hk Taimede normaalseks elutegevuseks vajavad taimed hust O

Õhk Taimede normaalseks elutegevuseks vajavad taimed õhust O 2 ja CO 2 n O 2 vajatakse hingamiseks n CO 2 fotosünteesiks (FS) n Maapinnalähedases kihis on O 2 sisaldus 21% n Taimed toodavad ise FS käigus O 2 ja selletõttu ei esine taimede maapealsetel osadel O 2 puudust. n 1

Õhk n Sageli võib O 2 puudust esineda juurtel Seda põhjustavad mullas elunevad mikroorganismid n liigne mullaniiskus n n Õhurežiimi parandamiseks O 2 -ga avamaal mullakooriku purustamine n mulla kobestamine n orgaaniliste väetiste kasutamine n katmikalal liiva, turba lisamine kasvusubstraadile. n 2

Õhk Maapinnalähedases kihis on CO 2 0, 03% n Mullaõhus võib CO 2 sisaldus olla mõni kuni isegi 100 korda suurem n Mulla CO 2 sisaldust suurendavad n n mikroorganismid n juurte hingamine 3

Õhk Täiskasvanud köögiviljataimed vajavad päevas 500. . . 550 kg/ha CO 2 n Hästi haritud ja orgaanilise väetisega väetatud mullast eraldub ööpäevas kuni 500 kg/ha CO 2 n Väheviljakatel muldadel eraldub CO 2 kuni 10 korda vähem n Väheviljakatel muldadel kannatavad taimed nii toitainete puuduse kui ka CO 2 puuduse all. n 4

Õhk n n n CO 2 puuduses väheneb taimede FS intensiivsus FS-ks vajalik CO 2 sisaldus õhus on 10 ja enam korda kõrgem kui välisõhus oleva CO 2 sisaldus Optimaalne CO 2 kontsentratsioon oleneb taime liigist n taime vanusest n taime füsioloogilisest seisundist n valguse intensiivsusest. n 5

Õhk n Avamaal saab CO 2 toitumist parandada n orgaanilise väetise kasutamine n mulla niiskusrežiimi parandamine n kuivendamine n niisutamine n mulla kobestamine n multšimine 6

Õhk n Katmikalal saab CO 2 toitumist parandada tehnilised vahendid n katlamajast tulevate puhastatud suitsugaaside juhtimine kasvuhoonesse n vedeldatud CO 2 kasutamine n majapidamisgaasi põletamine vastavates generaatorites n samad võtted, mis avamaal. n 7

Taimede väetamine CO 2 -ga täidetud polüetüleentorud 8

Vesi n n n Vesi on taimede kõikide organite peamine koostisosa Vesi on taimedes tähtis mitmesuguste füsioloogiliste protsesside toimumiseks Vee abil tungivad toiteelemendid mullast taime n toitained liiguvad taimes n toimub FS n toimuvad ainevahetusprotsessid n toimub taimekudede to reguleerimine n 9

Vesi n n Köögiviljad on suure veevajadusega Niiskusepuuduses nõrgeneb FS n tugevneb hingamine n aeglustuvad kasvuprotsessid n väheneb saak n halveneb saagi kvaliteet n n Erinevate köögiviljataimede niiskuse nõudlikkus on erinev 10

n Niiskuse suhtes nõudlikud on Vesi kapsad, kaalikas, redis n kurk n salat n till n n Need taimed omastavad mullast vett halvasti, kuid kulutavad seda intensiivselt ja ebasäästlikult 11

Vesi n Suure niiskusnõudlikkusega on sibul n küüslauk n n Nemad omastavad mullast vett halvasti, kuid nad kulutavad seda säästlikumalt 12

Vesi n Vähem nõudlik niiskuse suhtes on n n söögipeet Tarbib vett intensiivselt ja omastab seda mullast hästi 13

Vesi n Veel vähem nõudlikud mulla niiskuse suhtes on porgand n petersell n tomat n paprika n n Lehtpetersell Omastavad vett mullast hästi ja kulutavad säästlikult 14

Vesi n n Melon n Kõige vastupidavamad niiskusepuudusele on n arbuus, melon, kõrvits n suhkrumais n aeduba Neile on iseloomulik suure imamisvõimega tugev juurestik, saavad vett hästi kätte ja kulutavad säästlikult Nad on põuakindlad kultuurid. 15

n n Köögiviljataimede nõuded mulla niiskuse suhtes pole ühesugused kogu elutsükli vältel Kõige nõudlikumad on kõik köögiviljad seemnete idanemise faasis n n sel ajal on eriti suure niiskusenõudlusega aeglaselt idanevate seemnetega kultuurid (sarikalised, maltsalised, liilialised, arbuus, baklažaan) Niiskuse puuduse korral idanevad seemned aeglaselt või ei idane üldse, tärkavad hõredalt ja hilja. Baklžaan 16

n n Kõrgemat mulla- ja õhuniiskust vajavad avamaale istutatud istikud (eriti paljasjuursed) juurdumise perioodil Kapsad vajavad palju vett kogu kasvu vältel, eriti peade intensiivse kasvu ajal Sibulad vajavad rohkesti vett lehtede juurdekasvu ajal Viliköögiviljad tarbivad vett kõige rohkem viljakandeperioodil. 17

