Majandusnhtuste modelleerimine Mudeli komponendid parameetrid sltuv muutuja sltumatu
- Slides: 43
Majandusnähtuste modelleerimine
Mudeli komponendid parameetrid sõltuv muutuja sõltumatu muutuja ehk argument
Mudelite liigitus • Teoreetilised ja rakenduslikud • Staatilised ja dünaamilised • Determineeritud ja stohhastilised
EKSPONENTSIAALSED MUDELID
Internetiga ühendatud arvutite arv 1996. aastal t aeg kuudes, t=0 1996. aasta algul.
Erinevate eksponentfunktsioonide graafikud
Investeeringu tulevikuväärtuse sõltuvus investeeringu pikkusest
Vara amortisatsioon
Eksponentsiaalse mudeli üldkuju y 0 ja r on konstandid
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine
Maa rahvaarvu kasv aastatel 1900 2011
Eesti SKP kasv aastatel 1995 2007
MUDELID LOGARITM- , ASTMEJA LOGISTILISE FUNKTSIOONIGA
Logaritmilise mudeli üldkuju a ja b on konstandid, x >0
Logaritmiline kasv ja kahenemine
Eesti kõrgkoolides õppivate üliõpilaste arvu kasv aastatel 1997 2006
Pöördvõrdelise sõltuvuse graafikud
Astmefunktsiooni üldkuju a ja b on konstandid, b ≠ 0 Erijuhud võrdeline sõltuvus ruutfunktsioon pöördvõrdeline sõltuvus
Õppimiskõver
Erinevad õppimiskõverad t 1 on esimese ühiku kohta kulunud aeg
Logistilise kõvera üldkuju K, a ja r on positiivsed konstandid
Logistiline kasvukõver
Erinevad logistilised kõverad
Logistilise kasvu kiiruse muutumine ajas
Logistilise kasvu kiiruse sõltuvus arvukusest N
Uue toote müügi kasvukõver
Eesti mobiiltelefonivõrgu kasutajate arvu dünaamika 1991 2010
MATEMAATILISTE MUDELITE KOOSTAMINE
Näide 7. 5. 5 Laos oleva kaubavaru muutumine
Näide 7. 5. 5 Säilituskulud Üks partii, müüki ei toimu, kaubavarud laos ei muutu.
Näide 7. 5. 5 Säilituskulud Üks partii, müügi tõttu vähenevad kaubavarud laos lineaarselt
Näide 7. 5. 5 Säilituskulud Tellitakse mitu partiid, säilituskulud on kolmnurkade kogupindala
Näide 7. 5. 5 Kulude sõltuvus partii suurusest kogukulud säilituskulud hankekulud
Tulumaks aastas, krooni Näide 7. 6. 5 Astmelise tulumaksu graafik Eestis aastal 1992 Brutotulu aastas, krooni
REGRESSIOONANALÜÜS
Vähimruutude meetodi korral minimeeritakse sirge ja üksikute punktide vaheliste y telje sihiliste kauguste ui ruutude summat
Determinatsioonikordaja näitab, kui suur osa suuruse y muutusest on mudeliga ära kirjeldatud. Kaks regressioonsirget erineva determinatsioonikordajaga R 2. Parem poolsel graafikul olev sirge kirjeldab vastavat punktiparve paremini, kui vasak pool sel graafikul olev sirge vasakul olevat punktiparve.
Näide 7. 6. 2 Lineaarne ja logaritmiline regressioonjoon
ÜLESANNETE 7. 5. 10 - 7. 5. 13 LAHENDUSTE JOONISED
Ülesanne 7. 5. 10 Tulu sõltuvus grupi suurusest
Müüja kuupalk Ülesanne 7. 5. 11 Palgamudel Poe läbimüük
Ülesanne 7. 5. 12 Püramiidskeem
Ühe lennuki jaoks kulunud töötundide arv Ülesanne 7. 5. 13 Õppimiskõver Lennukite arv