Lained yt x A sin t xc Laineks

Lained y(t, x) = A sin ω(t – x/c) Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained Lained levivad, sest mingis ruumipunktis toimuv muutus kutsub esile sarnase muutuse naaberpunktis, aga veidi hiljem, vastavalt ärrituse levikiirusele c Lained kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. Võnkumine on ajas perioodiline protsess. Laine on aga perioodiline protsess nii ajas (iseloomustab sõltuvus t-st) kui ka ruumis (iseloomustab sõltuvus x-st).

Seisulaine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi.

Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes – piki- aga ka ka ristlaine) Õhus vibreeriv keha “tõukab” temaga kokkupuutuvaid molekule vibreerimise suunas, ning see ebaühtlane õhu liikumine kandub edasi molekulide liikum kiirusega (seega sõltub temperatuurist ja gaasi molaarmassist). Gaasides molekulid on üksteisest kaugel ja liiguvad korrapäratult ning helikiirus on madal: 259 ms-1 (CO 2) – 1284 ms-1 (H 2), õhus – 331 ms-1. Vedelikes on molekulid väga lähedal ja “tõuge” levib palju kiiremini: 1350 ms-1(H klaasis – 5 km s-1, puidus – 4 km s-1, Kristallilise ehitusega tahketes kehades “tõuke” deformatsioonile lisanduvad painde ja väände deformatsioonid, mis tekitavad ka ristlaineid. Metallides heli kiirus ulatub kuni 6 km s-1.

Veel võnkumistest ja lainetest. . . Laine levimise kiirus: (vaakumis) Kus f on sagedus (1/s) ja λ –lainepikkus (m) Elektromagnetlainete levimise kiirus vaakumis on valguskiirus = 300 000 km/s f λ = c (vaakumis) ja =c/n (aines) n – keskkonna murdumisnäitaja Laine levimise kiirus: (keskkonnas) Sagedus ei muutu,

Laine levimise kiirus: (keskkonnas) Kus f on sagedus (1/s) ja λ –lainepikkus (m) Kuidas meelde jätta? Teate, et kiirus on Laine levimise kiirus on: (keskkonnas) Sest sagedus on

Küsimused igapäevaelust Miks köögis pannil põlema läinud õli ei saa veega kustutada? Kuidas oleks õige sellisel juhul toimida? Kus ja kuidas tekivad virmalised? Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatome ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valgusk mida inimesed näevad virmalistena. Miks ei saa rakud olla ei väga suured ega väikesed, vaid paraja mõõduga Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Staatiline ja dünaamiline hõõrdumine. Kumb neist domineerib klassikalise kumb uisustiilis suusatamise juures? Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga? Inimorganism koosneb ~70% ulatuses veest. Vee kaotus põhjustab janu. Kui palju vett (protsentides ja mahuliselt) peab organism kaotama, et janu tekiks? Kasutage igapäevast kogemust ja suurusjärgulist arvutust

Võrrelge Päikeselt Maale kiiratud energiahulka Maa poolt tagasikiiratud energiahulgaga. Selgitage oma mõttekäiku.

Atmosfääri nähtused Miks näeme taevast sinisena? Kiirguse hajumine õhu molekulidel toimub ~ λ-4, mida lühem lainepikkus, seda rokem kiirgus hajub. Miks siis taevas ei ole lilla? Lillat kiirgust on Päikese spektris suhteliselt vähe ja silma tundlikus on selles piirkonnas ka väiksem Silma värviretseptorite tundlikus

Päikesetõusu ja loojangu erievad värvid

Miks varahommikul ja hilisõhtul võib Päikesesse vaadata, ilma et see väga silmi pimestaks (ärge seda siiski ilma silmi kissitamata tehke!)? Maa raadius on 6400 km, 80% atmosfääriõhust on 10 km paksuses kihis. Õhtul ja hommikul vaatame Päikest läbi 5 x troposfääripaksuse õhukihi. Hommikul on õhk puhas, õhtul niiske ja tolmune. Lühemad lainepikkused hajuvad (hajumine on pöördvõrdeline lainepikkusega 4 astmes) Punane valgus läheb ka läbi paksema õhukihi.

Mis nähtusega on tegemist? päikesevarjutusega

Kevadine loodus. Miks sulab jääle kukkunud puulehe all kiiremini kui mujal? . Meedia räägib pidevalt energia puudusest. Samas teame, et universaalselt kehtib energia jäävuse seadus. Mis siin ei klapi? Millest me tegelikult puudust tunneme? Kvaliteetsest energiast. Millise kujuga on vabalt langev veetilk: (a) atmosfääris (b) kosmoselaevas? Selgitage miks? Kas on õige väide, et Maa atmosfääri paksus (vt juuresolevat fotot) on suhteliselt sama suur kui värvikihi paksus maakera mudeli peal? Põhjendage oma vastust numbriliselt. Mitu kg värvi kulus maakera mudeli värvimiseks? Mis on selle maakera ruumala? Värvi tiheduseks võtke 1. 1 g/cm 3. Muud vajalikud suurused pakkuge ise välja. Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi?

Mis on molekul? Stabiilne neutraalne osakene, mis koosneb vähemalt kahest aatomist, kus omavahel jagatakse vähemalt üht elektronpaari. Keha massiga 1 kg kaalub Maa pinnal (mitu? ühik? )… F=mg= 1*9. 8=9. 8 N Nimetage neli fundamentaalset füüsikalist vastastikmõju. Järjestage nad tugevuse järjekorras: tugev, elektromagneetiline, nõrk ja gravitatsiooniline. 13. Elektriväljas oleva keha potentsiaalne energia avaldub kui (valem). . . . Kas energia kauguse suurenedes kasvab või kahaneb? . . sõltub laengutest, samanimeliste korral kasvab, erinimeliste korral kahaneb. . .

. Füüsikas räägitakse neljast fundamentaalsest vastastikmõjust. Millistest? Loetlege nad tugevuse järjekorras. Millised neist on olulised ainult aatomituuma mõõtmetega võrreldavatel kaugustel?