n n Kõik köögiviljataimed on väga tundlikud ka mulla liigniiskuse suhtes Seda esineb kõrge põhjaveeseisu või rohkete sademete, samuti liigse kastmise korral Niiskuse liia korral halveneb mulla varustatus hapnikuga, taimede juured ei saa hingata ja surevad Liiga kõrge õhuniiskus soodustab mitmesuguste taimehaiguste levikut, õitsemisperioodil takistab normaalset tolmlemist ja viljumist. 18

n n n Köögiviljataimede veega varustamisel on tähtis ka vee temperatuur Soojanõudlike kultuuride kastmisel külma veega suureneb protoplasma viskoossus taime rakkudes ja väheneb imamisjõud Selle tõttu halveneb vee pääs taime juurtesse ning võib saabuda nn füsioloogiline põud. 19

Mineraalsed toitained n n n Köögiviljakultuuride suure saagikuse üks põhilisi eeldusi on nõuetekohane mineraalse toitumisrežiimi loomine Kõik köögiviljataimed on mineraalse toitumisrežiimi suhtes nõudlikud Nende juurestik on nõrgalt arenenud ja seetõttu ei omasta toitainetevaesest mullast vajalikul hulgal toitaineid 20

Mineraalsed toitained n Põhitoiteelementide (. . . ) üldise eemaldamise järgi jaotatakse köögiviljataimed kolme rühma rohkesti toiteelemente eemaldavad köögiviljataimed n keskmiselt toiteelemente eemaldavad köögiviljataimed n vähe toiteelemente eemaldavad köögiviljataimed. n 21

Rohkesti toiteelemente eemaldavad köögiviljataimed Kähar peakapsas → n n Eemaldavad toiteelemente 400. . . 600 kg/ha Kultuurid Aedporgand ↓ keskvalmivad ja hilised peakapsasordid n söögipeet n porgand n 22

Keskmiselt toiteelemente eemaldavad köögiviljataimed n n Eemaldavad toiteelemente 200. . . 400 kg/ha Kultuurid varajane peakapsas n lillkapsas n tomat n sibul n Romanesco sordirühm 23

Vähe toiteelemente eemaldavad köögiviljataimed n n Eemaldavad toiteelemente kuni 200 kg/ha Kultuurid Redis peasalat n kurk n redis n kõikide kultuuride istikud n Peasalat 24

Mineraalsed toitained n n n Erinevad köögiviljataimed ei omasta erinevates kasvu- ja arengufaasides toiteelemente ühtviisi Köögiviljad, mille produktiivorganiteks on lehed, omastavad võrreldes teiste köögiviljakultuuridega paremini lämmastikku n nt. . . . . Köögiviljad, mille produktiivorganiteks on viljad, vajavad rohkem fosforit ja kaaliumit. n nt. . . . . 25

Idanemise faasis kasvab ja areneb idu seemne toiduvarude arvel n Seemne toiduvarude lõppemisel läheb idu üle juure kaudu toitumisele n Noor taim eemaldab mullast toitaineid vähe, kuid vajab viljakat mulda, sest tal on nõrk juurestik, mis omastab P ja K halvasti n 26

Intensiivse vegetatiivse kasvu faasis mineraalsete toitainete eemaldamine kasvab (N) n Viljade ja toiduvarude moodustamise ajal vajavad köögiviljataimed palju toiteelemente (P, K) n Vegetatsiooniperioodi lõpul toitainete tarbimine väheneb n 27

Kõige rohkem neelavad köögiviljataimed toiteelemente optimaalse to-i ja niiskuse korral n Mineraalse toitumise tingimusi halvendavad n n külm ilm ja niiskuse puudus n liiga kõrge to ja liigniiskus 28

N puudus vanemad lehed kahvaturohelised, kolletuvad n võrsed peened n kasv aeglustub n 29

n n lehed alguses violetjaspunased, hiljem äärtest punakaspruunid taime kasv aeglustub P puudus 30

K puudus n n n leheservad pruunid leheservad keerduvad ülespoole tomatil rohekaskollaste laikude tekkimine viljadel 31

Ca puudus n n n leheservad kaarduvad allapoole võrsete tipud, õiepungad kuivavad tomatil põhjustab viljatipumädanikku Viljatipumädanik tomatil 32

Mineraalsed toitained n n Kõik kö kultuurid kasvavad ja arenevad paremini neutraalses või nõrgalt happelises mullas Kö taimede tundlikkus mulla p. H suhtes on erinev n n n tundlikud mulla happesuse suhtes, sobilik p. H mitte alla 6, 0 (kapsad, sibulad, peet, pastinaak, paprika) keskmise tundlikkusega, p. H mitte alla 5, 5 (kaunviljad, porgand, petersell, baklažaan, kõrvits, kurk) happelisi muldi taluvad, p. H kuni 5, 0 (rabarber, hapu oblikas, arbuus tomat ja redis on kasvukeskkonna suhtes vähem nõudlikud, nad kasvavad ühtviisi hästi nii nõrgalt happelistel kui ka neutraalsetel muldadel. 33