Korpusest tulenev ja korpusphine keeleanals Pille Eslon Tallinna

Korpusest tulenev ja korpuspõhine keeleanalüüs Pille Eslon (Tallinna Ülikool) III sügisseminar Korpusuuringute metodoloogia ja märgendamise probleemid 13. november 2008, Tallinn

Keelemuutused • Kontaktsituatsioonis tekkinud analoogia mudelkeele konstruktsioonidega • Analoogiale tuginev keelesisene areng universaalses grammatisatsiooniprotsessis • Probleem: kuidas neid nähtusi eristada?

Näiteid (1) 1. Ebatüüpiline sõna- ja vormikasutus – Peep Nemvalts “Alaleütleva alluturetked võõrale alale” (ettekanne Muutuva keele päeval 16. nov. 2007) • Ühed naudivad mängimisest (millest? ) ~ mängimist (mida? ) • Tšekk sarnanes kütusearvele (millele? ) ~ kütusearvega (millega? ) • Inimesed siia (kuhu? ) ~ siin (kus? ) puhkamas ei käi Malli kopeerimine: люди сюда (куда? = kuhu? ) не ходят

Näiteid (2) 2. Sõna- ja vormivariatiivsus • Partitiivi “allutusretked” genitiivse ja nominatiivse objektnoomeni aladele – Vitali kohta rakendati lähenemise keeldu (Kanal 2: Reporter) ~ Vitali suhtes rakendati lähenemiskeeld – Noored lõpetavad siin gümnaasiumit (Kanal 2: Reporter) ~ Noored lõpetavad siin gümnaasiumi – Ta mõistis vanema munga käitumist hukka (Vikerraadio: hommikupalvus) ~ Ta mõistis vanema munga käitumise hukka – Hispaania alistas Venemaa koondist 4 : 1 (ETV: Sport) ~ Hispaania alistas Venemaa koondise 4 : 1

Muutused • Muutused sõnade valentsimustrites – Tingitud morfoloogilistest teguritest ja nihetest verbide, nimisõnade, adjektiivide argumendistruktuuris – Verbi leksikaalgrammatilise süsteemi amorfsus • Muutused käändevormide kasutamisel – Käändeparadigma lühenemine, käändevormide funktsionaalse potentsiaali avardumine, võimalik üleminek grammatilisteks markeriteks jne • Partitiivi ülekasutus (tungib ka nominatiivi-genitiivi aladele) • Kuid ka nominatiiv tungib genitiivi ja partitiivi aladele

Põhjustest (1) • Mudelkeele mallide ülevõtmine ja analoogiapõhine kasutamine – kontaktsituatsioonis tekkinud keelemuutus (Heine, Kuteva 2003, 2008; Aikhenvald 2007: 1 -66): люди сюда (куда? ) не ходят inimesed siia (kuhu? ) ei käi Noored lõpetavad siin gümnaasiumit (mida? partitiiv) • Naumova 2006: karjala murdekeeles on partitiivi hakatud kasutama totaalobjektina juhul, kui objektnoomen tähistab elus olendit; venepärasused verbide rektsioonimustrites; verbirektsioon on muutunud varieeruvaks jne

Põhjustest (2) • Keelesüsteemi sisemine analoogiapõhine areng universaalses grammatisatsiooniprotsessis (1) – Verbi leksikaalgrammatilise süsteemi amorfsus; väiksemgi tähendusnüanss loob uue võimaluse objektnoomeni markeerimiseks • Eestlased röövisid Soomes jälle ühte kullaäri (mida? partitiiv) ~ ühe kullaäri (mille? genitiiv) röövima = ´paljaks, tühjaks tegema´ objektnoomen eluta neid juhtumeid on olnud, oli äsja ja saab veel olema • Eestlased röövisid Soomes jälle ühe immigrandi (kelle? genitiiv) ~ ? ühte immigranti (keda? partitiiv) röövima = ´endaga kaasa viima, ära röövima´ objektnoomen elus tegevus on finaalne, immigrant on ära röövitud

Põhjustest (3) • Keelesüsteemi sisemine analoogiapõhine areng universaalses grammatisatsiooniprotsessis (2) – Vaiss 2004: 65 > aspektverbide klassi laienemine • Partitiivverbid (46, 2% lihtverbid ja 7, 1% ühendverbid) – 26% potentsiaalselt aspektverbid, st võivad olla kasutatud ka perfektiivsetena • Perfektiivverbid (9, 4% ja 78, 4%) – 62, 5% ja 24, 8% võivad olla kasutatud partitiivse objektiga • Aspektverbid (15, 9% ja 7, 8%) • Mitmeti mõistetavad (objektnoomeni käändevalik oleneb verbi tähendusest, mille talle kontekst annab) – 28, 5% ja 6, 7%

Näide 1: avaratähenduslik tuumverb ajama • Mure ajas kalurinaist ~ kalurinaise randa – Kasutatud aspektverbina • Sõrm ajab tabeliridu – Kasutatud partitiivverbina • Jooksmine ajas südame kloppima – Kasutatud perfektiivverbina

