INFOSSTEEMIDE KOMPONENDID PRIIT RASPEL 1 LDJAOTUS Arendusvahendid Tugissteemid

INFOSÜSTEEMIDE KOMPONENDID PRIIT RASPEL

1. ÜLDJAOTUS • • Arendusvahendid Tugi-süsteemid Standardsed rakendus-süsteemid “Pool-standardsed” rakendus-süsteemid Spetsiaalsed rakendus-süsteemid Haldus-süsteemid Test-süsteem ja koolitus-süsteem

1. 1. ARENDUSVAHENDID • CASE- ja UML-süsteemid (modelleerimine): - ERWin, ER-studio, PBWin, . . . - Rational Rose, Select, Silver. Run, System Architect, . . . • Programmeerimiskeskkonnad: - Delphi, Java, Visual C++, Visual Basic, MS. NET, Macromedia (HTML, Java Script), Access, . . . - eelprogrammeeritud klassi-teegid • Raportite generaatorid: - Crystal Reports, . . .

1. 2. TUGISÜSTEEMID • Andmebaasisüsteemid – Oracle, Sybase, SQLServer, SQLBase, B-trieve, Access, My. Sql, Visual. Fox, . . . • Andmelaod: – Oracle 9 i. DB, Sybase IQ • Andmevahetussüsteemid – Replikatsioonisüsteemid – MQ-d • Kommunikatsioonisüsteemid – Võrgusüsteemid (LAN, WAN) – GSM

1. 3. STANDARDSED RAKENDUSSÜSTEEMID • Kontoritarkvara: – MS Office, Star. Office, . . . • CAD/CAM: – Corel. Draw, Auto. Cad, Archi. Cad. . . • Pildi töötlus: – Corel Photo. Paint, Adobe Photoshop • Esitlustarkvara: – Adobe-perekond, MS Power. Point, . . . • jne.

1. 4. “POOL-STANDARDSED” RAKENDUS-SÜSTEEMID • • • Personali arvestus (HR) Karjääri ja koolituse arvestus Raamatupidamine ABC (Activity Based Costing) Palgaarvestus Vahendite arvestus ERP-süsteemid (Enterprise Resource Planning) Kirjavahetuse jälgimine Dokumentide käsitlemine

1. 5. SPETSIAALSED RAKENDUSSÜSTEEMID • Konkreetse ettevõtte/asutuse jaoks valmistatud tarkvara: - tootmise juhtimise süsteemid - marketingisüsteemid - müügisüsteemid - projekteerimissüsteemid - jälitussüsteemid - registrid - jne.

1. 6. HALDUSSÜSTEEMID • Jälgimissüsteemid – HP Open. View, IBM Tivoli • Õiguste jagamise ja tagamise süsteemid – Tavaliselt op-süsteemide spetsiifilised • Andmete varundamise süsteemid – Backup & restore • • Andmete arhiveerimise süsteemid Versiooni haldus Tarkvaramuudatuste levitamise vahend Andmebaaside jälgimise ja administreerimise vahend

1. 7. TEST-SÜSTEEM JA KOOLITUS-SÜSTEEM • Kui firma sees toimub tarkvara arendus, siis peab eksisteerima test-keskkond, kus toimub loodud tarkvara testimine • Olenemata sellest, kas süsteemi arendatakse firmas eneses või väljaspool seda, peab eksisteerima koolitus-keskkond, kus õpetatakse uusi töötajaid infosüsteemi kasutama ja “vanadele” töötajatele süsteemi uusi ja muutunud funktsioone.

2. Andmelaod • Ei ole praktiline kogu ajalugu hoida tööandmebaasis • Keeruliste raportite koostamine tööbaasist häirib igapäevast tööd • Klassikalistel meetoditel arhiveeritud andmed ei ole analüüsitavad • Andmelattu koondatakse jooksvalt lisandunud andmeid • Andmelaos ei uuendata andmeid ega kustutata neid sealt • Head andmelaod on ehitatud spetsiaalselt andmeladude jaoks mõeldud andmebaasimootoritele (Oracle, Sybase Adaptive Server IQ) • Andmeladude lahutamatuks koostisosaks on mudelil baseeruvad analüüsivahendid (OLAP, Business-intelligence) • Analüüsivahendite kasutamine muudab oluliselt lihtsamaks analüüsi koostamise, tõstab selle kvaliteeti ja usaldusväärsust

3. RAPORTID • Kui palju peab olema raporteid? Kuidas neid struktureerida? • Raportid võib tinglikult jagada: – tegevusraportid, – koondid, – analüüsiraportid

3. 1. TEGEVUSRAPORTID • Tegevusraportid on seotud konkreetse tegevusega ja käivitatavad mingi tegevuse koosseisus • Tegevusraporteid tehakse aktiivse tööandmebaasi pealt • Neid raporteid tohib pärida ainult RO režiimis – ilma midagi lukustamata

3. 2. KOONDID • Koondid on iseseisvad raportid, mille tulemiks on mingite lähiminevikus (või ka kaugemas minevikus) registreeritud, ühe tegevuse piire ületavate andmete esitus raportina. • Reaktsioonikriitilistes ja suurtes infosüsteemides koostatakse koondeid üldjuhul andmelao pealt. • Aktiivse tööandmebaasi pealt tegemisel võivad kahjustada süsteemi töövõimet

3. 3. ANALÜÜSIRAPORTID • Analüüsiraportid iseseisvad tegevused, mille vahe koonditega seisneb selles, et lähteandmetena kasutatakse pika aja jooksul kogutud andmeid. • Analüüsiraporteid koostatakse peaaegu alati andmelao pealt. • Aktiivse tööandmebaasi pealt tegemisel kahjustavad kindlasti süsteemi töövõimet

3. 4. RAPORTITE GENEREERIMINE • Üks kõik kui palju erinevaid raporteid on infosüsteemile koostatud, üks raport on alati puudu. • Puuduvat raportit on vaja alati tunni aja jooksul. • Sellest probleemist aitavad üle raportigeneraatorid ja äri-inteligentsi süsteemid • Raportigeneraatorid võib jagada: – Spetsiaalsed (kirjutatud andmebaasi jaoks) – üleüldised (Näiteks: Crystal Reports) – Äri-intelligentsi süsteemid (OLAP, Busines. Objects, . . . ) • Infosüsteemil võib olla mitu raportigeneraatorit

4. ANDMETE VARUNDAMINE (backup & restore) • Kindluskoopiate tegemine on kohustuslik. Tavaliselt saadakse sellest aru siis, kui esimest korda selgub, et seda oleks väga vaja. • Kindluskoopiate tegemine peab põhinema mingil määratud metoodikal ja olema pidev - seda tuleb teha iga päev (!) • Kehtestatud peab olema kindluskoopiate tegemise kord ja kindluskoopiate säilitamise kord kindluskoopia võib osutuda surimaks turvaauguks • Määratud peavad olema vastutavad isikud

4. 1. Varundusmeedia käsitlemine • Kehtestatud peab olema kindluskoopiate vananenud andmekandjate hävitamise kord • Vähemalt üks kindluskoopia nädalas tuleb hoida väljas pool seda hoonet, kus asub server, millest kindluskoopia on tehtud - sobivaks kohaks on näiteks pangalaekad • Kõik serveriga samas hoones hoitavad kindluskoopiad tuleb säilitatada kõrgeima tuleja vargakindluse tasemeha seifis. • Üks kindluskoopiate tegemise seade peaks olema koguaeg reservis

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!