NANDA Taksonoomia II NANDA endusdiagnooside klassifikatsioon endusprotsess kui

NANDA Taksonoomia II NANDA Õendusdiagnooside klassifikatsioon

Õendusprotsess kui õenduse uue ajastu algus • Õendusprotsessi ellukutsujaks Lydia Hall (USA) 1950/60. aastatel. • Järgneva 40 aasta jooksul avaldati rida õendusteooriaid. • Algas keskendumine õendusele; patsiendi haigus omandas üha enam kontekstilise tähenduse. • Pärast II Maailmasõda saavutasid õed kutsealase autonoomia.

Õendusdiagnooside väljatöötamise algus • Esimene sellealane konverents Põhja. Ameerika St. Louis´i Ülikoolis 1973. • NANDA (The North American Nursing Diagnosis Association) – Põhja-Ameerika Õendusdiagnooside Ühingu asutamine 1982. • Aprillis 2002 toimus NANDA 15. konverents.

Õendusdiagnoos koosneb 3 osast: 1. Nimetus - täpne termin või fraas, mis esindab asjassepuutuvaid mõisteid (sõnu) 2. Etioloogia - probleemiga seonduv põhjus 3. Määratlevad tunnused - õendusanamneesist leitud sümptomid

NANDA klassifikatsioonisüsteem ehk taksonoomia • Taksonoomia ehk klassifitseerimise süsteem on omavahel seotud nähtuste süsteemne ja hierarhiline liigitamine rühmadesse või klassidesse teatud tunnuste alusel.

NANDA struktuur • Praegune NANDA struktuur on paljuteljeline, mis võimaldab kindlaks teha nn “lõhesid” diagnooside vahel. • NANDA klassifikatsioon sialdab 13 valdkonda, mis jaotuvad 46 klassi.

NANDA taksonoomia teljed Telg 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Dimensioon Diagnostiline mõiste Aeg (akuutselt kroonilisele, lühi-, pikaaegne) Hooldusüksus (indiviid, perekond, kogukond, sihtgrupp) Iga/vanus (looteeast kuni vanaduseni) Terviseseisund (aktuaalne, riskile avatud, potentsiaalne kasvamine/küpsemine) Piiritleja (limiteerib või eritleb diagnostilise mõiste tähendust) Topoloogia (kehaosa/-regioon).

13 valdkonda koos 46 klassiga: Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 1. Tervisedendus 1. Terviseteadlikkus 2. Tervisekorraldus Teraapilise režiimi korraldamine Efektiivne režiimi korraldamine Ebaefektiivne režiim Ebaefektiivne pererežiim Ebaefektiivne kogukonna režiim 2. Toitumine 1. Söömine Imiku toitmisprobleemid Neelamine Toitmine Ebaefektiivne imiku toitmine Takistatud neelamine Tasakaalustamata toitmine: vähem kui organism vajab Tasakaalustamata toitmine: rohkem kui organism vajab Risk tasakaalustamata toitmiseks: rohkem kui organism vajab Vedelikumaht Vedelikumahu defitsiit Risk vedelikumahu vähenemiseks Vedelikumahu liig Risk vedelikumahu tasakaalutuseks 2. Seedimine 3. Imendumine 4. Ainevahetus 5. Hüdratsioon

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 3. Eritamine 1. Kuse-suguelundite süsteem Uriini eritamine Uriinipeetus Uriinipidamatus 2. Gastrointestinaalsüsteem Soolesisupidamatus Kõhulahtisus Kõhukinnisus Uriinierituse häire Uriinipeetus Täielik uriinipidamatus Funktsionaalne uriinipidamatus Stressist tingitud uriinipidamatus Äge uriinipidamatus Reflektoorne uriinipidamatus Ägeda uriinipidamatuse risk Soolesisupidamatus Kõhulahtisus Kõhukinnisuse risk Tajutud kõhukinnisus 3. Kehakattenahasüsteem 4. Pulmonaalsüsteem Gaasivahetuse häire

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 4. Koormus/puhkus 1. Magamine/puhkus Uneprobleemid 2. Koormus/harjutused Tegevusetusesündroom Liikuvus Unehäired Unetus Tegevusetuse sündroomi risk Füüsilise liikuvuse häire Voodi liikuvuse häire Ratastooli liikuvuse häire Kahjustatud ülekandmisvõime Üleviimise/ümberpaigutamise häire Kõndimine Tähelepanu kõrvalejutimine Uitamine Enesehoolduse defitsiit Kõndimishäire Puudulik tähelepanu kõrvalejuhtimine Uitamine Riietumise/kammimise defitsiit Vannitamise/hügieenitoimingute Iseseisva söömisvõime defitsiit WC iseseisva kasutamise defitsiit Operatsioonijärgse paranemise

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 4. . . 3. Energiatasakaal 4. Kardiovaskulaarsed/pulmonaalsed reaktsioonid Energiaväli Väsimus Südame löögimaht Segipaisatud (defektne) energiaväli Väsimus Südame löögimahu vähenemine Spontaanne ventilatsioon Hingamisprobleemid Koormuse taluvus Häiritud spontaanne ventilatsioon Ebaefektiivne hingamine Koormuse taluvuse puudumiserisk Düsfunktsionaalne ventilatoorne Võõrutusreaktsioon Ebaefektiivne koeperfusioon (täpsusta: renaalne, tserebraalne, kardiopulmonaalne, gastrointestinaalne, perifeerne) Ventilatoorne võõrutamine Koeperfusioon

