PLTSAMAA LINN EILE JA TNA Jaan Aiaots Pltsamaa

PÕLTSAMAA LINN EILE JA TÄNA Jaan Aiaots Põltsamaa linnapea 11. 02. 2016

Ajaloost Põltsamaa linna ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse, kui Mõhu muinasmaakonnas asuva Põltsamaa ordulinnuse ümber tekkis asula. Alates 1570. aastast oli Põltsamaa Liivimaa kuninga Magnuse residentsiks, Poola ülemvõimu ajal 1582 -1621 oli linn staarostkonna keskuseks. 1920. aastal anti Põltsamaale alevi õigused, 1926 sai Põltsamaa linnaks. 1930 -ndatel asus linnas ETK veinitehas ja puuviljaaed, rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, suur hulk kauplusi, haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsusasutused. 1950 -62 oli Põltsamaa rajoonikeskus. Linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal.

Täna Põltsamaa linn asub Jõgeva maakonnas riikliku tähtsusega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja regionaalse tähtsusega Jõgeva-Põltsamaa ja Põltsamaa-Võhma maanteede ristumiskohas. Põltsamaa keskne asend Eestis ja hea liiklusgeograafiline paiknemine soodustavad Põltsamaa koostööd kõigi Eesti suuremate linnade ning erinevate piirkondadega. Põltsamaa linnas oli 01. 2016 seisuga 4 244 elanikku.

Põltsamaa linna kulud 31. 12. 2015 summa 2016 summa % 2016* ilma silla proj-ta summa % % Kulud ja investeerimistegevus 5758643 100, 0 7706373 100, 00 5824020 100, 0 Üldised teenused 542 022 9, 4 597470 7, 8 597470 10, 3 1 681 0, 0 7250 0, 1 Majandus 359 531 6, 2 2149987 27, 9 267634 4, 6 sh teede, tänavate korrashoid 318 990 5, 5 2108622 27, 4 226269 3, 9 Keskkonnakaitse 103 204 1, 8 91370 1, 2 91370 1, 6 Elamu- ja kommunaalmajandus 119 872 2, 1 111340 1, 4 111340 1, 9 Vaba aeg, kultuur ja religioon 1 141 726 19, 8 1254295 16, 3 1254295 21, 5 Haridus 3 166 655 55, 0 3119463 40, 5 3119463 53, 6 313 983 5, 5 363798 4, 7 363798 6, 2 9 969 0, 2 11400 0, 1 11400 0, 2 valitsussektori . Avalik kord ja julgeolek Sotsiaalne kaitse Tervishoid

Laenud Netovõlakoormuse summa % 2014. a 2137797 40, 3 2015. a 2144781 38, 5 2016. a prognoos 2236723 39, 3 Laenukohustused kuni aastani 2028

Kavandatavad detailplaneeringud 2016. a • • Põltsamaa linna staadioni detailplaneering Lille tänav 2 koolikompleksi detailplaneering

Tulevased investeeringud summa Põltsamaa Suure silla Lossi tn rekonstrueerimine ja 1, 8 milj aeg 2016 - Esmatasandi tervisekeskus 1, 3 milj 2015 -2018 Linnakeskuse arendamine -ideekonkurss 15 tuh 2016 -arendus/ehitus 0, 5 milj 2018 -2022 Lille tn rekonstrueerimine koolimaja -ideekonkurss 15 tuh 2016 - ehitus/teostus 2018 -2019 Tänavavalgustuse rekonstrueerimine 1, 5 milj 2018 -2019 Põltsamaa lossikompleksi 1, 7 milj rekonstrueerimine 2017 -2018

Haridus PÜG üld/gümn Põltsamaa Lasteaed Põltsamaa Tõruke Muusikakool Lasteaed tava/tasandu üld/8. MARI s/arendus 9. kl/Puurmani Kunstikool Spordikool kokku Eelarve 31. 12. 2015 2064185 382391 667077 336536 2506303 262/420/603 176/154/150 66 10 Kohamaks eurot kuus 87/87 laste arv 672(473/199) 104 187 122 69 158 1312 teistest KOVidest 284(173/112) 18 89 49 28 58 526 sh Põltsamaa vald 116/61 16 57/1/2 29 22 40 344 Pajusi vald 44/15 1 9 9 3 15 96 Kõo vald 1/8 1/2/0 5 17 Kolga-Jaani vald 1/4 1/1/0 6 1 14 Imavere vald 0/6 1 7 Koigi vald 0/1/1 2 Puurmani vald 3/7 1/0/0 8 19

