Klorofllita taimed koostas Maris Agasild Kopkk Lathraea squamaria

Klorofüllita taimed koostas : Maris Agasild

Käopäkk (Lathraea squamaria ) • • Käopäkk kinnitub puude ja põõsaste juurtele ja imeb nendest endale vajaliku välja. Sellist taime nimetatakse parasiittaimeks. Kogu käopäka taim on paks, mahalakas-lihakas. Niisugune on nii tema maa-alune kui ka maapealne vars, ja isegi lehed. käopäka maa-alusel varrel on palju rohkem lehti kui maapealsel. Lehed meenutavad tal laiu soomuseid. suurema osa aastast elab ta maa all. Mulla alt välja pistab käopäkk nina vaid kevadel õitsemise ajaks. käopäka õitega varre pikkus võib ulatuda kuni kolmekümne sentimeetrini. Õied ise on tal aga sarnased tavaliste taimede omadele.

pruunikas pesajuur

Seenlill (Monotropa hypopitys) • kuningakroon, kääpalill, parilaseened, tamkaõis • Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda sasipuntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Kuid egas ju ka seened ole võimelised ise suhkruid tootma. Niisiis on seen parasiit ja seene kaudu ka seenlill. Tavaliselt võetakse vajalikud ained suurte puude juurtest, kellele seenlillede ja seeneniidistiku toitmine ei valmista suuremat probleemi. Samas on seeneniidistki kasulik ka puu juurtele, aitab neil paremini vett ja selles lahustunud mineraalaineid kätte saada.

kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida • II kategooria KAITSEALUNE LIIK • kasvab mitmesugustes niiskemates metsades • lohustab raie, tallamine, niiskusrežiimi muutumine

Lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum • • • leheta habekäpp, punase kannusega käpp üks haruldasemaid ei lehti ega klorofülli Lehitu pisikäpa risoom on väga huvitava kujuga. See on rohkesti harunev, kuid kõik harud on väga lühikesed. Niisugusena meenutab ta väga koralle. juuri lehitul pisikäpal polegi. Taime õitsev vars kasvab ainult risoomi kogunenud varuainete arvel. Nii on risoom peale õitsemist läbi kurnatud ja suur osa sellest sureb. Taime kosumiseks kulub aga sageli aastaid ja seepärast me tavaliselt õitsemisjärgsel aastal lehitut pisikäppa enam ei leia. • • • Õied ise on kahvatukollased, kuid samas küllaltki suured. end otse üles taeva poole hoiavad. pisikäpa õie kannus paistab üles kergitatud kikkhabemena. See omapära kajastub muide selle taime ametlikus ladinakeelses nimes. Õitest rääkides olgu veel öeldud, et neil on huvitav lõhn. Mõned väidavad, et see on meeldiv banaanilõhn, teised jälle, et nii haisevad uued kummijalanõud.