Euroopa areng prast II Maailmasda 1 Bipolaarne maailm

  • Slides: 36
Download presentation
Euroopa areng pärast II Maailmasõda 1. Bipolaarne maailm. Külm sõda. Kas ideoloogiad või heaolu?

Euroopa areng pärast II Maailmasõda 1. Bipolaarne maailm. Külm sõda. Kas ideoloogiad või heaolu?

 • Kiiresti arenev kommunismimaade arv. Kartus kommunismi levimise eest. • Demokraatlikud Lääneriigid: Prantsusmaa,

• Kiiresti arenev kommunismimaade arv. Kartus kommunismi levimise eest. • Demokraatlikud Lääneriigid: Prantsusmaa, Itaalia, Benelux riigid jne. • Sotsialistlik Euroopa; Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa • Blokivaba Euroopa: Soome, Austria • Diktatuurid: Hispaania, Portugal

Lääne-Euroopa riikide suhted II maailmasõja järel • Ajaloolisel kogemusel tuginev arusaam, et piiramatu natsionalism

Lääne-Euroopa riikide suhted II maailmasõja järel • Ajaloolisel kogemusel tuginev arusaam, et piiramatu natsionalism viib konfliktideni ja sõjani • Rahvusvahelist usaldust saab tugevdada vaid läbi rahvusvahelise tiheda koostöö ja vastavate organisatsioonide loomise läbi. • Külma sõja algus. Vajadus kaitsta Lääne. Euroopat kommunismi ohu eest. • Vajadus lahendada Saksamaa tuleviku küsimus, relvastuse kontrolli teema. • Vastastikune majanduslik sõltuvus(interdependence)

Külma sõja algus • W. Churchilli kõne USA väikelinnas Fultonis märtsis 1946”vari on langenud

Külma sõja algus • W. Churchilli kõne USA väikelinnas Fultonis märtsis 1946”vari on langenud maade kohale , mida hiljuti valgustas liitlaste võit. Ta märkis, et soovib kestvaid kontakte Venemaaga, kuid peab om kohuseks iseloomustada olukorda sellisena nagu see on: läänemere kaldal asetsevast Stettinist kuni Triestini Aadria mere rannikul on ehitatud raudne eesriie. Selle taha on jäänud kõik Ida ja Kesk-Euroopa riigid. Nad elavad nn. Nõukogude võimutsoonis. Kommunismioht. Ida-Euroopas NSVL üheparteisüsteemi sisseviimise selge kava, sarnaste pakkumiste tegemine ka soomlastele-kõik see hirmutas ja

Churchilli kõne Zürichi ülikoolis 1946 • Rõhutas, et Lääne-Euroopa poliitikas on peamine Euroopa Ühendriikide

Churchilli kõne Zürichi ülikoolis 1946 • Rõhutas, et Lääne-Euroopa poliitikas on peamine Euroopa Ühendriikide loomine. • Esimene samm peaks olema partnerluse loomine Saksamaa ja Prantsusmaa vahel • Kui Euroopa Ühendriigid saavad õigema konstruktsiooni, siis jääb üksikute riikide materiaalne jõud teisejärguliseks. • Väiksematel riikidel saab olema suurem osakaal kui suurtel, nende mõju sõltub panusest ühise ürituse heaks. • Ehki ta ei nimetanud Inglismaad tulevase Ühendriikide osana, asutas Londonis Euroopa liikumise.

Prantsusmaa positsioon • Ühelt poolt oli poliitiliselt tugev, teisalt majanduslikult purustatud. • Peamiseks prioriteediks

Prantsusmaa positsioon • Ühelt poolt oli poliitiliselt tugev, teisalt majanduslikult purustatud. • Peamiseks prioriteediks oli leida vahendeid sõjas laostatud majanduse ülesehitamiseks kas Saksamaa või Lääneriikide arvelt. • Otsiti võimalusi Saksamaa pikaajaliseks vaoshoidmiseks ja tema mõju vähendamiseks.

