Teistmoodi energiavalikud Eestile Raivo Vilu Tallinna Tehnikalikool Nutu

Teistmoodi (? ) energiavalikud Eestile Raivo Vilu Tallinna Tehnikaülikool

Nõutu smurfi tunne

“Teaduslik” tõestus – tõestus kliimaga on–kõik korras, pole paanitseda! “Teaduslik” kliimaga onvaja kõik korras, pole vaja paanitseda!!

Tegelik kõver on aga niisugune

Keerulisematest mudelitest ei räägita üldse!

Niisugustest mudelitest pole mõtet üldse unistada!

SIHTASUTUS EESTI TEADUSFOND Tunnusnumber: xxxx Kohtu 6, Tallinn 10130 Tel. 6451741, fax 6450701 e-mail: etf@etf. ee (Piiratud kasutusega) GRANDIPROJEKTI avaliku osa ARUANNE Projekti nimetus: Reoveepuhastusjaamade jääkmuda käitluse tehnoloogia täiustamine Tulemuste annotatsioon Aruandes esitatud andmestiku kasutamine ilma töö teostaja ja tellija kompetentsete isikutega konsulteerimata võib viia ebaõigetele järeldustele.

Kõige selle taustal pole imestada… Eesti energeetika arengustsenaariumid: 1. Põlevkivienergeetika arengustsenaarium 2. Põlevkivienergeetika arengustsenaarium 3. Põlevkivienergeetika arengustsenaarium 4. Põlevkivienergeetika arengustsenaarium 5. Põlevkivienergeetika arengustsenaarium 6. ….

Aga tegelikult on ju ka ennem olnud nii! Mendelistide-morganistide väljamõeldised – kromosoomid: Viimane (? ) mitšurinliku bioloogia vaimust kantud raamat maailmas: Kaasaja geneetika küsimusi, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964

Kogu maailma CO 2 emissioon ületab Maa kandevõime 4 X Rio de Janeiro tippkohtumine 1992 – ÜRO Kliimamuutuste konventsioon Rio protsess pole peatunud ja ilmselt ei peatugi, kuigi liigub edaspidigi üle kivide ja kändude

Maa – kosmoselaev ja meie kosmonaudid!

Eesti on ratifitseerinud Rio kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Kyoto protokolli. Kyoto protokoll jõustus 19. veebruaril 2005 (Venemaa – 17% emissioonist – ratifitseeris protokolli lõpuks 2004. a sügisel) Euroopa Liit on Kyoto protsessi lipukandja. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik!

Kyoto protokolli sisu: • Lepinguga ühinenud riigid kohustuvad vähendama CO 2 õhuheitmeid 2008 -2012 keskmiselt 5. 2% allapoole 1990. a. taset • 39 tööstuslikult arenenud riigil individuaalsed emissioonide piiramise kohustused: • EL, üleminekuriigid, sh Eesti – – 8% • Venemaa, Ukraina – 0% • Austraalia – +8% • Island – +10% • Kasvuhoonegaasidega (heitmekvootidega) kauplemise jt. paindlike mehhanismide loomine.

Eesti on väga edukalt täitnud Kyoto protokollist tulenevad kohustused, sest baasaastaks on võetud 1990, kus Eestis toodeti üle 20 miljoni tonni põlevkivi. Nüüd toodetakse Eestis 1213 miljonit tonni põlevkivi. . . Eesti (Energia) on asunud müüma “kuuma õhku” Kuhu see raha pannakse? Põlevkivienergeetika arendamisesse!!? ?

