Mtteid viipekeelest selle olemusest ja erinevatest rakendamise vimalustest

Mõtteid viipekeelest, selle olemusest ja erinevatest rakendamise võimalustest lasteaiaõpetaja töös Kristiina Vaikmets Tallinna Padriku Lasteaed 2013

Viipekeel – mis see on? • Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mis on tekkinud kurtide omavahelises suhtlemises. • Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmenditest. • Viipekeel toetub nägemise abil tajutavale käte, keha ja näo koostöös produtseeritavale viiplemisele. • Viipekeelt tajutakse visuaalselt. Jälgida tuleb nii nägu, käsi kui keha.

Igale kirjatähele on olemas ka kindel käekuju, mida saab õhku kirjutada. Neid käekujusid nimetatakse sõrmenditeks.

• Kõneldavates keeltes eristatakse sõnu peamiselt nende kõla järgi. • Viipekeeles eristatakse viipeid käekuju, käe asukoha, samuti viipega kaasneva liigutuse ja näoilme järgi. Nii nagu iga sõna kõlab isemoodi, paistab ka iga viibe isemoodi. • Tihti sarnaneb viipekeele viibe selle asja või tegevusega, mida tahetakse väljendada. Nii on viipe tähendust teinekord võimalik mõista ja edasi anda ka viipekeelt oskamata.

• Viipekeeles mõistete „KUU“ ja „PÄIKE“ edastamiseks ja mõistmiseks enamasti vaja muud, kui käega õhku joonistada nende taevakehade kuju.

Mõtle, kuidas võiks olla viibe „PALL“ või „ELEVANT“?

Peenmotoorika • Peenmotoorika all mõeldakse käelist arengut nagu haaramine, söömine, riietumine, kirjutamine, sõrmede liikumiste nõtkus ja täpsus. • Lapsed juhivad tervet kätt enne kui suudavad valitseda sõrmede liigutusi. Tegevuse terviklikkus väheneb ja muutub üha enam detailsemaks. • Näiteks haaramine toimub kõigepealt kogu peoga ja seejärel hakkab areng järk-järgult kulgema sõrmede suunas.

• Jäme- ja peenmotoorsed oskused arenevad koos. Paljud tegevused sõltuvad nende koostööst - koordinatsioonist. • Peenmotoorika koos taktiilse ehk puutetundlikkuse arendamisega on oluline lapse kognitiivses arengus ehk siis taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne arengus.

Igapäevane kasutus töös… … kasulikus lapsele • Liisusalmide ja näpumängudele vaheldust. • Õpides sõrmendeid areneb lapse peenmotoorika. – Sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks, liikuvateks ja paindlikeks, see aga kergendab hiljem kirjutama õppimist. • Õpitakse kontsentreerima oma tähelepanu ja seda õigesti jaotama. • Areneb lapse mälu. Laps õpib meelde jätma käte asendeid ja liigutuste järjekorda. • Võimalus tutvustada lapsele erinevusi inimeste, kultuuride ja keelte vahel.

Igapäevane kasutus töös… … kasulikus õpetajale • Võimalus õpetajal ennast kehtestada ilma sõnadeta. • Areneb õpetaja oskus kasutada rohkem käemärke, miimikat ja kehakeelt oma töös. • Areneb lapse ja ka õpetaja empaatiavõime ning suureneb oskus märgata kehakeele sõnumit. – Peaks suurenema tõenäosus ennetada konfliktseid olukordi.

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna! ehk Oskus kasutada oma kehakeelt, žeste ja miimikat õigesti muudab meid õpetajatena palju väljendusrikkamateks ja lapsele kergemini mõistetavaks.

Tänan teid kuulamast ja vaatamast!

Kasutatud allikaid • http: //taheke. delfi. ee/taheke/ohhoohuvitav/eestiviipekeel-eesti-kurtide-emakeel. d? id=64221577 • R. Paabo “Eesti viipekeele aabits”. 2011. Studium • M. Hallap & M. Padrik “Lapse kõne arendamine”. 2008. TÜ Kirjastus • http: //loovtegevused. onepagefree. com/files/K%C 3 %A 4 e%20 ja%20 n%C 3%A 4 pum%C 3%A 4 ngude%20 t% C 3%A 4 htsus%20 lapse%20 arengule. pdf • ilmarraag. blogspot. com