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 5. Taju/ mõtlemine 1. Tähelepanu Ühepoolne hooletusse jätmine Keskkonna tõlgendamine Meelelisus/taju Ühepoolne hooletusse jätmine Kahjustatud keskkonna tõlgendamise sündroom Sensoorse taju kshjustus (täpsusta: visuaalne, audiaalne, kinesteetiline. , maitse-, lõhna-, puudutustaju) Puudulikud teadmised (täpsusta) Äge segasusseisund Krooniline segasusseisund Mäluhäire Mõtlemisprotsessi häire Verbaalse kommunikatsiooni häire 2. Orientatsioon 3. Meelelisus/ tajumine 4. Mõtlemine Teadmised Segasus Mälu Mõtlemisprotsess 5. Kommunikatsioon Verbaalne kommunikatsioon 6. Enesetaju 1. Mina-taju Identiteet Üksindus Personaalse identiteedi häire Jõuetuse risk Lootusetuse risk Üksinduse risk

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 6. . . 2. Enesehinnang 3. Ettekujutus oma kehast Krooniliselt madal enesehinnang Situatsiooniliselt madala enesehinnangu risk Ebaselge ettekujutus oma kehast 1. Hoolduse osutamise roll Hoolduse osutaja rollipinge risk Lapsevanemaks olemine Häiritud lapsevanemaks olemise risk Pereprotsess Lõhutud pereprotses Düsfunktsionaalne pereprotsess: alkoholism Kiindumus Vanema/väikelapse/lapse häiritud kiindumuserisk Rinnaga toitmine Efektiivne rinnaga toitmine Ebaefektiivne rinnagatoitmine Katkestatud rinnaga toitmine Rollisooritus Ebaefektiivne rollisooritus Lapsevanema rollikonflikt Sotsiaalne suhtlemine Häiritud sotsiaalne suhtlemine 7. Rollisuhted 2. Peresuhted 3. Rollisooritus

Valdkond Klass 8. Seksuaalsus 1. Seksuaalne identiteet 2. Seksuaalfunktsioon Diagn. mõiste Diagnoos Seksuaalfunktsioon Seksuaalprobleemid Seksuaaldüsfunktsioon Ebaefektiivne seksuaalmuster Stressi ümberlokaliseerimine Stressisündroomi ümberlokaliseerumise risk Vägistamistrauma sündroom; vaikne reaktsioon Vägistamistrauma sündroom: liitreaktsioon Posttraumaatiline sündroom Posttraumaatilise sündroomi risk Hirm Ärevus Surmaärevus Krooniline kurbus Ebaefektiivne eitamine Oodatav kaeblemine Düsfunktsionaalne kaeblemine 3. Reproduktsioon 9. Toimetulek/ stressitaluvus 1. Traumajärgsed reaktsioonid Vägistamistrauma 2. Toimetulekureaktsioonid Posttraumaatiline reaktsioon Hirm Ärevus Kurbus Eitamine

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 9. . . 2. . . Kohanemine Toimetulek Kohanemisvõime Kohanemise häire Ebaefektiivne toimetulek Pere võimetus kohaneda Pere võimekus kohaneda kompromisside kaudu Kaitsev kohanemine Kogukonna ebaefektiivne kohanemine Valmisolek suurendada pere kohanemist Valmisolek suurendada kogukonna kohanemist Autonoomne düsrefleksia Autonoomse düsrefleksia risk Desorganiseeritud väikelapse käitumine Risk väikelapse desorganiseeritud käitumiseks Valmisolek suurendada väikelapse organiseeritud käitumist Vähenenud intrakraniaalne kohanemisvõime Hingeline heaolu Hingeline distress Valmisolek suurendada hingelist heaolu Hingelise distressi risk Düsrefleksia Väikelapse käitumine 10. Elupõhimõtted 1. Väärtused 2. Uskumused 3. Väärtus/uskumus/ tegevusühtsus Konflikt otsustuse tegemisel Vastutulematus Otsustamise konflikt (täpsusta) Vastutulematus (täpsusta)

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 11. Turvalisus/kaitse 1. Infektsiooni risk 2. Füüsiline vigastus Suulimaskest Vigastus Suulimaskesta kahjustus Vigastuse risk Perioperatiivse kahjustuse risk Kukkumise risk Traumarisk Naha terviklikkus kahjustuse risk Koeterviklikkuse kahjustus Hambumuse risk Imemise häire risk Aspireerimise risk Ebaefektiivne õhu vaba läbipääs Perifeerse neurovaskulaarse düsfunktsiooni risk Trauma Naha terviklikkus Koeterviklikkus Hambumus 3. Vägivald Imemine Aspireerimine Õhu vaba läbipääs Neurovaskulaarne funktsioon Enesekahjustus Vägivald Enesekahjustuse risk Enesekahjustus Teise poolt juhitud vägivallarisk Enese poolt juhitud vägivald Suitsiidirisk

Valdkond Klass Diagn. mõiste Diagnoos 11. . . 4. Keskkonnaohud 5. Kaitseprotsess 6. Termoregulatsioon Mürgistus Lateksiallergia Kehatemperatuur Termoregulatsioon Mürgistuse risk Lateksiallergia reaktsioon Tasakaalustamata kehatemperatuuri risk Ebaefektiivne termoregulatsioon Hüpotermia Hüpertermia 12. Heaolu 1. Füüsiline heaolu Valu Äge valu Krooniline valu Iiveldus 2. Keskkonnast tulenev heaolu 3. Sotsiaalne heaolu 13. Kasvamine/ arenemine 1. Kasvamine 2. Arenemine Sotsiaalne isolatsioon Kasvamine Arenemise edenemise puudumine Arenemine Disproportsionaalse kasvamise risk Arenemise edenemise puudumine täiskasvanuna Hilinenud kasvamine ja arenemine Risk hilinenud arenemiseks