Briti positsioon • Tahtis olla rohkem iseseisev ja omapead • Uk, s kardeti, et

Briti positsioon • Tahtis olla rohkem iseseisev ja omapead • Uk, s kardeti, et liiga aktiivne sekkumine Euroopas toimuvasse seab ohtu traditsioonilise koloniaalpoliitika. • Tunti end vahendajana USA ja mandri. Euroopa vahel. Veelgi enam eriline sõprussuhe USA-ga, mida Eurointegratsioon võis katkestada.

Saksamaa positsioon • Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks, millest 3 lääneriikide tsooni toimisid tervikuna ja

Saksamaa positsioon • Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks, millest 3 lääneriikide tsooni toimisid tervikuna ja NL tsoon eraldi, jagatud oli ka Berliin • Katsed ühtse Saksamaa taastamiseks toimusid kuni 1950 -ndateni alguseni. Otsiti võimalusi Saksamaa täielikuks demilitariseerimiseks, mida takistas hirm vastaspoole agressiooni ees. • Püüd rehabilitatsiooni ja ning poliitilise ja majandusliku võimsuse taastamise suunal • Süvenes arusaam, et üksnes jagatud suveräänsus võib tulla kasuks riigi rahvusvahelisele rehabiliteerimisele.

Marshalli plaan • Abi andmine seati otsesesse sõltuvusse Euroopa valmisolekust luua ühine majandusliku koostöö

Marshalli plaan • Abi andmine seati otsesesse sõltuvusse Euroopa valmisolekust luua ühine majandusliku koostöö komitee, mis lisaks USA abile jagaks ümber ka juba Euroopas leiduvad ressursid. • Hinnanguliselt 25 mld. dollarit enamasti kaupades. • Pani aluse Euroopa riikide koostöö riikide üleste struktuuride loomisele. • Loodud komitee kujundati ümber aastal 1948 Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooniks (OEEC)

Euroopa Kongress 1948 • 1948 Haagis, eesmärgiks oli moodustada Euroopa parlament, loodeti kohapeal täpsustada

Euroopa Kongress 1948 • 1948 Haagis, eesmärgiks oli moodustada Euroopa parlament, loodeti kohapeal täpsustada pädevust ja funktsioone. • Idee järgi pidi olema riigiülene organ ja osalema kogu Euroopa poliitiliste protsesside juhtimisel. • Osalesid 16 riigi esindajad ning vaatlejad USA-st ja Kanadast. • UK vastuseisu tõttu kukkus üle- Euroopalise parlamendi loomine läbi ning piirduti vähem ambitsioonika valitsustevahelise Euroopa Nõukogu loomisega (Council of Europe), mille eesmärgiks oli töötada suurema Euroopa ühtsuse nimel, edendada inimõigusi ja demokraatiat.

Schumani plaan ja ESTÜ leping • Euroopa integratsioon algas 9 mail 1950 tingituna julgeolekupoliitilistest

Schumani plaan ja ESTÜ leping • Euroopa integratsioon algas 9 mail 1950 tingituna julgeolekupoliitilistest vajadustes. • Robert Schumani plaan pani ette luua olukord, mis välistaks edaspidised Saksa-Prantsuse sõjad. • Väliselt oli plaan majanduslik. Pr. Väliminister pani ette integreeruda, allutada Prantsuse ja Saksa söe ja terastootmine rahvusülesele kontrollile ja luu ülemamet. • Tugines arusaamal, et rasketööstus on sõjas võtmetähtsusega. • ESTÜ leping allkirjastati 1951, jõustus 1952, osales 6 riiki ( Belgia, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemurg, Itaalia) eesmärgiks oli Saksamaa ressursside kontrollimine ja ühine kasutamine.

Rooma lepingud • Jean Monnet ja teised föderalistid töötasid kõvasti Euroopa võimalikult tihedama ühendamise

Rooma lepingud • Jean Monnet ja teised föderalistid töötasid kõvasti Euroopa võimalikult tihedama ühendamise eest, eesmärgiks rahu tagamine ja võitjate ja võidetute koondamine ühtsesse institutsionaalsesse struktuuri. • ESTÜ liikmed Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Hollandi, Belgia Luksemburgi valitsused kirjutasid alla EMÜ ja Euroopa aatomienergiaühenduse (Euratom) lepingutele Roomas 25. märtsil 1957

 • 6 valitsust märkisid, et otsustavad panna aluse üha tihedamale liidule Euroopa rahvaste

