Muutused leibkonna sissetulekutes Jaan mblus Statistikaameti juhtivstatistikmetoodik Pressikonverents

Muutused leibkonna sissetulekutes Jaan Õmblus Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Pressikonverents 18. 12. 2017

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek n Netosissetulek koosneb erinevatest komponentidest. n Netosissetulek erineb haridustasemeti. n 2016. aastal oli leibkonnaliikme kuu keskmine netosissetulek 633 eurot. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Netosissetuleku komponendid n n Sissetulek palgatööst; Tulu individuaalsest töisest tegevusest; Siirded: (a) pension, (b) lapsetoetus; Muu sissetulek. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Netosissetuleku komponendid ja nende osatähtsus, 2016 13, 1 eurot 2% 24, 7 eurot 4% [VALUE] eurot [PERCENTAGE] Sissetulek palgatööst 18. 12. 2017 Tulu individuaalsest töisest tegevusest Pension Lastetoetus Muu sissetulek Jaan Õmblus

Netosissetuleku seos haridustasemega 900 EUR 822. 2 800 669. 4 700 595. 7 600 500 400 749. 7 734. 9 435. 3 354. 2 475. 3 520. 2 413. 5 391. 2 553. 8 440. 7 581. 9 468. 1 300 200 100 0 2012 2013 Esimene tase 18. 12. 2017 2014 Teine tase 2015 2016 Kolmas tase Jaan Õmblus

Netosissetuleku muutused n Netosissetulek on kasvutrendis. n Kasv ei ole kiire, kuid trend on viimase viie aasta jooksul selgelt nähtav. n Kasv on toimunud kõigi haridustasemete puhul. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Netosissetuleku muutuse seos haridustasemega, 2012– 2016 40 % 38 36 34 32 30 28 26 24 22 20 Esimene tase 18. 12. 2017 Teine tase Kolmas tase Jaan Õmblus

Haritud inimeste netosissetulek on kasvanud kiiremini n Mida paremini on inimene haritud, seda rohkem on tema netosissetulek ajavahemikul 2012– 2016 kasvanud. n Madalama ehk esimese taseme haridusega ja kõrgema ehk kolmanda taseme haridusega sissetulekute kasvukiiruste vahe on 6 protsendipunkti. n Haridus tasub ennast ära – madal haridustase süvendab varalist kihistumist. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Palgatööst saadava netosissetuleku seos haridustasemega, 2016 Kolmas tase Teine tase Esimene tase EUR 0 18. 12. 2017 100 200 300 400 500 600 700 Jaan Õmblus

Palgatöö osatähtsus netosissetulekus n Palgatöö on netosissetuleku peamine komponent, mis 2016. aastal moodustas netosissetulekust 71%. n Aastatel 2008– 2016 on palgatöö osatähtsus netosissetulekus olnud suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 67– 72%. n Stabiilsus viitab sellele, et majanduses on teatud tasakaal. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Individuaalne töine tegevus n n FIE-ks olemine; Loominguline tegevus; Vara müük; Osatähtsus on väike (1, 4% netosisetuleku rahalisest väärtusest); n Tegemist on mõnes mõttes „ettevõtlusaktiivsuse indikaatoriga“; n Võib tuleneda sundseisust või ka aktiivsusest. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Ettevõtlusaktiivsuse lähteolud Majanduslik sundseis Aktiivne ellusuhtumine Ettevõtlus -aktiivsus 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Individuaalse töise tegevuse seos haridustasemega, 2016 12 EUR 10 8 6 4 2 0 Esimene tase 18. 12. 2017 Teine tase Kolmas tase Jaan Õmblus

Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu netosissetulekus n Ettevõtlusaktiivsuse näitaja on tinglik, mis näitab valmidust majandusolukorra paranemise nimel ise tegutseda. n Ettevõtlusest üldiselt makstakse ka palka, seega ei ole õige suurusjärke võrrelda, kuid palka maksavad stabiilsed ettevõtted, mitte väikesed algatused. n Madalama haridustasemega inimesed on palgatulu proportsionaalses võrdluses suurema ettevõtlusaktiivsusega. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu, 2016 Suhe 1. 2 1 0. 8 0. 6 0. 4 0. 2 0 Esimene tase 18. 12. 2017 Teine tase Palgatulu Ettevõtlusaktiivsus Kolmas tase Jaan Õmblus

Muu sissetulek n Netosissetuleku komponent, mis koosneb: (a) omanditulust, (b) mitterahalisest sissetulekust, (c) muust tulust. n 2016. aastal oli muu sissetuleku suurus 24, 7 eurot leibkonnaliikme kohta ehk 4% leibkonnaliikme kuu netosissetulekust. n Muus sissetulek annab ülevaate ühiskonna tootva kapitali struktuurist ning ka tulude mitmekülgsusest. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Muu sissetuleku sõltuvus haridusest, 2016 45 EUR 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2012 2013 Esimene tase 18. 12. 2017 2014 Teine tase 2015 2016 Kolmas tase Jaan Õmblus

Muu sissetuleku järeldused n Mida kõrgem on haridustase, seda rohkem on inimestel olnud võimalus endale hankida ka muid täiendavaid sissetulekuallikaid. n Kehtib põhimõte, et kui kõrgem haridus tagab suurema palga, siis osa sellest palgast investeeritakse ja see toob hiljem omanditulu – ehk siis tulu neile, kes olid kõrgema haridusega suurema sissetuleku saajad. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Omanditulu – kinnisvara või maa rendile andmisest saadav sissetulek; hoiuste ja väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) intress. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Omanditulu, 2008– 2016 12 EUR 10 8 6 4 2 0 2008 18. 12. 2017 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Jaan Õmblus

Omanditulu dünaamika n Omanditulu on olnud nominaalnäitajates ebastabiilne. n Samas on näha ikkagi kasvavat trendi. n Võib ennustada, et läbi raskuste kujuneb ikkagi välja keskklass, kes saab lisaks töise tegevuse tulule (palgale) ka tulu kapitalist. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

18. 12. 2017 Rohkem võimalusi investeerida Rohkem investeeringuid Parem palk Parem haridus Eduvalem, kuid oht ka kihistumiseks Mitmekülgsemad ja veelgi suuremad sissetulekud Jaan Õmblus

Olulisemad järeldused n Eesti inimeste heaolu on aeglases, kuid stabiilses kasvus. n Haridustase on otseses seoses sissetulekutasemega – kõrgem haridus toob kõrgema sissetuleku. n Parim lahendus varalise ebavõrdsuse vähendamiseks on rõhuda hariduse omandamisele. n Kui ei ole head palgatööd, on Eesti inimene ettevõtlik ja leiab alternatiivseid lahendusi. n Eestis on tekkimas tootva kapitali vundament ja sissetulekud on muutumas mitmekülgsemaks. 18. 12. 2017 Jaan Õmblus

Suur tänu kuulamast!