Snastusvead Tekstipetus 10 12 klassile Koostaja Ulve Mgi

Sõnastusvead Tekstiõpetus 10. – 12. klassile Koostaja Ulve Mägi Tartu 2012

1. Hoidu stampidest (kulunud väljenditest). • Maailmas on erinevaid inimesi. (Seda pole mõtet öelda, sest see on tuntud tõde. ) • Kõikidel inimestel on iga asja kohta oma arvamus. (Nii alustavad õpilased sageli oma kirjandit, aga lisaks stamplikkusele on see küsitav väide. )

2. Asesõna kasutades jälgi, mida see täpselt asendab. • Kui lõputunnistuse kätte sain, olin üliõnnelik. Pärast neid tuli teha katseid. (Mida asendab sõna “neid”? ) • Tema silmad on väga ilusad, neid tahaks endale minagi. (Ilmselt peaks “neid” asemel olema sõna “niisuguseid”, sest asendatud on ju omadussõna “ilusad”. )

3. Ära liialda asesõnadega. • Siis läheme me kõik oma ellu. (Sõna “me” on ülearune. ) • Ma soovin, et minu elu kulgeb ilma nende peadpööritavate tõusude ja langusteta. (Sõnad “ma” ja “nende” on ülearused. )

4. Jälgi ainsuse ja mitmuse kasutamist. • Inimesed peavad raskustega võitlema, muidu satub ta elu nullpunkti. (Sõna “inimesed” on mitmuses, seega tuleb see asendada sõnaga “nad”. ) • Kõikidele inimestele on tähtis pere, nad pakuvad tuge ja nõu. (Sõna “pere” on ainsuses, seega tuleb asendada sõnaga “see”. )

5. Jälgi loetelude loogikat. • Kunstiga võivad tegeleda kõik: lapsed, noored, vanad. (Sellest lausest võiks loetelu ära jätta või asendada fraasiga “lapsed, noorukid, täiskasvanud”. ) • Kui õpilane tahab rääkida oma muredest, probleemidest või vägivallast, võiks ta pöörduda õppenõukogu, õpetaja või turva poole. (Selles lauses on kõik segi nagu puder ja kapsad. )

6. Ära kasuta kõnekeelt. • Kui õpilane on loll, võib ta koolist välja lennata. (Sõna “loll” ja fraas “välja lennata” kuuluvad kõnekeelde. ) • Anname oma kiusatustele järele ja ongi pauk käes. (Sõna “pauk” mõjub selles lauses kõnekeelsena, sobib asendada sõnaga “häda”. )

7. Hoidu sõna-, tüve- ja mõttekordustest. • Õpetaja ülesanne on oma õpilasi õpetada. (Sõna “õpetaja” võiks asendada sünonüümiga “pedagoog”, sõna “õpilane” asemel võiks olla “hoolealune”; võimalusi on teisigi. ) • Tean kindlasti ja olen veendunud, et elu läheb paremaks. (Sõnaühendid “tean kindlasti” ja “olen veendunud” on ühe tähendusega. )

8. Pea silmas, et kõrvallause pole omaette lause. • Sest muidu peab inimene vanas eas häbenema. (Tekib küsimus, miks peab inimene vanas eas häbenema. Sidendiga “sest” algab kõrvallause, seega pealause puudub. ) • Et olla õigel ajal õiges kohas. (Sidendiga “et” algab kõrvallause. )

9. Hoidu öeldiseta lausetest. • Näiteks meie eesti keele õpetaja. (Lauses pole tegusõnagi, rääkimata öeldisest, seetõttu jääb öeldu mõte segaseks. ) • Minna oma teed. (Lauses on tegusõna “minna”, aga see pole öeldis. Võiks lisada sõna “tuleb”. )

10. Võimalusel moodusta liit-, mitte lihtlauseid. • Noor inimene tahab lõbutseda. Ta igatseb naudinguid. Need annavad elule sära. (Need lihtlaused võiks koondada liitlauseks “Noor inimene tahab lõbutseda, sest ta igatseb naudinguid, mis annavad elule sära”. )