• 6 valitsust märkisid, et otsustavad panna aluse üha tihedamale liidule Euroopa rahvaste vahel, “püüdes tagada Euroopat jagavaid barjääre lammutavate ühismeetmetega oma riikide majanduliku ja sotsiaalse arengu” • Liidu eesmärgina nimetati eelkõige elu ja töötingimuste parandamist ning kinnitati, et majanduskasvu, tasakaalustatud kaubanduse (kaubanduspiirangute keelustamine) ning õiglase konkurentsi tagamiseks on vajalik kooskõlastatud tegevus. • Sihiks mainiti ka erinevuste vähendamist eri piirkondade vahel • Otsustati ühendada kuuiku ressursid, et hoida ja tugevdada rahu ning vabaduse üritust ning kutsuti ühinema teisi Euroopa rahvaid, kes jagavad samu sihte. • Pandi alus Euroopa Investeerimipangale, Ühtsele Tolliliidule, Parlamentaarsele assambleele, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Kohtule.

Euroopa Vabakaubandusassotsiaatsioon 1960(EFTA) • Uk initsiatiivil, kes jäi EMÜ-st välja • Riikidest kuulusid peale

Euroopa Vabakaubandusassotsiaatsioon 1960(EFTA) • Uk initsiatiivil, kes jäi EMÜ-st välja • Riikidest kuulusid peale brittide veel Sveits, Portugal, Rootsi, Norra, Taani. • 1960 -ndaks oli Euroopa jagunenud kaheks kaubandusgrupiks-EFTA, kes pooldas vabakaubandust nende riikide vahel ning EMÜ, kes soovis tolliliitu ja ühisturgu tugevate riigiüleste institutsioonidega.

Single European Act 1987 • Ühenduse liikmesriigid leppisid ühisturu loomises kokku Luksemburgis Ühtse Euroopa

Single European Act 1987 • Ühenduse liikmesriigid leppisid ühisturu loomises kokku Luksemburgis Ühtse Euroopa aktiga 1 juunil 1987. • ÜEA kujutas enda Rooma lepingute parandusi, kus kehtestati täpsed reeglid, mille abil tolliliidust luua ühtne turg. • Nähti ette, et 1 jaanuariks 1993 saavutakse neli vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiranguteta liikumine ühest liikmeriigist teise. • Sihiks seati moodustada ühtne rahaliit. • ÜEA andis ministrite nõukogul õiguse kiita siseturu seadusandluse ühtlustamiseks tarvilikud meetmed heaks kvalifitseeritud häälteenamuse varasema ühehäälsuse asemel. • Suurendati Euroopa parlamendi õigusi, parlament sai vetoõiguse assotsieerumislepingute ja uute liikmete vastuvõtu heakskiitmisel.

 • EÜA toonitati majanduslikku ja sotsiaalset ühtlustamist, viidi ühenduse lepingutesse esmakordselt sotsiaalpoliitika osa

• EÜA toonitati majanduslikku ja sotsiaalset ühtlustamist, viidi ühenduse lepingutesse esmakordselt sotsiaalpoliitika osa ning kutsuti komisjoni üles arendama dialoogi tööandjate ja töötajate vahel • Ehkki esialgu otsustati vaid tööohutust ja keskkonda parandada, kujunes sotsiaalküsimustest hiljem üks peamisi diskussiooniobjekte. • 1989 võeti vastu Euroopa Sotsiaalharta

Maastrichti leping 1992 • EMÜ muutus EL-ks. Hakati rääkima EL sammastest. • EL seisab

Maastrichti leping 1992 • EMÜ muutus EL-ks. Hakati rääkima EL sammastest. • EL seisab kolmel sambal, mida ühendab katus ja vundament. Katus märgib EL ühiseid eesmärke ja vundament tingimusi, mille kohaselt toimub EL areng, sealhulgas ka uute liikmete vastuvõtt. • Esimene sammas hõlmab kõige põhimõttelisemaid koostöövaldkondi-majandus, rahaliitu. Selles valdkonnas on EL koostöö rahvusülene. Maastrichti leping lisas esimesele sambale mitmeid uusi koostöövaldkondi, (energia, transpordi, telekommunikatsioonvõrgustike välja arendamine, tervishoid, haridus, ) mille käivitamine on olnud seotud eelkõige sooviga võidelda tööpuudusega ja lisada sotsiaalset turvalisust.

