IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Jane Kukk Vastseliina Gmnaasium Vrumaa Juhendaja

IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Jane Kukk Vastseliina Gümnaasium Võrumaa Juhendaja: Aivar Halapuu

IMPRESSIONISM • (pr k impressioon – mulje) • Kõikidest kunstivooludest tõenäoliselt tuntuim, sai endale nime 1874 aastal välja pandud Monet`maali “Päikeseloojang. Impressioon” järgi. • Impressionistid väitsid, et tegelikkuses suudab inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu.

TUNNUSED: • Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. • Kasutasid heledaid ja puhtaid värve. • Maalisid väikeste komataoliste pintslitõmmetega, mis lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval värelevast õhust.

Claude Monet (1840 -1926) • Kõige puhtakujulisem impressionist. Monet rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist (Roueni katedraal). Vaimustavalt suutis Monet edasi anda looduse muutlikkust sõltuvalt ilmast ja kellaajast. “Autoportree” C. Monet.

Claude Monet, “Heinasaod” • Aastatel 1890 -1891 maalis Monet sarja heinasaade erinevatel kella- ja aastaaegadel, erineva valguse ja ilmaga, üritades jäädvustada vaate vaheldumise poolt tekitatud erinevaid meeleolusid.

Claude Monet, “Kaputsiinide bulvar” • Kõrgest vaatepunktist maalitud elegantne Pariisi bulvar on täis sagivaid inimesi. Talvine päev on edasi antud summutatud värvide napi valikuga. Kogu stseen on esitatud ühtlaselt ähmase elava pildina.

Auguste Renoir (1841 -1919) • Kunstnik pühendus peamiselt inimeste kujutamisele. Ta maalis kauneid, lapseliku näoga täidlaseid naisi, kujutas linnarahva lõbustusi, väljasõite loodusesse. Tema suhtumine maailma oli soe, südamlik ja imetlev. “Autoportree” Renoir.

Pierre Auguste Renoir, “Suplejad” • See töö ühendab kunstniku huvi antiikkunsti vastu, impressionistliku pintslitöö ja keskendumise sellele, kuidas päikesevalgus mõjutab ihutoone.

Auguste Renoir, “Aerutajate eine”

Edouard Manet (1832 -1883) • E. Manet ei olnud päris puhtakujuline impressionist. Ta oli neist vanem ja saavutas tuntuse juba 1860 -ndate aastate alguses. Ta sokeeris publikut asetades kaasaegseid inimtüüpe vana kunsti “suursugusesse” konteksti. Ka teistes teostes jätkas Manet vana kunsti kompositsiooniliste “laenude” ühendamist kaasaegsete, lausa päevakajaliste sündmustega.

Edouard Manet, “Baar Folies-Bergere`is” • Baaridaam i selja taga baari peegelpilt. Naise poole kummarduv mees on peegelpildil talle lähemal, kui see reaalsuses võimalik oleks.

Edouard Manet, “Olympia”

Edgar Degas (1834 -1917) • E. Degas`d ühendab impressionistidega tema tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd jäädvustada hetkemuljeid. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine ja seetõttu kasutas ta kohati ka selgemat joonistust. “Autoportree” E. Degas.

Edgar Degas, “Absint” Neisse kahte figuuri on Degas pannud linnaelu kogu lootuse. Roheliseks haldjaks kutsutud absint pakkus võimalust ajutiseltki eemalduda Pariisi elu kalkusest. Degas` poolt valitud rohekas koloriit võib kujutada absindi hukutavat mõju kogu ühiskonnale.

Edgar Degas, “Neli tantsijannat”

Camille Pissarro (1830 -1903) • C. Pissarro maalis peamiselt õhulisi, päikeseküllaseid tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning tumedate värelevate täpikestena antud jalutajatega.

Camille Pissarro, “Montmartre`i bulvar öösel”

Camille Pissarro, “Kohvi” •

POSTIMPRESSIONISM • “Pärast impressionismi”, nimetuse mõtles välja briti kriitik ja maalija Roger Fry 1910. aastal prantsuse kaasaegse kunsti näituse tarvis. • Praegu tähistab see termin kõiki suundumusi, mis tekkisid Prantsusmaal vahemikus 1885 -1900 impressionismist lahkulöömise tulemusena.

TUNNUSED: • Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena. • Värvide valikul polnud kunstnik vaba, näiteks varjud võisid olla ainult valgustatud osa täiendvärvides (punane-roheline, kollane-lilla, sinine-oranz). Kogu maal jättis eredavärvilise mosaiigi mulje. • Uuriti teaduslikult seda , kuidas inimese silm näeb värve.

Georges Seurat (1859 -1891) • Neoimpressionist. Püüdis erineval viisil, kuid puhtmaaliliste vahendite abil ületada impressionismi hajuvust, taastada maalikunstis kompositsiooni tähtsus. Kasutas vikerkaarevärve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega, nn. punktidena (siit termin “puäntillism”).

Georges Seurat

Georges Seurat, “Kankaan”

Paul Cezanne (1839 -1906) • P. Cezanne lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis tatabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid. Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas ta seda siiski. • “Autoportree. ” P. Cezanne

Paul Cezanne, Vaikelu kipsist Cupidoga” • Cezanne pühendub objekti vormi edasiandmisele. Laiad pintslitõmbed juhivad tähelepanu pildi pinnale ja aitavad kaasa illusiooni loomisele. Kunstnik kasutab laua kaldenurga ja põranda kujutamisel mitut erinevat vaatepunkti.

Paul Cezanne, “Puuviljavaagen, klaas ja õunad”

Paul Gauguin (1848 -1903) • Varasem Gauguini looming oli impressionismilähedane, kuid hiljem hakkas ta ennast teadlikult impressionistidele vastandama. Ta otsis oma loomingule tuge eksootilisest elukeskkonnast ja Euroopa-välisest kunstist. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat püsivaid, igavesi vaimseid väärtusi. “Autoportree” P. Gauguin.

Paul Gauguin, “Kust me oleme tulnud? Kes me oleme? Kuhu me läheme? ” • Kunstnik hülgas ristiusu , otsis alternatiive primitiivsetest kultuuridest (pilt maalitud Tahiti saarel). Selles maalis väljenduvad kokkuvõtlikult tema kunsti- ja usualased ideed. “Lihtsad olendid neitsilikus looduses, see on inimese ettekujutus paradiisist” (P. Gauguin).

Paul Gauguin, “Tahiti naised”

Vincent Van Gogh (1853 -1890) • Van Gogh leidis, et pole vaja püüda täpselt edasi anda seda, mida silmad näevad, vaid hoopid olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Ekspressiivset tüüpi kunsti tähtsaim rajaja. “Autoportree seotud kõrvaga” V. Van Gogh.

Vincent van Gogh, “Tähine öö” • Päikese energiast küllastunud kuu ja tähed, mis on moodustunud paksudest reljeefsetest värvitäppidest, kriipsudest ja kõverjoontest, ujuvad ühises pulseerivas rütmis, kajastades kunstniku üleelamisi.

Vincent van Gogh, “Päevalilled”

Kasutatud materjal: • • “Kuidas mõista maalikunsti”, M. Beazley “Üldine kunstiajalugu”, J. Kangilaski www. neti. ee Pildid-Allari kodukas Muusika: C. Debussy