Lasteaed MARI, Põltsamaa Lasteaed Tõruke Lasteaedade hooned on vananenud ja vajavad lähitulevikus renoveerimist. Lasteaed MARI töötab 1973. aastast ja Põltsamaa Lasteaed Tõruke 1983. aastast. Põltsamaa Ühisgümnaasium viib läbi õppetööd kokku neljas koolihoones: • Lille tn 2 (1. – 6. kl koolimaja, ehitatud 1934. a juurdeehitus 1979. a) - halvas seisus, vajab remonti; • Veski tn 5 (7. – 12. kl koolimaja, ehitatud 1967. a, renoveeritud 2009); • Kuuse tn 1(tehnoloogiaõpetuse maja, ehitatud 1976. a); • Lille tn 2 a (õpilaskodu, ehitatud 1984) – vajab remonti.

Huvikoolid Põltsamaal tegutseb kolm huvikooli. Munitsipaalkoolina tegutseb Põltsamaa Muusikakool. Erakoolidena tegutsevad Põltsamaa Spordikool ning Põltsamaa Kunstikool MTÜ Põltsamaa Kunstiseltsi all. Põltsamaa Muusikakool avati 15. septembril 1959. a, 1993. a avati Puurmanis muusikakooli osakond ja alates 2004. a õpetab kool ka täiskasvanuid. Kunstikool 2000. a asutatud Põltsamaa Kunstikool asub lossihoovis ja on avatud kõigile kunstihuvilistele. Spordikoolis on võimalik õppida ja treenida viiel erineval spordialal: jalgpallis, kergejõustikus, maadluses, murdmaasuusatamises ja võrkpallis. Spordikoolis osalevad Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Kolga-Jaani valla 6 -19 aastased noored.

Noorte- ja elukestva õppe keskus • Avatud ruumi teenus noortele E-R kell 13 -19 (teenuse saajad 71 % linnast, Põltsamaa vallast 23 % ja Pajusi vallast 6 %). • Erinevad projektitegevused (nt NEET- noored, kes ei õpi ega osale tööelus) • Koolituste, kohtumiste, ühenduste kogunemiste jms toimumispaik 2015. aastal toimus kokku 9963 osalust, kuu keskmine külastavus või teenus 905 isikut kuus. Päevane keskmine külastavus oli 45 erinevat noort päevas.

Kultuur, sport Linnas on kolm peamist kultuuriloomekohta, mis pakuvad aktiivselt kultuurisündmusi laiemale üldsusele: Põltsamaa Kultuurikeskus, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ja lossikompleks. Põltsamaa Kultuurikeskus – Eelarve 2015 258421 eurot , Tegutseb 25 erinevas vanuses laste-, noorte- ja täiskasvanute huviringi. Lauluväljak on antud MTÜ-le Pommiauk tasuta kasutusse kuni 31. 12. 2025. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu tegutseb Põltsamaa linnarahvaraamatukoguna ja täidab maakonna keskraamatukogu ülesandeid, on kujunenud omamoodi kultuurikeskuseks, kus korraldatakse kirjandusüritusi, salongi- ja filmiõhtuid ja näitusi. Lossikompleksi haldab Sihtasutus Põltsamaa lossi ja parkide arendus. Lossikompleksis töötab Põltsamaa Muuseum ja turismiinfo punkt, käsiteokoda, värkstuba, savikoda, galerii p. Art, veinikelder. SA Põltsamaa Sport (Felixhall, ujula, Kuningamäe Terviserada koostöös Põltsamaa vallaga, traditsioonilised spordivõistlused, nt Põltsamaa jõe mängud).

