Eesti keskkonnanuete vljattamise ja rakendamise phimtted Rene Reisner

Eesti keskkonnanõuete väljatöötamise ja rakendamise põhimõtted Rene Reisner 28. 04. 2015

• Eesti ja ELi keskkonnanõuded • Nõuete väljatöötamine • Nõuete rakendamine

2% Eesti jõgede, järvede ja rannikuvee seisund • Varem pole olnud Eesti vete seisundi kohta nii põhjalikke hinnanguid. • Varem pole nii paljude näitajate alusel vete seisundit mõõdetud. • • 10 aastat tagasi me arvasime, et vete seisund on üldiselt hea ning on mõningaid probleeme. Täna me teame, et paljudes veekogudes ei ole seisund hea. • Aastal 2010 tehtud hinnangute kohaselt oli Eesti vete seisund Euroopas parim. • Muutused vete seisundis kuni 2012 -2014 aastani: Vete seisundi üldine hinnang (veekogumite arvu alusel) Väga hea 12 Hea 450 Kesine 226 Halb 57 Väga halb 3 Hindamata 1 8% väga hea kesine 30% 60% halb väga halb hindamata 2% Vete seisundi ökoloogilised näitajad (veekogumite arvu alusel) Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb 12 452 233 49 3 Vete seisundi keemilised näitajad (veekogumite arvu alusel) Hea 41 Hindamata 696 Halb 13 7% väga hea 31% kesine 60% halb väga halb 2% 5% Hea Hindamata Halb 93%

Eesti ja ELi keskkonnanõuded Eesti keskkonnapoliitika 1. mai 2004 EL-i keskkonnapoliitika

Veekaitse nõuete kohaldamise põhimõtted Keskkonnakvaliteedi standardid/piirnormid Heite või saasteaine piirväärtused/piirnormid Keskkonnaeesmärgi saavutamiseks kohaldatakse vajadusel kõige rangemat

Keskkonnanõuete väljatöötamine Peamised etteheited ametiasutustele • Mõjude hindamine • Mõjusid pole hinnatud või on hinnatud puudulikult • Administratiivsed ja bürokraatlikud toimingud • Lisanduvad kooskõlastamised, andmete esitamise kohustused, aruandlus, teavitamised jms • Õigusaktid on liiga detailsed, pole piisavalt tegevusvabadust, kohalikul tasandil pole piisavalt otsustusõigust • Õigusaktid on liiga üldsõnalised, pole piisavalt selge, mida nõutakse ja kuidas neid nõudeid tuleks täita/saavutada • Nõuete täitmiseks pole piisavalt raha • Nõuete kehtestamisel tuleks lähtuda eeskätt „talupoja tarkusest“ • Riik, valitsus ja ametiasutused ei tee midagi, et Eesti ettevõtteid/inimesi bürokraatlike ja mõttetute nõuete eesti kaitsta

Keskkonnanõuete rakendamine Alates 1994 on kõik veekasutajad kohustatud kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle korraldama heitvee seiret, seiret vee ja veekogu kasutamise üle vee erikasutusloaga määratud tingimustel vee kvaliteeti kahjustava tegevuse mõjupiirkonnas on vee kvaliteeti kahjustavat tegevust korraldav isik kohustatud jälgima vee seisundit hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest

Heitvesi ja reoveepuhastus Väljalaskmete arv • Eestis on 1300 registreeritud toruotsa • Kontrollitud 1151 heitveeproovist ei vastanud 517 nõutele (45%) Nõuetele vastavate reostusobjektide arv 0% HA 143 PÄ 122 TA 120 VI 77 JÕ 73 LV 73 JÄ 60 LÄ 59 RA 55 VÕ HI 47 42 30 60% 80% 100% 46 45 55 46 54 34 66 28 94 SA 40% 54 261 IV PÕ 20% 72 50 50 35 65 52 48 51 49 66 34 55 45 37 63 16 84 34 66 71 29

• • • 1000 500 0 0 Hajukoormuse mõju avaldub saasteainete lekkimise, valgumise ja hajusalt veekogudesse kandumisena. Hajukoormuse allikad on põllud, metsad, karjäärid, teed ja tänavad, loomade karjatamine, lekked ehitistest, objektidelt, torustikest jms. Põllumajandusega seotud hajukoormuse peamiseks tagajärjeks on liigne lämmastikusisaldus veekogudes. Senine lämmastiku koormuse kasvutendents tuleb pöörata langusele. Järgnevatel aastatel on Läänemere seisundi parandamiseks vaja kõikidel Läänemere riikidel vähendada merre jõudva fosfori ja lämmastiku hulka. Eesti peab vähendama jõgede kaudu merre jõudvat lämmastikku ligikaudu 1800 tonni ja fosforit ligikaudu 320 tonni. 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 10000 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 1500 Pärnu 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Kunda 1200 1000 800 600 400 200 0 Pirita 2000 1500 1000 500 0 Leivajõgi 350 300 250 200 150 100 50 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 • 15000 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 • 20000 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Saasteained põldudelt ja metsast Keila Narva

Millele tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata • Lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitset vajavate veekogude vastavus veekvaliteedi nõuetele • Ohtlikud ainete sisaldused veekogudes: • Tsinki mitte rohkem kui 10µg/l • • • Emajõgi-Rannu-Jõesuu kuni 15µg/l Narva-Vasknarva kuni 44µg/l Kunda jõgi suudmes kuni 35µg/l Tiskre oja kuni 14µg/l Kurna oja Ülemiste järve kuni 1740µg/l • Vaske mitte rohkem kui 15µg/l • Kunda jõgi suudmes kuni 35µg/l • Kroomi mitte rohkem kui 5µg/l • Narva-Vasknarva 9, 5µg/l

Kokkuvõte • Keskkonnanõuete väljatöötamisel lähtutakse peamiselt EL keskkonnaõiguses esitatud nõuetest ja põhimõtetest • Eestil riigina, sh ametiasutused, ettevõtted ja eraisikud, tuleb tagada nende nõuete täitmine, vaatamata kõikidele etteheidetele • Peamised veekaitsenõuded ja põhikohustused viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutunud ei ole • Veekaitsenõuete rakendamine on muutunud senisest sisukamaks, sh eesmärgipärasemaks – eesmärgist on veel palju puudu! • Nõuete rakendamisel ei saa enamasti jätta neid täitmata, küll aga tuleb otsida võimalusi, kuidas oleks võimalik seda teha mõistlikult

Aitäh! Täiendav info: Rene Reisner rene. reisner@envir. ee www. envir. ee Keskkonnaministeerium