Korterihistud prast korteriomandi ja korterihistuseaduse kehtima hakkamist Revisjon

Korteriühistud pärast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist Revisjon OÜ

Olulised seadused: Korteriomandi- ja korteriühistuseadus -Krt. S Vastu võetud 19. 02. 2014, jõustumine 01. 2018 Mittetulundusühingute seadus- MTÜS Vastu võetud 06. 1996 Raamatupidamise seadus – RPS Töölepingu seadus- TLS Võlaõigusseadus- VÕS

v Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (Krt. S) jõustunud 01. 2018 § Korteriomand § Korteriühistu kui mittetulundusühing § Korteriomanike üldkoosolek, juhatus § Korteriühistu põhikiri § Majandamiskulud § Majanduskava § Reservkapital § Pandiõigus § Viivised

§ Krt. S § 1 Korteriomand (1) Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. (2) Korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires.

Krt. S § 1 Korteriomand (järg) (3) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatut. (4) Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (edaspidi korteriomanik).

Krt. S § 15 lg 1, 2 Korteriomand Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt.

Krt. S § 34 Korteriomandite valitsemine Lg 1 Korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Lg 2 Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

§ Korteriühistu kui mittetulundusühing • Korteriühistu liikmed – seotud osapooled • Korteriühistu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek • Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste täideviimiseks valitakse juhatus • Korteriühistu vahendab liikmetele kommunaalteenuseid (kütet, vett, elektrit, gaasi jne) • Korteriühistu on laenu taotlemisel ja tagasimaksmisel vahendaja korteriomaniku ja panga vahel

Korteriühistu § Korteriühistu õigusvõime tekib korteriomandite registriosade avamisega ja lõpeb korteriomandite registriosade sulgemisega kinnistusraamatus. § Korteriühistut ei saa ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

§ Krt. S § 20 Korteriomanike üldkoosolek (1) Käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. (2) Lg 2 Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Korteriomanike üldkoosolek, juhatus Korteriomandi ja Krt. S või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Kohaldatakse MTÜ seaduse § 19 lg 1 punktides 1 -5, § 20 ja 20 ¹, § 21 lg 6 -9, § 22 lg 1 ja 1¹, § 23 lg 1 ja 2 ning § 25 Riigikohtu Tsiviilkollegiumi kohtumäärus 2 -18 -10407, 16. 01. 19

Krt. S § 20 Korteriomanike üldkoosolek MTÜS § 19. Üldkoosoleku pädevus 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine

Krt. S § 20 Üldkoosolek Lg 3 Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

Krt. S § 23 Uue üldkoosoleku kokkukutsumine Lg 1 Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Lg 2 Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast.

Krt. S § 21 Korteriomanike üldkoosolek Lg 1 Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Lg 2 Juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Lg 3 Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet

Krt. S § 36 Laenu võtmine või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. (Üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. ) Lg 2 Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse võtmist peab korteriühistu juhatus laskma kanda korteriühistute registrisse sellekohase märkuse.

Krt. S § 35 lg 1 Tavapärane valitsemine Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

Krt. S § 35 lg 2 Tavapärane valitsemine 1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont; 2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine; 3) kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine; 4) korteriühistu vastutuse kindlustamine; 5) kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine; 6) laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimine.

Juhatus Üldised juriidilise isiku juhatuse reeglid: • Teovõimeline füüsiline isik • Ei pea olema korteriomanik • Kutsetunnistust ei ole vaja • Üks kuni kolm liiget (§ 24 lg 2) • Tähtajaline amet (MTÜS § 28 lg 11)

Krt. S § 24 Juhatus § Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget. Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. § Korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. § Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt.

Juhatus või valitseja Krt. S § 26 Valitseja • Valitseja tegutseb juhatuse asemel, ei ole juhatuse liige • Ainult juriidiline isik, füüsiline isik saab olla juhatuse liige • FIE on füüsiline, mitte juriidiline isik • Kas juhatus või valitseja, mõlemad korraga ametis olla ei saa • KÜ-l saab olla korraga üks valitseja • Iga KÜ jaoks kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistusega majahaldur (§ 28)

Krt. S § 20 teated liikmetele Lg 4 Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil.

Korteriomanike üldkoosolek, juhatus Juhatuse liikme tasustamine MTÜS § 281 Lg 1 Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.

§ Krt. S § 17 Korteriühistu põhikiri (1) Korteriühistul võib olla põhikiri. (2) Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.

Krt. S § 17 Korteriühistu põhikiri Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜ seadus § 23 lg 1

§ Krt. S § 40 Majandamiskulude sisuks on kõik kulutused, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma.

§ Krt. S § 41 Majanduskava Lg 1 Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus.

Krt. S § 41 Majanduskava Lg 2 Kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Lg 3 Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek.

Krt. S § 41 Majanduskava Lg 4 Kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Lg 5 Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.

