Kartograafilisi aspekte ranniku kujutamisel Raivo Aunap T geograafia

Kartograafilisi aspekte ranniku kujutamisel Raivo Aunap TÜ geograafia instituut

Kartograafia dilemma • Üldiselt ei tajuta kaardil esitatud infot mitte tervikuna vaid üksikute signaalidena. • Mapism – Mark Monmonier: – – kaart näitab tegelikkust üks kaart on õigem kui teine digitaalkaart lahendab kõik probleemid reaalsus ärritab • Reaalsus ja selle peegeldamine

Kaart kui reaalsuse mudel • Otsuste tegemiseks sobilik kartograafiline mudel peab kandma selle objektide geograafilist tähendust (kontekst + ontoloogiline määratlus) • Metaandmete kogumine • Kaart >>> GIS >>> virtuaalne reaalsus

Kartograafiline kommunikatsioon

Kartograafiline esitus • • Visualiseerimine vs kaardistamine Andmebaas vs esitusmudel Analüütiline vs sünteetiline kaart Visualiseerimiseks pole midagi võimatut • • MIDA on kaardistatud KUIDAS on andmed korraldatud MIS on kaardi eesmärk KES on kaardi kasutajad

Üldised kujundusprintsiibid • • lakoonilisusprintsiip üldistamisprintsiip hierarhiaprintsiip universaalsusprintsiip assotsiativsusprintsiip stiiliühtsusprintsiip vaheldusprintsiip

Kartograafiline väljendusvara • Graafilised esituselemendid • Primaarsed visuaalsed muutujad (kuju, suurus, värv jms) • Sekundaarsed visuaalsed muutujad (manipulatsioon asendi ja paigutusega) • Süntaktilised vormid, kujutusviisid • Tehniline üldistamine • Andmete agregeerimine • Emotsionaalne pingestamine • Esteetiline vormistamine

• Punkt • Märk • Joon • Pind • Vinjett • Ruumielement + PRIMAARSED VISUAALSED MUUTUJAD Graafilised esituselemendid

Kujundsüsteemi loomine ANALÜÜTILINE KAART • Grammatilissüntaktiliste vormide loomine • Kujutusviisid SÜNTEETILINE KAART Brunet’ horeemide tabel

Kontrastiprintsiip • Ühevärviline trükk nõudis rannajoone erilist rõhutamist • Sageli sekundeerib ülestõste illusioon – tume näib olevat sügavamal

Värvikontrast

Emotsionaalne pingestamine • Pehmus, sujuvus, • Teravus, korrapäratus • • • Ühetaolisus • Korduv rütm • Pidurdumine, surve kasv • Perspektiiv Suunatus, pinge kasv Voolavus, loomelisus

SEKUNDAARSED VISUAALSED MUUTUJAD

SEKUNDAARSED VISUAALSED MUUTUJAD

Eesti rannikutüübid • Pankrannik • Astangrannik • Lauskrannik – Moreenrannik – Veeristikrannik – Liivarannik – Möllrannik • • • Ülemineku teravus-pehmus Vormide teravus-pehmus Rannajoone püsivus-muutuvus Nähtuste koosesinemine Nähtuste paigutusmuster

Üldistamine sõltuvalt kaardi eesmärgist • Fjordrannik • Skäärrannik • Limaanrannik

Fjordrannik • Rõhutatakse neemikute ja pervede siledust ning põhjade-pöörete nurgelisust • Mõõtkavas mitteväljenduvad fjordid lükatakse laiemaks (min 0, 4 -0, 5 mm) • Meridionaalsuunalisi fjorde eksagereeritakse rohkem kui paralleelisuunalisi • Saartest tuuakse esile eelkõige need, mis paiknevad fjordi teljel

Lõpetuseks • Rannajoon on klassikaline tugev eristusjoon – vrd kartograafiline alus • Reaalsuse nähtusena omab küllalt palju väljendusväärseid variatsioone • Visualiseerimise seisukohalt ei loo rannajoon märgatavat uut kvaliteeti • Metaandmed annavad tuge otsuste tegemisele • Generalisatsioon on kartograafia proovikivi • Kartograafiline käekiri väljendub emotsioonis ja vormistuses

Rannajoon?