Tuleviku võtmeküsimus: Mis saab pärast Kyotot (pärast 2010)? Esimesed Euroopa Liidu ettepanekud on ettevaatlikud, on räägitud isegi võimalusest jätkata 1990. a. baasiga ja kohustusest vähendada CO 2 emissioone aastaks 2030 võrreldes baasiga 30% võrra Sellisel juhul oleks tõepoolest võimalik rahulikult jätkata põlevkiviga, sest Eestil oleksid kohustused juba praegu täidetud… (Roosiline stsenaarium? ? ? )

Tuleviku võtmeküsimus: Mis saab pärast Kyotot (pärast 2010)? Kyoto protsessi probleemid: • Hiina, India ja mõned teised riigid pole üldse osalised, nüüd ka USA • Protokolli ei taheta ratifitseerida, sest see pole majanduslikult kasulik - takistab majanduse arengut • Baas-aastast (1990) lähtumine on vägagi problemaatiline – Hiina, India jt. pole sellega mingil tingimusel nõus • . . .

On vähetõenäoline, et realiseeruks nn. roosiline stsenaarium • 1990 baasaasta vastu on India, Hiina ja samuti USA, • uus protokoll peab arvestama ka • energeetilist efektiivsust (energeetilist intensiivsust) • maakasutusega seotud süsinikuvoogusid – metsad ja põllud on väga olulised CO 2 sekvestreerijad • uus protokoll peab arvestama keskkonnaruumiga (global commons, global equity) • …

Eestil tuleb energeetika arengut planeerides arvestada sellega, et ta on seitse korda keskkonnaruumi ületava kasvuhoonegaaside emissiooni ning üle nelja korra väiksema energeetilise efektiivsusega, kui vanadel liikmesriikidel, Euroopa Liidu viimaste seas. Harmoniseerimine!

Eesti on väga ebaefektiivne energia kasutaja-maa

Harmoniseerimine! • kütuseaktsiisi ühtlustamine, • SO 2 heitmete piiramine - vanade elektrijaamade sulgemise kohustus, • elektrituru avamise kohustus, • suhkrutrahvid jne, • …. Tegelikult on ju Brüsselist tulnud väga palju head!? Brr-brr-…!

Tuleviku võtmeküsimus: Mis saab pärast Kyotot (pärast 2010)? Contraction and Convergence Vähendamine ja konvergents Sünnipärane õigus keskkonnaruumile – uus universaalne inimõigus Keskkonnaruumi-põhine majandus

Vähenemine ja ühtlustamine – juba aastal 2030

Kuidas hinnata igaühe inimõigust kasutada piiratud energiatootmise ruumi? CO 2 keskkonnaruum Ökosüsteemid ja maailmameri on võimelised “neelama” 3 miljardit tonni süsinikku aastas: • Maismaaökosüsteemid - 0. 7 miljardit tonni; • Ookean - 2. 3 miljardit tonni. 3 miljardi tonni süsiniku (~11 miljardi tonni CO 2) viimisel atmosfääri: • ei tõuse CO 2 sisaldus õhus; • säilib Maa pinna keskmine temperatuur; • kliimamasin töötab ilma suurte ja kiirete muutusteta.

Maakeral elab 6 miljardit inimest, mis tähendab, et igaüks võib õhku paisata: • 0. 5 tonni süsinikku aastas (1. 3 kg päevas) ehk • 1. 35 tonni CO 2 aastas (3. 7 kg päevas); 3. 7 kg CO 2 ongi igaühe päevane keskkonnaruum (= umbes 2 liitri bensiini põletamisega) Keskkonnaruum = inimese kohta tulev keskkonna (aineringide) puhverdusvõime

Harmoniseerimine harmoniseerimiseks, aga… kas energeetika arengus poleks mõtet siiski ka oma peaga mõtelda? Pealegi, tulumaksuseadus on ju Eestis unikaalne ja sellest on kasu olnud!

Eesti energeetika areng Kuidas täita oranž osa? ?

Eesti energeetika saab areneda ainult maailma arenguid (trende) arvestades Tehnoloogiatrendid: • vesinikuenergeetika, (kütuseelemendid) • termotuumaenergeetika, • päikesepatareid (photovoltaics), • biomassi ja teiste taastuvate allikate (tuul) kasutamine, • süngaasi tehnoloogia (clean coal) – CO 2 sekvestreerimine • hajaenergeetika

Uued (globaalsed) majandusmehhanismid (ökoloogiline majandus): • materjalivoogude (süsinik, vesi, lämmastik, jne) seire ja kontrollimehanismide kokkusulatamine majandusega, • roheline maksureform, • SO 2, CO 2 jne. kvootide börsid, • global commons, global equity – ühised ressursid, võrdne kasutusõigus, keskkonnaruum Nn. Londoni grupp on tegutsenud juba 1993. aastast: http: //www 4. statcan. ca/citygrp/london. htm

Eesti ei ole selle grupi liige - miks? Soome, Rootsi, Taani jt. on.