Maastricht 1992 • Teine sammas katab ühtset välis ja julgeolekupoliitikat (CFSP). • Kolmas sammas

Maastricht 1992 • Teine sammas katab ühtset välis ja julgeolekupoliitikat (CFSP). • Kolmas sammas haarab enda alla koostöö justiits ja siseasjades (asüül, piirikontroll, immigratsioonipoliitika, rahvusvaheline kuritegevus, loodi Europol, kes praegu tegeleb peamiselt info edastamise ja töötlemisega • Pani aluse Euroopa kodakondsusele. Selle järgi on iga liikmesriigi kodanik ühtlasi ka EL kodanik. • Teisele ja kolmandale sambale on iseloomulik, et erinevalt esimest sambas küsimustest tehakse nende osas otsuseid tavaliselt valitsusvaheliselt st. peamiselt Nõukogu tasandil

Suuremad volitused Europarlamendile • Euroopa komisjoni koosseisu kinnitamine • Arvamuse esitamine olulisemate rahvusvaheliste lepingute

Suuremad volitused Europarlamendile • Euroopa komisjoni koosseisu kinnitamine • Arvamuse esitamine olulisemate rahvusvaheliste lepingute kohta • Õigus taotleda uute seadusandlike aktide väljatöötamist. • Parlamendi juurde loodi ombudsmani institutsioon, kellele võib esitada kaebusi kõikide EL ametkondade va. kohtu suhtes.

Amsterdami leping 1997 • Taani peaminister Rasmussen nimetas lepingut kõige põhjamaisemaks, sest suur osa

Amsterdami leping 1997 • Taani peaminister Rasmussen nimetas lepingut kõige põhjamaisemaks, sest suur osa sellest oli pühendatud keskonnakaitsele, sotsiaalsele turvalisusele ja sugude võrdusele. • EL laienemise küsimused seostati demokraatia, inimõiguste ja eduka majandusliku arenguga. • Nn. Agenda 2000, kus tehti ettepanek alustada liitumisläbirääkimisi Eesti, Poola, Tsehhi, Ungari ja Sloveenia ja Küprosega. • Julgeolekuküsimused: liikmeriigid, kes ei soovi osaleda nn. kriisi kolletes, näiteks endises Jugoslaavias võivad sellest kõrvale jääda. • Julgeoleku ja kaitsepoliitilise küsimusi võib ellu viia liikmeriikide enamuspõhimõtteid järgides.

Amsterdam Leiti, et laienemisel peaks Ida ja Kesk-Euroopa riigid täitma järgmisi kriteeriume: • 1)

Amsterdam Leiti, et laienemisel peaks Ida ja Kesk-Euroopa riigid täitma järgmisi kriteeriume: • 1) Institutsioonide stabiilsus, õigusriigi toimimine ja vähemuste õiguste austamine • 2) toimiva rahandussüsteemi ja turumajanduse olemasolu koos võimega kohaneda EL siseturu konkurentsi ja turumajanduse nõudmistega. • 3) kandidaatriik pidi suutma endale võtma EL liikmelisusega kaasnevaid kohustusi ja jagama ühenduse poliitilisi ja majanduslikke eesmärke. • Euroopa Komisjon hakkas koostama arvamust ehk Avis´d iga üksiku kandidaatriigi sobivusest EL, i.

Nizza leping 2000 • Vastu ootusi ei suutnud liikmesriigid Amsterdami lepingus kokku leppida EL

Nizza leping 2000 • Vastu ootusi ei suutnud liikmesriigid Amsterdami lepingus kokku leppida EL asutuste töö korraldamises pärast liidu laienemist. Seetõttu korraldasid nad veel ühe valitsustevahelise konverentsi, mille käigus töötati välja kompromisslahendused. • Ühehäälsus nõue paljudes küsimustes asendati enamusnõudega (teenuste, kaupade vabaliikumist puudutavad valdkonnad). • Väikeriigid on EL institutsioonides üle esindatud (sisuliselt mitteproportsionaalselt) • Euro kasutuselvõtt 2002 aastal

Lissaboni strateegia • Lissaboni strateegia on Euroopa Ülemkogu(peaministrite) poolt Lissabonis 2000. aasta märtsis toimunud

Lissaboni strateegia • Lissaboni strateegia on Euroopa Ülemkogu(peaministrite) poolt Lissabonis 2000. aasta märtsis toimunud erakorralisel kohtumisel vastu võetud strateegia, mille eesmärk on muuta EL aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmuspõhiseks majanduseks, suurendades samal ajal sotsiaalset sidusust ja tagades arengu keskkonda kahjustamata.

