itsvad taimed ruumis Esitluse koostas Tiia Niiduviir Materjal

Õitsvad taimed ruumis Esitluse koostas: Tiia Niiduviir Materjal on osa sisehaljastuse kursuse teemadest Räpina 2006 1

Õitsemise saladus: n n n Inglise ja saksa teadlased avastasid, kuidas on taimedel tagatud õigeaegne õitsemine õigel taimeosal, nimelt indutseerib väike, lehtedes moodustuv molekul taime kasvukuhikus õite algmed. Avastus selgitab, kuidas välissignaalid käivitavad õiealgmete arengu, paljusid taimede õitsemine on ära määratud päeva pikkusega *. Taimelehtede tundlikkust päevapikkusele teati juba 1930. aastatel, ning kuna õied tekivad tavaliselt võrsetippudesse, siis järeldati, et lehtedes algav signaal peab liikuma võrsetippu algmete moodustumiseks. /. . . / Allikas: John Innes Centre koduleht http: //www. jic. ac. uk/corporate/media-and-public/currentreleases/050811. htm 2

Selleks, et õitseda, vajab taim: n n n piisavalt valgust õiepungade moodustumise ajal korralikku kastmist ja piserdamist õiget väetamist (P, K) õiepungades taime pole soovitav pöörata (pungad pudenevad!) õiget temperatuuri (näit. looduses oleneb lillede õitseaeg eelkõige ilmadest, õhutemperatuurist!) 3

Veel temperatuurist. . . n n n pungade puhkemise ajal võiks ruum olla mõne kraadi võrra madalam tavalisest toatemperatuurist – seega 16 -18˚C, õitsemise ajal soojem 18 -22˚C; pakasese ilmaga ostetud õitsev taim vajab korralikku pakkimist ning peale toasooja toomist mõne aja paberis seismist, et taim temperatuurimuutustega paremini kohaneks õitsemisjärgselt peaks laskma taimel 1 -1, 5 kuud puhata 2 -3˚C kraadi võrra jahedamas ruumis – sel ajal vähem kasta, mitte väetada! 4

Õitsemise kestuse järgi jagunevad toataimed: n n n pikaajalised õitsejad: - 1 -3 nädalat (ratsuritäht, kliivia jt. ) - 1 -3 kuud (flamingolill, säntpoolia, alpikann jt. ) lühiajalised õitsejad: n - alla 1 nädala (lehtkaktus, siilikkaktus jt. ) n - üks öö (öökuninganna e. suureõieline kuukaktus); üks päev (rooshibiski ja kannatuslille üks õis) n 5

Õitsemise sagedus monokarpsed – 1 kord elus õitsevad (agaav, ekmea) n polükarpsed – korduvalt õitsevad ja viljuvad (sidrunipuu, koralltomat) n Toatingimustes harva (vanemas eas) õitsevad taimed on draakonipuud, tääkliiliad jmt. n 6

Lõhnavad ja lõhnatud õied n n Lõhnadel on tähtis osa selles, kuidas me tunnetame nähtusi ja situatsioone, need äratavad mälestusi ning neid leidub kõikjal , olenemata sellest, kas me oleme sellest teadlikud või mitte. Lõhnavate õitega toalilled on looduses enamasti putuktolmlejad. 7

Õite aroom võib olla inimese jaoks. . . meeldiv (näit. sidrunipuu, gardeenia, jasmiin, jt. ) n ebameeldiv (näit. stapeelia, titaanjuur jt. ) n 8

Lõhnatud õied n Mõnede toataimede õied on suured, erakordselt värvikad (näit. paradiisilinnulill, kannatuslill jt. )– nemad on looduses lindtolmlejad 9

Valik silmatorkavamaid õitsejaid toataimede hulgast: n Korallpõõsas – õisikud ilmuvad allarippuvate roosade õisikuvarte otsa. Õisikuvarrel on ülestikku mitu paberja tekstuuriga kõrglehte, nende vahel puhkevad suured ereroosade õisikute kobarad 10

11

Valik silmatorkavaid õitsejaid. . . n Roniliilia – kroonlehed sarlakpunased, südamik ja kroonlehtede servad kuldkollased. Kõik kuus kroonlehte keerduvad tagasi, puudutades vart. Õie südamikust, kroonlehtede vahelt kaarduvad välja pikad pilku köitvad tolmukad 12

13

Valik silmatorkavaid õitsejaid. . . n Kannatuslill – õied ühekaupa, rohekasvalgete kroonlehtede ning sinaka, valge või purpurse neljarealise lisakrooniga 14

15

Valik silmatorkavaid õitsejaid. . . n Ratsuritäht – õisikuvars pikk, selle tipus suured kreemikad, valged, punased või kahevärvilised kellukjad õied 16

17

Valik silmatorkavaid õitejaid. . . n Kängurukäpp – püstine õisik, õied viltjad, torujad, värvuselt punased, kollased või oranzid, sarnanevad känguru käpaga 18

19

Kasutatud kirjandus: n n n Bland Jane, Davidson William – Toataimed, valik ja hooldamine, Varrak 2004 Lancaster, Biggs - Iga toataim õigel kohal, Tallinn 2000 Nissen Donte - Toataimede piibel, Sinisukk 2005 Roost Virve – Toalilled, Varrak 1980 Pildid internetist 20