Eesti? Mida konkreetselt teha?

Visioon Eesti energiasüsteemist (2020 -2030) uue majandusmudeli raamides: NB! - primaarenergia tootmine Eestis ei tohi(ks) kasvada! Uut energeetikasüsteemi pole võimalik üles ehitada ilma uue ökoloogilise majanduse mudelita. See majandusmudel eeldab ka majanduse ja loodusressursside (maakasutuse) on-line seire- ja “börsisüsteemi” loomist (NB! siseriiklik CO 2 kvootidega kauplemise börs)

Visioon Eesti energiasüsteemist (2020 -2030): Avatud, intelligentne (interaktiivne) hajaenergeetiline integreeritud (elekter, vesinik, maagaas, biomass, tuul) süsteem, mis on valmis üleminekuks täiemastaapsele vesinikuenergeetikale.

Visioon Eesti energiasüsteemist (2020 -2030): • Hajaenergeetiline integreeritud süsteem, mis on valmis üleminekuks vesinikuenergeetikale. • Vähemalt kolmandik elektri- ja soojaenergiast saadakse taastuvate allikate arvelt. • Vähemalt kolmandik elektri- ja soojaenergiast saadakse maagaasist. • Põlevkivi osa elektri tootmises perioodi lõpuks võib olla null. • Vähemalt 15% elektrist toodetakse taastuvate allikate arvelt – põhiline osa sellest biomassist • Kütuseelementide baasil tagatakse 10% koostootmisjaamade ja 10% liiklusvahendite võimsusest

Absoluutsed (tehnoloogilised? ) prioriteedid: • Balti elektri- ja gaasiringide väljaehitamine – Eesti elektrisüsteemi füüsiline avamine, • Kaasaja nõuetele vastava hajutatud süsteemide põhimõtetele vastava elektri (tegelikult energia= elekter+maagaas+vesinik) intelligentse, interaktiivse jaotusvõrgu väljaehitamine • Maagaasil ja biomassil töötavate koostootmisjaamade optimeeritud võrgu väljatöötamine ja väljaehitamine

Majanduspoliitilised prioriteedid: • Avada elektriturg nii kiiresti, kui võimalik • Elektrituru seaduse muutustega luua soodsad tingimused elektri väiketootjate lülitamiseks energiavõrku, • Elektrituru seaduse muutustega luua soodsad tingimused intelligentse integreeritud energiavõrgu tekkeks, • Luua maksusoodustuste süsteem energia kokkuhoiuks ja tuule jt. taastuvenergia allikate kasutuselevõtuks • EE vertikaalse monopoli lõhkumine – võrguettevõtte(te) lahutamine elektri tootmisest (ja müügist) – mitte EE tütarettevõtetele vaid sõltumatutele äriühingutele

• Kehtestada põlevkivi tootjatele ja kasutajatele teiste tootmisharudega võrdsed ressursimaksud, • Proaktiivselt (mitte harmoniseerimist oodates) läbi viia riigis roheline maksureform, • CO 2 maks viia 5 -7 aastaga EL teiste liikmesriikidega võrreldavale tasemele • Otsida intensiivselt võimalusi elektri täiendavaks impordiks üleminekuaastatel (2005 -2015) – ka Venemaalt • Maagaasi varustuskindluse tagamiseks osaleda aktiivselt ELi ja Venemaa vahelistes läbirääkimistes.