 • Euroopa Liit on praeguseks rakendanud Lissaboni strateegiat viis aastat. See on võimaldanud

• Euroopa Liit on praeguseks rakendanud Lissaboni strateegiat viis aastat. See on võimaldanud alustada vajalikku üleminekut teadmistepõhisele konkurentsivõimelisele majandusele, mida iseloomustabiilne majanduskasv, tööhõive, sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnasäästlikkus. Siiski annavad komisjoni kokkuvõtted selle aja jooksul tehtud edusammudest tunnistust, et Euroopa Liit on loodetud edu saavutamisest veel kaugel. Seetõttu otsustas komisjon anda Lissaboni strateegiale uue hoo.

 • 2. veebruaril 2005. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku käivitada Lissaboni strateegia uuesti,

• 2. veebruaril 2005. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku käivitada Lissaboni strateegia uuesti, keskendudes liikmesriikide jõupingutused kahe peamise ülesande lahendamisele: tugevama, kestva majanduskasvu saavutamisele ning arvukamate ja paremate töökohtade loomisele.

 • Uuenenud Lissaboni ehk nn. majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendub läbi liikmesriikide vastavate

• Uuenenud Lissaboni ehk nn. majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendub läbi liikmesriikide vastavate tegevuskavade. Majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava on osa Euroopa Liidu avatud koordinatsioonimeetodist, mida kasutatakse otsustusprotsessis liikmesriikide poliitika koordineerimiseks valdkondades, kus Euroopa Liidul puudub seadusandlik pädevus. • Iga liikmesriik peab koostama nii sotsiaalpartnereid, huvirühmi kui laiemat üldsust kaasates siseriikliku tegevuskava Lissaboni strateegia elluviimiseks koos konkreetsete tegevuste ja eesmärkidega

Eesti tegevuskava • On kajastatud vastavas valitsuse programmis. Euroopa Liidu Lissaboni strateegia kodulehekülg �

Eesti tegevuskava • On kajastatud vastavas valitsuse programmis. Euroopa Liidu Lissaboni strateegia kodulehekülg � Majanduskasv ja tööhõive� http: //europa. eu. int/growthandjobs • Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005 - 2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks /eesti keeles / /in English/.

Euroopa Komisjoni hinnang Eesti tegevuskavale • Üldiselt on komisjoni hinnang Eesti tegevuskavale positiivne. Komisjon

Euroopa Komisjoni hinnang Eesti tegevuskavale • Üldiselt on komisjoni hinnang Eesti tegevuskavale positiivne. Komisjon hindab kavas seatud eesmärke selgelt prioritiseerituks ning probleemide lahendamisele suunatuks. Heaks kiidetud meetmeid ja tegevusi hindab komisjon üldiselt piisavaks ning eesmärkidega vastavuses olevaks. Aruandes tuuakse ära kava selge struktuur ning tulemusindikaatorite kasutamine.

Peamine positiivne • - kava ettevalmistamise protsess on olnud põhjalik, kaasatud on sotsiaalpartnereid; •

Peamine positiivne • - kava ettevalmistamise protsess on olnud põhjalik, kaasatud on sotsiaalpartnereid; • - finantsstabiilsus, eelarve tasakaal, maksustamisega seotud meetmed; • - teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine ning läbimõeldud meetmed selles valdkonnas; • - ettevõtluskeskkonna parendamine ning parema juurdepääsu tagamiseks finantsidele;

 • keskkonna valdkonna eesmärkide suunamine majanduskasvu ja keskkonna vahelise sünergia suurendamisele; • õigete

• keskkonna valdkonna eesmärkide suunamine majanduskasvu ja keskkonna vahelise sünergia suurendamisele; • õigete eesmärkide ja meetmete kasutamine tööhõive valdkonnas (eriti pikaajalise töötuse vastane võitlus ja tööseadusandlus); • kutsehariduse ning ümber- ja täiendõppe meetmed.

