Sport 1920 1945 Kristi Raias Kristel Nasari 12

Sport 1920 -1945 Kristi Raias Kristel Nasari 12 C

1920. a suveolümpiamängud � Toimusid Antwerpenis � Alfred Neuland- esimene eestlasest olümpiavõitja, kaaluklassis 67, 5 kg- 257, 5 kg � Jüri Lossmann- hõbemedal maratonijooksus, ajaga 2: 32: 48, 6 � Alfred Schmidt-hõbemedal tõstmises Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraažiga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid.

Veel 1920. aasta sündmustest. . . � 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. Eesti Spordi Liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. � Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". � Peeti esimene maavõistlus jalgpallis, Soomele kaotati 0: 6. � Toimus I kehalise kasvatuse kongress.

1921 � Peeti esimesed Eesti meistrivõistlused jalgpallis. � Asutati esimesed spordialaliidud - jalgpalliliit ja talispordiliit. � Tartus toimus I Noorte Püha. 1922 � Tallinnas peeti esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises, edukaim riik oli Eesti kolme maailmameistriga - A. Neuland, S. Hallap ja H. Tammer. � Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas maailmarekordi kümnevõistluses. � Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb.

Alfred Neuland

1923 � ESK esimeheks valiti Leopold Tõnson. � Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. � EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. � Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. � Toimusid I SELL-I mängud. 1924 � Pariisi OM osales 44 Eesti sportlast. Kuldmedali võitis maadleja Eduard Pütsep, "hõbeda" tõstja Alfred Neuland, "pronksi" tõstjad Johannes Kikas ja Harald Tammer, maadleja Roman Steinberg ja kümnevõistleja Aleksander Klumberg (Kolmpere). � "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg. Kolmpere. � Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts.

1925 � Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. � Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo. 1926 � Avati Kadrioru staadion. � Eestis võistles Paavo Nurmi. � Toimus II kehalise kasvatuse kongress. 1927 � Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. � Asutati Eesti Töölisspordi Liit.

1928 � ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. � Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. � Amsterdami OM oli Eesti esindatud 19 sportlasega. Olümpiavõitjateks tulid maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli, hõbemedalivõitjaks tõstja Arnold Luhaäär ja pronksmedalid said purjepaat Tutti V klassis 6 m ja maadleja Albert Kusnets. � Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks. � Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust - Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. � Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda maailmameistriks elukutseliste maadluses

1930 � Toimus Eesti Spordi Keskliidu esimene reorganiseerimine. 1931 � Tartu Ülikooli lõpetasid esimesed kõrgharidusega kehakultuurispetsialistid. � Asutati Eesti Laskurliit. 1932 � Euroopa Jääpurjetamisliit kinnitas rahvusvaheliseks klassiks Erik Holsti konstrueeritud monotüüp XV klassi. � Los Angelese OM esindasid Eestit tollal USA-s elanud 2 sportlast. OM eestlastele medaleid ei toonud. � Loodi Tallinna Spordipressi Klubi.

1933 � EKRAVE-liidu lõhenemise tagajärjel tekkisid Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit. � ESK esimeheks valiti Ado Anderkopp. � Spordiajakirjanikud valisid esmakordselt aasta parimat sportlast, kelleks sai kaugushüppaja Nikolai Küttis. 1934 � Toimusid I Eesti Mängud, kus esines ligi 5000 võimlejat ja 600 sportlast. Mängude raames toimus ka spordinäitus, millest loodeti alust tulevasele Eesti Spordi Muuseumile. � Tartus valmis Tamme staadion. � ESK esimeheks valiti riigisekretär Karl Terras. � EOK esimeheks valiti Johan Laidoner. 1935 � Peeti Eesti I Talimängud. � Peeti Eesti I Raskejõustikumängud. � Toimus Eesti Spordi Keskliidu teine reorganiseerimine.