Krt. S § 40 Kohustuste jaotus korteriomanike vahel (1) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Krt. S § 40 (järg) (2) Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. (3) Korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Hea usu põhimõte • Heas usus käitumine: kohustus käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik • Hea usu põhimõtte eesmärk: tagada eraõiguses aususe, õigluse ja mõistlikkuse standardid • Arvestada üksteise huvisid ja õigusi, edastada tõeseid andmeid, teatada kõigist olulistest asjaoludest

§ Krt. S § 48. Reservkapital Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.

Krt. S § 48 Reservkapital Eeskujuks on KÜS § 8 lg 1, senise osakapitali asemel on korteriühistul kohustuslik reservkapital. Reservkapitali suuruseks on vähemalt 1/12 aasta eeldatavatest majandamiskuludest ehk ühe kuu keskmine kulu. Seega, kui korteriomanikud otsustavad majandamiskulude suurust tõsta, siis tuleb tõsta ka reservkapitali, kui selle senisest suurusest ei piisa.

§ Krt. S § 44 Korteriühistu pandiõigus (1) Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). (2) Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. (3) Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa.

§ Krt. S § 42 Viivised Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine Lg 1 Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lg 2 Kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel.

§ Krt. S § 42 Viivised Võlaõigusseadus § 94. Intress võlasuhtes Lg 1 Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 2018 - 0 %

v Majandusaasta aruanne § Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele § Raamatupidamise sise-eeskiri § Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus

§ Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. üMTÜS § 35 üKrt. S § 50 lg 1

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Kuni kümne korteriomandiga korteriühistu, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt käesoleva seaduse § 24 lõike 4 kohaselt, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. Sellisel juhul kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 50 lg 2

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Raamatupidamine peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest. Raamatupidamise seadus § 4

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid • kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites Raamatupidamise seadus § 4

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: • koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras • säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamise seadus § 4

§ Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist. Raamatupidamise seadus § 11 Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamise seadus § 12

§ Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamise sise-eeskirja ülesehitus o Sissejuhatus o Üldalused, arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis o Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine o Algdokumendid, nende käive ja raamatupidamisregistrite pidamine o Kontoplaan o Varade ja kohustiste arvestus ning inventeerimine

§ o o o Raamatupidamise sise-eeskiri (järg) Tulude ja kulude arvestus Aruanded ja nende koostamise kord Arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises Sisekontrollimeetmete rakendamine Dokumentide ja aruannete säilitamine Raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine

Algdokument Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Raamatupidamise seadus § 7

§ Majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Raamatupidamise seadus § 15 lg 1

Majandusaasta aruanne Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1– 3 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 51 lg 1

Majandusaasta aruanne Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Mittetulundusühingute seadus § 36 lg 1 -3

Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal juhatus kiitis majandusaasta aruande heaks. Vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. Raamatupidamise seadus § 25 lg 2

Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab juhatus majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud finantsaruandluse standardiga ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta või annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni. Raamatupidamise seadus § 25 lg 1

Majandusaasta aruanne Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatud aruannetes rakendatavad arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses raamatupidamise seaduses sätestatud alusprintsiipidega ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Eesti Finantsaruandluse standard Raamatupidamise seadus § 17 lg 1 p 1

Majandusaasta aruanne • Informatsioon peab olema aruande kasutajale kasulik, kui see on asjakohane ja tõepäraselt esitatud. Asjakohane finantsinformatsioon: • Saab langetada vajalikke otsuseid • Omab kinnitavat väärtust • Oluline selline info, mille ärajätmine või ebaõige esitamine mõjutab tehtavaid otsuseid

Majandusaasta aruanne Finantsinformatsiooni tõepärane esitus eeldab, et: • Informatsioon aruandes on täielik • Informatsioon aruandes on neutraalne • Informatsioon aruandes on veavaba

Majandusaasta aruanne Finantsaruannete põhjal tehtavate otsuste juures on oluline, et esitatud andmed oleksid: • võrreldavad • kontrollitavad • arusaadavad

Majandusaasta aruanne • Juhatus esitab heakskiidetud aruande üldkoosolekule. • Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Mittetulundusühingute seadus § 36 lg 2

Majandusaasta aruanne Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Mittetulundusühingute seadus § 36¹ lg 1

Tegevusaruanne Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest Juhatuse kohustus on koostada tegevusaruanne Raamatupidamise seadus § 24

Tegevusaruanne (järg) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas: 1)olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 2)raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi

Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust raamatupidamise seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad.

Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulude ja kulude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamise seadus § 18

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad Lisas 1 arvestuspõhimõtted esitame vaid teie korteriühistu kohta informatsiooni. Esitame kindlasti info seotud osapoolte kohta Seotud osapool on isik või ettevõte, kes on seotud aastaaruannet koostava ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Mõistmaks, milline on seotud osapooltega tehtud tehingute võimalik mõju ettevõtte finantspositsioonile ja kasumile, tuleb nende kohta avaldada aruandes täiendavat informatsiooni.