Päevakeskus Avatud 2012. aasta veebruaris. Pakutavad teenused jm: • Saun (160 in/kuus) • Dušš (30 in/kuus) • Pesu pesemine, triikimine • Ruumide kasutamine üritusteks • Silmaarst (Piiri Eriarstiabi OÜ) • Massaaž (OÜ Epoch) • Füsioteraapia (SA Põltsamaa Tervis) • SOS Lasteküla Eesti Ühing • Tööinspektsioon Ringid: Vestlusring- kingituste, ruumikaunistuste ja tarbeesemete kaunistamine, valmistamine, käsitöö, lilleseade, taaskasutus toolivõimlemine, arvuti individuaaltutvustus eakatele jm 2015. a kulud 44052. -, tulud 19150. -

Tervishoid Põltsamaa teenuspiirkonna moodustavad Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi, Puurmani, Imavere, Kolga-Jaani ja Kõo vallad. Teeninduspiirkond (ligi 14000 elanikku) on välja kujunenud aastate jooksul, moodustades Jõgeva maakonna territooriumist umbes kolmandiku ning osa Viljandi ja Järva maakonnast. Perearstide nimistud (allikas Terviseamet* ja Perearst 2 programm) Kolga. Põltsamaa Pajusi Puurmani Kõo Imavere Jaani eluko perearst nimistu * linn vald vald hata M. Sild 1747 811 672 83 22 15 7 13 62 T. Rästas 2284 1113 874 65 20 7 1 2 114 S. Alusalu 1505 336 884 20 17 8 19 3 110 I. Lindmäe R. Pettai K. Paal eriarstid 1533 1606 8675 % 1748 843 782 3885 45 46 379 49 400 462 3292 38 91 248 32 53 98 319 4 691 53 7 37 72 168 2 705 32 4 46 47 123 1, 4 1 23 3 4 7 38 0, 4 4 13 2 0 7 25 0, 3 2 21 3 91 87 464 5 79 769 %

Edasine tegevus Põltsamaa linnas töötavad silmaarst, hambaarstid, proteesijad Tõmbekeskuse uuring oli projekti esimeseks etapiks ning ja massöörid, 3 apteeki. selle ülesanne oli kindlaks määrata Põltsamaa linna lähiümbruse valdade seotus linnaga. SA Põltsamaa Tervis teenused: • 20 voodikohaga iseseisev statsionaarne õendusabi osakond; Järgmiseks sammuks on uuringu tulemusel välja selgitatud koostööpiirkonna analüüs ning ettepanekute esitamine ühiste • Laboratoorium; teenuste arendamiseks, koostööpiirkonna üldplaneeringute analüüs ning projektis osalevate omavalitsuste ühise arengukava koostamine • Eriarstid: neuroloog, günekoloog, nina-kurgu-kõrvaarst, kirurg, psühhiaater, endokrinoloog, reumatoloog, kardioloog; Projekti käigus saadavaid tulemusi võib käsitleda kui olulist • Uuringute võimalused: röntgen, ultraheli, EHHO kardiograafia, ettevalmistavat materjali juhuks, kui osa või ka kõik projekti kaasatud koormus EKG, Holter monitooring; omavalitsused soovivad tulevikus ühineda või tuleb korraldus ühinemiseks riikliku haldusreformi käigus. • Füsioteraapia; • Koolitervishoiuteenus.

Riiklike institutsioonide esindused linnas Edasine tegevus Tõmbekeskuse uuring oli projekti esimeseks etapiks ning selle ülesanne oli kindlaks määrata Põltsamaa linna lähiümbruse valdade seotus linnaga. • Tööinspektsioon • Töötukassa Järgmiseks sammuks on uuringu tulemusel välja selgitatud koostööpiirkonna analüüs ning ettepanekute esitamine ühiste • Eesti Energia – Elektrilevi OÜ teenuste arendamiseks, koostööpiirkonna üldplaneeringute analüüs • Tartu vangla kriminaalhooldusosakond ning projektis osalevate omavalitsuste ühise arengukava koostamine • Tervisekaitseamet Projekti käigus saadavaid tulemusi võib käsitleda kui olulist • Politsei- ja Piirivalveamet ettevalmistavat materjali juhuks, kui osa või ka kõik projekti kaasatud omavalitsused soovivad tulevikus ühineda või tuleb korraldus • Päästeamet ühinemiseks riikliku haldusreformi käigus.