� � � � 1936 Berliini OM osales 37 Eesti sportlast. Maadleja Kristjan Palusalu krooniti esimese eestlasena kahekordseks olümpiavõitjaks, kaks medalit võitis ka teine maadleja, August Neo – "hõbeda" ja "pronksi". Veel Eestile hõbemedal poksis – Nikolai Stepulov, pronksmedalid tõstmises – Arnold Luhaäär ja maadluses Voldemar Väli. Joakim Puhk sai ROK-i liikmeks. Ilmus A. Antsoni kirjutatud "Berliini olümpiamängud" esimene olümpiaraamat Eestis. Rakendati tööle ESK-i erialaõpetajad ja maakonnainstruktorid. ESK-i juurde asutati Noorte Spordiliit. ESK hakkas saama toetust riigieelarvest.

Kristjan Palusalu Voldemar Väli

� � � � 1937 Tartus Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis alustas õpinguid teine lend. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti vabapüssimatšis igavesti rändava Argentiina karika. Ilmus "Spordibiograafiline Leksikon". Kutsuti ellu sihtasutus "Kehakultuurihoone". 1938 Eestis peeti EM-võistlused jääpurjetamises ja kreeka-rooma maadluses. Korraldati Eesti Talipäevad. Kadrioru staadion sai betoontribüünid. 1939 Peeti II Eesti Mängud. MM-võistlustel laskmises võitis Eesti teist korda Argentiina karika ja tõusis parimaks laskurmaaks maailmas. Ilmumist alustas "Spordi suurraamat".

� � � � � 1940 Eesti Spordi Keskliit ühendas ligi 350 spordiliitu, klubi, seltsi ja osakonda. Eestimaal loendati 119 spordiväljakut, 63 võimlat ja 25 välisujulat. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased OM-delt 6 kuld-, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit, MM-delt 116 ja EM-delt 52 medalit, 21 spordiala koondised kohtusid 724 korral teiste riikide võistkondadega, edukamad alad olid laskesport, kreeka-rooma maadlus, tõstmine, kergejõustik, poks, jalgpall, male. Eesti liikmeksolek ROKis katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Ilmumise lõpetas "Eesti Spordi Leht", mille asemel alustas ilmumist ajakiri "Kehakultuur". Lõppes ka teiste perioodiliste spordiväljaannete ja "Eesti Kehakultuuri Aastaraamatu" ilmumine. Asuti looma kehakultuurikollektiive. Asutati ÜKSÜ "Dünamo" Eesti Vabariiklik Nõukogu.

� � � 1941 Asutati VKSÜ "Spartaki" Eesti Vabariiklik Nõukogu. 7. juulil ületasid Saksa väed Eesti piiri ja algas Saksa okupatsioon. Spordielu seati juhtima Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiamet. 1942 Nõukogude armeest demobiliseeriti grupp sportlasi ja saadeti õppima Moskva Kehakultuuriinstituuti ja nendest said esimesed sõjajärgsed sporditöötajad Eestis. Moskvas taastati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee. 1943 Tallinnas taastati Eesti Spordi Keskliit. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli maadleja Johannes Kotkas.

� � � 1944 22. septembril Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt taastus Eestis Nõukogude okupatsioon. Hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Tartu Ülikoolis taasalustas tööd Kehalise Kasvatuse Instituut, mis hiljem reorganiseeriti kehakultuuriteaduskonnaks. Tegevus alustas VSÜ "Kalev". 1945 Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Savva Tambijev. Alustati spordi erialasektsioonide loomist, nende presiidiumide formeerimist. Nendesse kutsuti antud spordialal kogemusi omavad inimesed. Spordi erialasektsioonide loomist võib lugeda antud spordiala organiseeritud tegevuse taastamiseks (alustamiseks) tolleaegses Eestis. Loodi esimesed viis lastespordikooli. Sporditöötajate koolitamist alustas Tallinna Kehakultuuritehnikum. Tegevust Eestis alustas ÜVSÜ "Tööjõureservid" Eesti Vabariiklik Nõukogu.