Raamatupidamise aastaaruanne 1. Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: • bilanss • tulemiaruanne • rahavoogude aruanne • netovara muutuste aruanne 2. Lisad Korteriühistud (mittetulundusühingud) on kohustatud koostama täismahus raamatupidamise aastaaruande RTJ 2 p. 5

Raamatupidamise aastaaruanne- bilanss • Käibevara a) Raha - arvelduskontode jäägid seisuga 31. 12. 18 b) Nõuded ja ettemaksed (nõuded kuni 12 kuud pärast aruandeaasta lõppu) • Põhivara a) Nõuded ja ettemaksed ( laenunõuded üle 12 kuu pärast aruandeaasta lõppu) b) Arvelevõetud põhivara jääkväärtuses Viited lisadele!

Raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Nõuded ja ettemaksed • lühiajalised nõuded ja ettemaksed – aruandeaastast järgmise 12 kuu jooksul • pikaajalised nõuded ja ettemaksed – üle 12 kuu nõuded Viited lisadele!

Raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Kohustised • Lühiajalised kohustised Laenukohustised – aruandeaastale järgneva 12 kuu jooksul Võlad ja ettemaksed Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused • Pikaajalised kohustised Laenukohustised – aruandeaastast tähtajaga üle 12 kuu Viited lisadele!

Raamatupidamise aastaaruanne- tulemiaruanne Tulud Liikmetelt saadud tasud • Mittesihtotstarbelised (nt. hooldus-, haldus-, koristustasud jne) • Sihtotstarbelised tasud (nt. remondikulude, laenuintresside jne katteks) • Ettevõtlustulud • Muud tulud ( pangaintressid jm) Viited lisadele!

Raamatupidamise aastaaruanne -tulemiaruanne Kulud • Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (nt remondikulud) • Mitmesugused tegevuskulud (nt hooldus-, haldus- , koristuskulud) • Tööjõukulud • Muud kulud • Intressikulud Viited lisadele!

Raamatupidamise aastaaruanne- rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Investeerimistegevusest rahavood-antud laenud, antud laenude tagasimaksed, saadud intressid Finantseerimistegevusest rahavood- saadud laenud, laenude tagasimaksed

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad Lisades avalikustatakse kogu informatsioon, mis on nõutud teiste, mittetulundusühingule rakendatavate Raamatupidamise Toimkonna juhendite poolt. RTJ 15 § 57 - 58

Raamatupidamise aastaaruanne -lisad Juhul kui täiendav informatsioon ei ole avalikustatud põhiaruannetes, avalikustatakse see aastaaruande lisades: (a) liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa (liikmemaksud, sisseastumismaksud, hooldustasud, remonditasud jne) (b) tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühmade ja annetuste liikide kaupa (tuues eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja toetused) RTJ 15 § 58

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad (järg) (c) aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projektide kaupa (näiteks korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud) (d) finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liikide ja investeeringurühmade kaupa (e) ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud sobivalt rühmitatuna (f) jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühmade ja toetuste liikide kaupa RTJ 15 § 58

Raamatupidamise aastaaruanne – lisad (järg) (g) ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (näiteks korteriühistu poolt vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest); RTJ 15 § 58

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded liikmete vastu 1. 1. Tähtajaks tasumata arvete võlgnevus 1. 2. Detsembri arvete summa, arved esitatud jaanuaris, maksetähtaeg jaanuar 2018 1. 3. Nõuded rentnike jm vastu 2. Laenunõuded – 12 kuu jooksul ja üle 12 kuu 3. Ettemaksed – näiteks kindlustus, maksude ettemaksed jm

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad Kohustised ja ettemaksed a) võlad tarnijatele b) võlad töövõtjatele c) maksuvõlad d) saadud ettemaksed

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused a) remonditasude jääk perioodi alguseks b) liikmetele määratud: remonditasud, laenude katteks, laenukulude katteks c) remonditasude arvelt teostatud kulud, tagastatud laenud ja makstud laenuintressid Remondikulud kajastame, kas lisa all olevas infokastis või koostame eraldi lisa: Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

Majandusaasta aruanne Krt. S § 51 Lg 3 Korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Lg 4 Korteriühistu esitab kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates

Raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus • Raamatupidamise algdokumendid säilitada seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati • raamatupidamisregistrid, lepingud, raamatupidamise aruanded, mis vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigussäilitada seitse aastat • Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud dokumente säilitada seitse aastat pärast kehtimisaja möödumist. RS § 12

v Krt. S § 45 Korteriomaniku õigus saada teavet Lg 1 Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Lg 2 Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.

v Krt. S § 46 Korteriomaniku kohustus anda teavet Lg 1 Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Lg 2 Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi.

v Krt. S § 49 Järelevalve: revisjon või audit • Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. • Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja. • Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. • Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule

Revisjoni läbiviimine • Leping revisjoni läbiviimiseks (otsus) • Revisjoniks vajalikud dokumendid: ü põhikiri ü üldkoosoleku ja juhatuse koosolekute protokollid, ü üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava ü lepingud üpearaamat, kontode käibeandmik, õiendid üraamatupidamise algdokumendid, kulude jaotamine korteriomanikele Juhend audiitorkogu lehel

Tänan kuulamast ja kaasamõtlemast! Mariza Kaubisch Revisjon OÜ 56 499 854