• Luua süsiniku ja teiste elementide voogude jälgimise ja kontrollimise mehhanismid ning juurutada Kyoto paindlikud mehhanismid siseriiklikult • Juurutada Londoni grupi poolt loodud (loodav) majandusmudel

Aga lisaks nimetatud abinõudele tuleks: • Osaleda aktiivselt globaalse energeetika arendamises vastavuses jätkusuutliku arengu põhimõtetega • Osaleda aktiivselt post-Kyoto protsessi kujundamisel, et see põhineks Vähendamise ja Konvergentsi põhimõtetel Eesti on täieõiguslik EL ja ÜRO liige!

Põlevkivi: Koostada aastateks 2005 -2020 põlevkivi põletamisel põhinevate tehnoloogiate kasutamise LÕPETAMISE riiklik plaan,

Põlevkivi kasutamise lõpetamise plaani tähtsad osad: kehtestada nii kiiresti, kui võimalik, ühtne põlevkivi hind nii elektritootjatele kui õlitootjatele, • põlevkivitööstusele kehtivad loodusressursside maksud ühtlustada teistele tööstusharudele kehtestatutega, •

• töötada välja põlevkivikaevanduste sulgemise plaan, mis arvestab ka pikaajalisi ning vähetõenäolisi posttehnoloogilisi mõjusid (suurõnnetusi) • kogu piirkonna põhjavee muutumist joogikõlbmatuks, • piirkonna joogivee süsteemi uuestiehitamine pinnavee (Narva jõe vee) baasil, • maa-aluste “tsunamide” tekkimise võimalust, • suurtulekahju(de)ga kaasnevat põhjaveekogumite regionaalset saastumist fenoolide ja polüaromaatsete süsivesinikega (bens(a)püreeniga? ? ), • maaparandustöid seoses kaevanduste sulgemisega toimuva taassoostumisega,

• Luua piirkonna satelliitseirel põhinev keskkonnaseisundi on-line monitooringusüsteem, mis kindlustab posttehnoloogiliste protsesside kahjuliku mõju minimiseerimise • Laiendada see süsteem Eesti loodusressursside reaalajas toimivaks seiresüsteemiks • Luua riiklik programm põlevkivist süngaasi tootmise tehnoloogia võimaluste väljaselgitamiseks ning väljatöötamiseks • Lõpetada nn. põlevkivikeemia-alased uuringud kui mitteperspektiivsed. Nende asemel võiks uurida, kuidas kasutada süngaasi keemiliste sünteeside läbiviimiseks.

Tuleviku energeetika süsteemi ja ühiskonna uue ökoloogilise majandusmudeli väljatöötamiseks ja juurutamiseks vajalikuks õppimiseks tuleks ühendada ülikoolide, kõikide õppeasutuste ja massimeedia jõud Muudame Eesti esimeseks õpiühiskonnaks maailmas

Eesti energeetika saab areneda ainult maailma arenguid (trende) arvestades Tehnoloogiatrendid: • vesinikuenergeetika, • termotuumaenergeetika, • päikesepatareid (photovoltaics), • biomassi ja teiste taastuvate allikate (tuul) kasutamine, • süngaasi tehnoloogia (clean coal) – CO 2 sekvestreerimine • hajaenergeetika – koostootmisjaamadele (suurtele ja väikestele) intelligentse elektrivõrgu loomine

Kas põlevkivil siis tõesti pole tulevikku? Eesti põlevkiviteadlased ja – tehnoloogid saavad end tõestada põlevkivist süngaasi tehnoloogiate loomisel Põlevkivi ressursid maailmas on palju suuremad kui naftal ja kivisöel Kui üldse, siis tuleks ehitada järgmised agregaadid süngaasi tootmiseks!

Kivisöest süngaasi tootmise suurtehast juba ehitatakse USAs Future. Gen projekti raames. Selle tehnoloogia täielik rakendamine ei saa toimuda enne 2020 -2030. a. Aga Eestisse võiks rajada põlevkivist süngaasi tootmise piloottehase(d)!

Aga ikkagi, kuidas me siis täidame oranži osa? ?

Maa on kosmoselaev ja meie kosmonaudid!