Muud teenused Edasine tegevus Tõmbekeskuse uuring oli projekti esimeseks etapiks ning • Omniva (Eesti Post) selle ülesanne oli kindlaks määrata Põltsamaa linna lähiümbruse • Pangaautomaadid (3 tk) valdade seotus linnaga. • Bussijaam • Pakiautomaadid (Omniva, Itella) Järgmiseks sammuks on uuringu tulemusel välja selgitatud koostööpiirkonna analüüs ning ettepanekute esitamine ühiste • Kaubandus (Selver, Rimi Säästumarket, Maxima, Konsum jt) teenuste arendamiseks, koostööpiirkonna üldplaneeringute analüüs • Igakuised laadad, hooajaline aiasaaduste turg ning projektis osalevate omavalitsuste ühise arengukava koostamine • Kalmistud Projekti käigus saadavaid tulemusi võib käsitleda kui olulist • Kogudused (EELK Põltsamaa Niguliste, EAÕK Põltsamaa ettevalmistavat materjali juhuks, kui osa või ka kõik projekti kaasatud Pühavaimu, EKNK Põltsamaa Jordani, SPA Põltsamaa omavalitsused soovivad tulevikus ühineda või tuleb korraldus kogudus ja Jehoova Tunnistajate Põltsamaa Kogudus) ühinemiseks riikliku haldusreformi käigus. • Hooldekodu (avatud nov 2015, kuni 150 kohta)

Ettevõtlus Edasine tegevus Tõmbekeskuse uuring oli projekti esimeseks etapiks ning Põltsamaa linn ja teda ümbritsev Põltsamaa vald koondavad endasse 22% kõikidest Jõgevamaa ettevõtetest. Põltsamaal on selle ülesanne oli kindlaks määrata Põltsamaa linna lähiümbruse valdade seotus linnaga. väikelinna kohta mitmekesine majandusstruktuur. Kõige rohkem on kaubandusega tegelevaid äriühinguid. Järgmiseks sammuks on uuringu tulemusel välja selgitatud Olulised tööandjad on AS Põltsamaa Felix, TÜ Põltsamaa koostööpiirkonna analüüs ning ettepanekute esitamine ühiste Majandusühistu, Piimandusühistu E-Piim, Kitzinger-Progress teenuste arendamiseks, koostööpiirkonna üldplaneeringute analüüs AS, AS Puit-Profiil, AS Palmako ja Põltsamaa Ühisgümnaasium. ning projektis osalevate omavalitsuste ühise arengukava koostamine Suurimaks tööandjaks Põltsamaal on kohalik omavalitsus koos hallatavate asutustega. Projekti käigus saadavaid tulemusi võib käsitleda kui olulist ettevalmistavat materjali juhuks, kui osa või ka kõik projekti kaasatud Põltsamaa linna elanike tuludest teenitakse ~50 % Põltsamaal, omavalitsused soovivad tulevikus ühineda või tuleb korraldus Tallinnas ~30%, Tartus ~7%. ühinemiseks riikliku haldusreformi käigus.

Põltsamaa Varahalduse OÜ Käive 2015. a - 706 000. - (sh veemajandus 600 000. -) Investeeringud 2010 -2015 - kaks ÜF projekti 7 713 139 eurot, sh toetus 5 905 123 eurot, omafinantseering 1808016 eurot Põltsamaa reoveekogumisalal (asub osaliselt Põltsamaa valla territooriumil) on põimunud Põltsamaa Varahalduse OÜ ja Põltsamaa Vallavara OÜ investeeringud. Lisaks linna teenindamisele võtab purgimissõlm vastu Põltsamaa valla 8 väikepuhasti jääkmuda ja osutab reoveekogumisalal kanalisatsiooniteenust.

Teed, tänavad Põltsamaa linna teede olukord on alafinantseerimise tõttu halb. • ca 42 km teid, tänavaid • neist kruusakattega 6, 4 km • ca 7 km kõnniteid • tänavavalgusteid üle 800 tk • Teede hoolduseks ~ 170 tuh eurot aastas

Linna haldus Põltsamaa Linnavalitsusel on 7 hallatavat allasutust: • Põltsamaa Ühisgümnaasium; • Põltsamaa Lasteaed Tõruke; • Lasteaed MARI; • Põltsamaa Kultuurikeskus; • Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu; • Põltsamaa Muusikakool; • Põltsamaa Muuseum.

Linna haldus Põltsamaa linnal on osalus järgmistes äriühingutes: • Põltsamaa Varahalduse OÜ (100%); • OÜ Vali Press (13, 333%). Põltsamaa linna poolt asutatud sihtasutused: • SA Põltsamaa Tervis; • SA Põltsamaa Sport; • Sihtasutus Põltsamaa lossi ja parkide arendus. Põltsamaa linnal on kolm ametlikku sõpruslinna: • Kokemäki linn - Soome Vabariik; • Sollefteå kommuun – Rootsi Kuningriik; • Skrunda linn – Läti Vabariik.

TÄNAN!