumatud ahelatena grampositiivsed bakterid läbimõõt 0, 5– 2, 0 μm Loomade ja inimeste parasiit ülemistel hingamisteede rakkudel, suu ja osad liigid ka tupe normaalses mikroflooras

OLULISEMAD INFEKSIOONID Naha mädapõletikud � � Mädavill-lööve ehk impetiigo Roostõbi ehk erüsiipel on sügav nahapõletik, mis esineb eriti näol, kõhul, jäsemetel. Põletik haarab ka nahaalust kude ja on difuussema iseloomuga. Nahapind on punetav. Mädane farüngiit/tonsiliit Kaaries Sarlakid Lobaarne kopsupõletik Infektsioosne endokardiit Äge mädane meningiit Sepsis Poststreptokokilistest haigustest on olulisemad komplikatsioonid reumatism ja postinfektsioosne glomerulonefriit

KLIINILISELT OLULISEMAD STREPTOKOKID Beetahemolüütilised � A-streptokokk (Streptococcus pyogenes) � B-streptokokk (Streptococcus agalactiae) � C-streptokokk � G-streptokokk � F-streptokokk (harva patogeenne) Alfahemalüütilised Pneumokokk Viridans-rühma strptokokid Mittehemalüütilised Enterokokid

STREPTOCOCCUS PYOGENES Haigused: � Farüngotonsilliit � Sarlakid � Mädavill-lööve � Erüsiipel (roos) � Sepsis � Alumiste hingamisteede infektsioon � Müosiit � Keskkõrvapõletik

TONSILIIT. TONSILLITIS Mandlite põletik Enamasti esineb haigus 5 -15 -aastatel Põhjuseks 50% juhtudest on A-streptokokk Levikuvormid on kontakt- ja piisknakkus Streptococcus pyogenes võib levida ka toidu kaudu Võib olla äge ja krooniline

KLIINILINE PILT Mõlemapoolne neeluvalu Kõrge palavik Peavalu Mõnikord iiveldus Lastel kõhuvalu ja oksendamine Valkjas katt või laigud neelus

MORFOLOOGILISED MUUTUSED Pinnaepiteel on irdunud ja krüptide sisaldus külgneb parenhüümi Krüptides – bakterikolooniad, põletikurakkud Parenhüümis – lümfotsüüdid, plasmarakud, histiotsüüdid Vere-ja lümfisoonte tühjenemine või nende seina hävitamine

FARÜNGIIT. FARYNGITIS Neelu limaskesta ja lümfikoe põletik Äge ja krooniline vorm Põhjustavad kõige sagedamini viirused, mõnikord aga bakterid

KLIINILINE PILT Kurguvalu Valulikkus neelamisel Palavik Peavalu Lihasvalud Väsimus Isutus Kaela lümfisõlmed suurenenud ja valulikud

SARLAKID. SCARLATINA Streptokokkinfektsiooni vorm Iseloomulik üle keha tekkiv punane lööve Äge kurgupõketik ja palavik Tihti 8 -15 -aastatel Levib piiskinfektsiooniga

KLIINILINE PILT Alguses – kurgupõletik (tonsilliit), farüngiit, palavik, peavalu, külmavärinad Punetav lööve kõhul, keha külgedel, nahavoltides Kahvatu suu ümbrus, erepunane valge katuga keel Suurenenud lümfisõlmed Rasked sarlakid nekrootilis-fibrinoosne angiin sepsis

NEKROOTILINE TONSILIIT SARLAKITE PUHUL Punane kaetud limaga limaskest Suurenenud mandlid Nekroosikolded Haavandid

HAMBAKAARIES. CARIES DENTIUM põhjustavad peamiselt streptokokkbakterid: � Streptococcus mutans � Streptococcus viridans � Str. sanguis � Str. mitis � Str. salivarius

KIRJANDUS Newman and Nisengard. Oral Microbiology and Immunology. W. B. Saunders Company. 1988 Neville, Damm, Allen, Bouquot. Oral and Maxillofacial Pathology. Third Edition. W. B Saunders. 2009 Matti Maimets. Infektsioonhaigused. Medicine 2000 http: //basicpathologyhistopathology. blogspot. com/2009/11/pharynxtonsillitis. html http: //en. wikipedia. org/wiki/Streptococcus http: //static. inimene. ee/index. php? disease=s&sisu=dise ase&did=338 http: //vmede. org/sait/? page=23&id=Anatomija_patologic heskaja_3 airatyan_2010&menu=Anatomija_patologiche skaja_3 airatyan_2010