EK hinnang • Peamine negatiivne • meetmed ei ole kavas otseselt seotud eelarveliste vahenditega;

EK hinnang • Peamine negatiivne • meetmed ei ole kavas otseselt seotud eelarveliste vahenditega; • ebapiisavad meetmed erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste soodustamiseks ning atraktiivse investeerimiskeskkonna kujundamine kõrge lisandväärtusega sektorites; • vähene prioritiseeritus teadus- ja arendustegevuse kulutuste osas; • ebapiisav tähelepanu õigusaktide mõjude hindamisele ja halduskoormuse vähendamisele;

Eur. Komisjoni hinnang • ebapiisav tähelepanu rahvusvähemuste tööhõive parendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse soodustamiseks •

Eur. Komisjoni hinnang • ebapiisav tähelepanu rahvusvähemuste tööhõive parendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse soodustamiseks • Kahe peamise Lissaboni strateegia eesmärgi - teadus- ja arendustegevuse kulutuste 3% osakaal SKPst ja tööhõive määr 70% - täitmisel ning 2010. aastaks seatud eesmärkide täitmisel on Eesti liikmesriikide võrdluses pigem riikide tagumises kui esimeses pooles.

 • 2004. aasta seisuga oli EL keskmine tööhõive määr 63, 3% ning Eesti

• 2004. aasta seisuga oli EL keskmine tööhõive määr 63, 3% ning Eesti (63%) liikmesriikide võrdluses 14. kohal. Üle 70% oli tööhõive määr Taanis (75, 7%), Hollandis (73, 1%), Rootsis (72, 1%) ja Ühendkuningriigis (71%). Kõige madalam tööhõive määr oli Poolas (51, 7%). 2010. aastaks eesmärke seadnud või saavutanud 19 liikmesriigi hulgas on Eesti 13. kohal. Üle 70% tööhõive saavutamise on eesmärgiks seadnud 11 liikmesriiki. •

 • TA kulutuste tõstmiseks pakub komisjon välja kaks meedet. Esiteks, suurendada kaks korda

• TA kulutuste tõstmiseks pakub komisjon välja kaks meedet. Esiteks, suurendada kaks korda riigiabi teadus- ja arendustegevusele (12%lt kogu riigiabist, 25%ni. Teiseks, suurendada 2007 -2013 EL struktuurivahendite planeerimisel teadus-ja arendustegevuse ja innovatsiooni osakaalu. Eesti puhul tuleks eelistada teist lahendust. • Kõik nimetatud ettepanekud sisalduvad ka Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas, kuid ei ole Eestis veel rakendatud.

 Ettevõtluspotentsiaali suurendamine keskendudes väikeste – ja keskmiste suurusega ettevõtetele Peamised probleemid: • -

Ettevõtluspotentsiaali suurendamine keskendudes väikeste – ja keskmiste suurusega ettevõtetele Peamised probleemid: • - uute ettevõtete turule sisenemine on liiga keeruline ja kulukas; • - riigid ei tegele piisavalt halduskoormuse hindamise, analüüsi ja vähendamisega. • Ettepanekud: • - aastaks 2007 tuleks kõikides riikide luua üks kontaktpunkt, kus on võimalik teostada kõik ettevõtte registreerimiseks vajalikud toimikud (soovitavalt elektrooniliselt);

 • - ettevõtte registreerimiseks kuluv päevade arv peaks vähenema kaks korda ning ettevõtte

• - ettevõtte registreerimiseks kuluv päevade arv peaks vähenema kaks korda ning ettevõtte loomiseks vajalike kulutused tuleks viia miinimumini; • - ettevõtlusealane koolitus peaks muutuma kohustuslikuks osaks koolide õppekavades; • kõik liikmesriigid peaksid töötama välja ja rakendama metoodika halduskoormuse hindamiseks. Kõik nimetatud ettepanekud sisalduvad ka Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas, kuid ei ole Eestis veel täiel määral rakendunud.