11. Ära vaheta vaatepunkti. • Inimene tahab lõbutseda, me vajame naudinguid, elatakse ju üks kord. (Selles lauses on kolm vaatepunkti: tema-vaatepunkt, meie-vaatepunkt ja umbisikuline vaatepunkt. Lihtne on vaatepunkt samaks jätta: “inimene tahab”, “ta vajab”, “ta elab”. )

12. Hoidu sinavormist. • Kui sa gümnaasiumi ei lõpeta, siis sa kõrgkooli ei saa. (Aga kirjandi lugejal – õpetajal on kõrgkool ilmselt lõpetatud!) • Kui armud, hoia pea selge. • Kui satud vangi, on su noorus mokas. • Väga halvasti mõjub see, kui üks õpetaja on sulle matemaatikat andnud. (? ? ? )

13. Jälgi öeldise paigutust lauses. • Õpetajad (alus) minu uues koolis (määrus) on (öeldis) väga meeldivad. (Öeldis peaks olema 2. kohal. ) • Kui ma koju jõudsin (määruskõrvallause), ema küpsetas kooki. • Koolist koju minnes (määruslik lauselühend) ta astus poest läbi.

14. Ära lobise. • Kui küsida, mida kool mulle andnud on, siis hakkan ma mõtlema ja ma võin jõuda igasuguste järeldusteni. Üks järeldus võiks olla see, millest kohe tahaksin kirjutada. (Lugeja ootab ilmselt, et kirjutaksid lõpuks, mida kool sulle andnud on. Üldse ei maksa oma tegevust kommenteerida. )

15. Jälgi des-lauselühendi õigekeelsust. • Liival päevitades hakkas pea ringi käima. (Kas pea päevitas liival? ) • Mäetipule jõudes hakkasid paistma talumajad. (Kas talumajad jõudsid mäetipule? ) • Aknast välja vaadates jooksis koer maanteel. (Kas koer vaatas aknast välja ja nägi iseennast maanteel jooksmas? )

16. Jälgi, et lause mõte oleks selge. • Söömata inimene on tige. (Aga söödud inimene? ) • Vajatakse hoidjat imikule, kes oskab süüa teha. (Milleks on vaja hoida imikut, kes on nii osav, et oskab süüa teha? ) • Aleksei Vronski oli mees suure M-iga. (? ? ? )

17. Ära ole liiga kategooriline. • Väikesed tüdrukud tahavad kindlasti lauljaks saada. • Minu unistused on samasugused nagu kõigil teistel. • Raha peab alati kõik ära rikkuma. • Kõik täiskasvanud on rikutud.

18. Taotle lihtsat ja selget sõnastust. • Kui tuleb otsustamise aeg, /…/ (Kui tuleb aeg otsustada, /…. /. ) • Tööd vaadati õpetaja poolt läbi. (Õpetaja vaatas tööd läbi). • Koolis toimub õppimine. (Koolis õpitakse. ) • Paluksin mulle üks võileib kiluga. (Palun üks kiluvõileib. ) • See on pettumust tekitav. (See tekitab pettumust. )

19. Ära ole ülemäära kujundlik. • Armuvalus ja verd tilkuva südamega sooritas ta enesetapu. (Ahastavas armuvalus tappis ta end. ) • Silmad pisaraist nõretamas, rügas Vargamäe Krõõt metsiku Andrese kõrval ega julgenud iitsatadagi. (Krõõda elu Vargamäel oli väga raske: hommikust õhtuni tuli tal toimetada küll toas, küll laudas, küll põllul. )

20. Ära lase teistel enda üle naerda. • • • Mida tahtis Tõnu Prillup: õnne, naist, piima või midagi muud? Pärast ülikooli lähen kõrgkooli. Naisi on lihtne petta, sest enamik neist elab metsas. Elu tekkis ja arenes Maal – linnud ja imetajad olid üksteisega silmitsi. Rongide sõidugraafikuid tahetakse vähendada ning mõnelt poolt isegi liinilt likvideerida. Ka suured tehased võivad mürgiste väljaheidetega loodust kahjustada. Inimese eluoksaks on tervis ja tavaliselt ta ise ka saeb. Meil puudub looduslähedus ja mõistus, millega end lõbusamaks ajada. Inimene kasutab ohtralt heitgaase.