Näide 2: vastandus sünteetiline / analüütiline verb • Tülitsema / tülli minema; nõustuma / nõusse jääma, nõus olema; tervenema / terveks saama; soojendama / soojaks tegema jt: – Haavad tervenevad, tervenesid, on tervenenud, olid tervenenud – Mees terveneb, tervenes, on tervenenud, oli tervenenud // Mees saab terveks, sai terveks, on terveks saanud, oli terveks saanud Mõningad verbisufiksid – -tse-, -ne-, -uta-, -ata- jt Morfoloogilised ajavormid Nt hilines – опаздывал jäi hiljaks – опоздал*

Adekvaatne seletus (1) • Kuidas saada adekvaatne tulemus? – See on küsimus uurimismeetoditest ja suundadest • Uurimissuuna valik – Korpusest tulenev uurimine: uurija laseb ennast korpusel juhtida (loomulikud muutused) • Korpusest tulenev ja erinevaid keelevariante võrdlev analüüs – Korpuspõhine keeleanalüüs: kindlaks teha sõna- ja vormisageduse, saada statistilisi andmeid sõna, lause, teksti pikkuse kohta, korrektse / ebakorrektse keelekasutuse vahekorra kohta, sõnade vahelised semantilised ja grammatilised seosed jne

Adekvaatne seletus (2) • Erinevate uurimismeetodite integreerimine – Võimalus saada ühe ja sama asja kohta ülevaade erinevaid analüüsimeetodeid kasutades (nt WST 5, 0 + süntaksianalüsaator + statistiline analüüs) • Piisavalt suur korpusaines – representatiivsus – Nt käändevormide uurimisel 7000 seitsmest sõnavormist koosnevat konkordantsirida • Küsimus oluline monitorkorpuste puhul

Adekvaatne seletus (3) • Eristada kahte asja: keeleüksuse sagedus ja produktiivsus • Käändekasutust uurides on silmas peetud – Vormisagedust (korpuse vormistatistika) – Konstruktsiooni produktiivsust, milles üht või teist käändevormi on eelistatud kasutada – Andmete võrreldavus • sama keele erinevates kasutusvariantides (kirjakeel, murdekeel, õppijakeel jne) – omab heuritilist tähendust • erinevatel ajaperioodidel – näitab arengutendentsi

Näide 3 • Grammatiliste käänete vormistatistika EKI korpuses ja Eesti vahekeele korpuses • Grammatiliste käänete vormistatistika erinevatel ajaperioodidel – Kõik loomulik on keelele tüpoloogiliselt omane ja seotud sagedasemate ning markeerimata keeleüksustega • Lees 2004: 17. -18. saj. Piibli tõlgetes lõuna- ja põhja-eesti murretes on ülekaalus partitiiv (89, 5% ja 69, 2%) • 1924. a. tehtud A. Kivi “Seitsme venna” tõlkes on partitiivi ülekaal kahanenud – 64, 7% • Aastal 2008 EKI korpuses – kerge nominatiivi ülekaal; partitiiv teisel kohal • Sama tendents soome keeles

Näide 4 • Nelja sagedama nimisõna (inimene, sõna, elu, aeg) grammatiliste käänete vormisageduse võrdlus EKI korpuses ja EVKKs (vt käsileht Tabel 1) • Käändevormide eelistused produktiivsetes konstruktsioonides ja nende leksikaalgrammatilistes variantides: EKI korpuse ja EVKK andmete võrdlus

Järeldus • Analoogia noomeni- ja verbivormide funktsionaalse potentsiaali vahel • Verbi leksikaalgrammatilise süsteemi amorfsus kutsub esile noomeni funktsiooonide ümbermõtestamise, mille aluseks on analoogia – Ruumiline terviklikkus / selle puudumine – Tegevuse ajaline kindlapiirilisus / selle puudumine • Keele süsteemisisene kompensatoorsus üldise grammatisatsiooniprotsessi käigus – Paratamatu ja loomulik protsess lihtsustumise suunas

Kirjandust 1. A i k h e n v a l d, A. Y. 2007, Grammars in contact: A cross-linguistic perspective. – Grammars in contact: A cross-linguistic typology, Oxford, 1 -66 (First publ. 2006). 2. H e i n e, B. , K u t e v a, T. 2008, Constraints on contact-induced linguistic change. – Journal of language contact – THEMA series 2. Language contact and the dynamics of language: Theory and implications, 57 -89. http: //www. jlc-journal. org 3. --- 2002, On the Role of Context in Grammaticalization. – New Reflections on Grammaticalization, Amsterdam – Philadelphia, 83 -101. 4. L e e s, A. 2004, The case of the object in Early Estonian and Finnish Texts. – Proceedings of the 2004 conference of the Australian Linguistics Society. 5. Н а у м о в а, М. 2006, Глагольное управление в ливвиковском наречии карельского языка. Автореф. дис. . канд. филол. наук, Петрозаводск. 6. V a i s s, N. 2004, Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal. Magistritöö, Tallinn.